Sanktsioonid küberrünnete vastu

ELi või selle liikmesriike ohustavad küberründed

Nõukogu lõi 2019. aasta mais sanktsioonide raamistiku, mis võimaldab ELil kehtestada sihipäraseid piiravaid meetmeid, et takistada küberründeid ja neile reageerida, kui need kujutavad välist ohtu ELile või selle liikmesriikidele.

Täpsemalt öeldes võimaldab see raamistik ELil esimest korda kehtestada sanktsioone isikute või üksuste suhtes, kes vastutavad küberrünnete või nende elluviimiskatsete eest, annavad selliste rünnete tarbeks rahalist, tehnilist või materiaalset tuge või on nendega muul viisil seotud.

See sanktsioonirežiim hõlmab küberründeid, millel on märkimisväärne mõju ja mis lähtuvad väljastpoolt ELi või mis pannakse toime väljaspool ELi, mille jaoks kasutatakse väljaspool ELi asuvat taristut, mille on toime pannud väljaspool ELi tegutsevad isikud või väljaspool ELi asutatud üksused või mis viiakse läbi väljaspool ELi tegutsevate isikute või üksuste toetusel.

Sanktsioonid hõlmavad isikute ELi reisimise keeldu ning isikute ja üksuste varade külmutamist. Lisaks on keelatud rahaliste vahendite ja majandusressursside otsene ja kaudne kättesaadavaks tegemine sanktsioneeritud isikutele või üksustele või nende kasuks.

Sanktsioonirežiimi kohaldatakse praegu 19 isiku ja seitsme üksuse suhtes ning seda pikendati viimati 18. maini 2027.

ELi liikmesriikidele ohtu kujutavad küberründed hõlmavad ründeid, mis mõjutavad järgmiste valdkondadega seotud infosüsteeme:

• elutähtis taristu, mis on hädavajalik ühiskonna elujõulise toimimise või kodanike tervise, turvalisuse, julgeoleku ning majandusliku või sotsiaalse heaolu seisukohalt
• teenused, mis on vajalikud olulise ühiskondliku ja majandustegevuse seisukohast, eelkõige energeetika, transport, pangandus, rahandus, tervishoid, joogivesi ja digitaristu
• riigi põhifunktsioonid, eelkõige kaitse, valitsemine ja institutsioonide toimimine, üldvalimised, majandus- ja tsiviiltaristu, sisejulgeolek ja välissuhted, sealhulgas diplomaatilised missioonid
• salastatud teabe talletamine või töötlemine
• valitsuste juures tegutsevad hädaolukordadele reageerimise rühmad

Selle sanktsioonirežiimi alusel sanktsioneeritud isikute hulka kuuluvad Venemaa kodanikud, kes vastutavad rea ELi ja selle liikmesriikide vastu toime pandud küberrünnete eest, sealhulgas 2015. aasta rünne Saksamaa föderaalparlamendi vastu ja 2020. aasta ründed mitme Eesti ministeeriumi vastu.

Sanktsioneeritud üksuste hulka kuuluvad ettevõtjad, kes osutavad ELi liikmesriikides häkkimisteenuseid ja tooteid, mida kasutatakse seadmete nakatamiseks ja neile juurdepääsu saamiseks. Need üksused asuvad ELi-välistes riikides, nagu Venemaa, Hiina ja Iraan.

• ELi piiravad meetmed, millega takistada küberründeid (Euroopa Liidu Teataja)

Küberdiplomaatia edendamine

EL võttis 2017. aasta juunis vastu pahatahtlikule kübertegevusele ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistiku (nn küberdiplomaatia meetmete kogum). Raamistik võimaldab ELil ja selle liikmesriikidel kasutada kõiki ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) meetmeid, sealhulgas vajaduse korral sanktsioone, et ennetada, ära hoida ning takistada sellist pahatahtlikku kübertegevust, mis ohustab ELi ja selle liikmesriikide terviklikkust ja julgeolekut, ning sellele reageerida.

2023. aastal vaadati küberdiplomaatia meetmete kogum läbi, et võimaldada töötada püsivate küberohtude põhjustajate jaoks välja püsivad, kohandatud, sidusad ja koordineeritud strateegiad.

Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse poolt 2020. aasta detsembris vastu võetud ELi küberturvalisuse strateegia tugevdab ELi diplomaatilist reageerimist küberrünnetele.

2024. aasta oktoobris kehtestas nõukogu vastusena Venemaa poolt teistes riikides ellu viidud destabiliseerivale tegevusele uue sanktsioonide raamistiku.

See raamistik võimaldab ELil võtta sihikule isikud ja üksused, kes osalevad Venemaa Föderatsiooni valitsuse sellises tegevuses ja poliitikas (sealhulgas küberründed), mis kahjustab ELi ja selle liikmesriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide põhiväärtusi, julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust.

• Venemaalt lähtuvad hübriidohud
• Küberdiplomaatia meetmepaketi rakendussuunised (8. juuni 2023)
• Ühisteatis: vastupanuvõime tugevdamine ja suutlikkuse suurendamine võitluseks hübriidohtudega (13. juuni 2018)
• Nõukogu järeldused pahatahtlikule kübertegevusele ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistiku kohta („küberdiplomaatia meetmete kogum“) (19. juuni 2017)
• Küberturvalisuse strateegia (Euroopa Komisjon)

Vaata ka