Küberkaitse
ELi küberkaitsepoliitika eesmärk on tõhustada koostööd ja investeeringuid, et küberründeid paremini avastada ja ära hoida ning pakkuda nende üha kasvava hulga vastu kaitset.
Küberruum kui sõjapidamise valdkond
Küberruumi peetakse sõjapidamise viiendaks valdkonnaks ning on sõjaliste operatsioonide jaoks sama kriitilise tähtsusega kui maa, meri, õhuruum ja kosmos. See on valdkond, mis hõlmab kõike alates teabe- ja telekommunikatsioonivõrkudest, taristust ja nende poolt toetatavatest andmetest kuni arvutisüsteemide, volitatud töötlejate ja vastutavate töötlejateni.
Küberruumist on saanud üha enam vaidlusi tekitav strateegiline valdkond ja strateegilise konkurentsi valdkond. Lisaks on digitaalne ja füüsiline taristu üksteisest sõltuvad, mis tähendab, et olulised küberintsidendid võivad häirida või kahjustada elutähtsat taristut, näiteks energia- ja transpordivõrke, millele ELi relvajõud tuginevad.
Viimastel aastatel on riiklikud ja valitsusvälised osalejad intensiivistanud ELi ja selle liikmesriikide, sealhulgas kaitsesektori vastu suunatud küberründeid, spionaaži ja desinformatsioonikampaaniaid. Nende osalejate pahatahtlik tegevus on seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu hüppeliselt suurenenud.
EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd, et kaitsta Euroopa kodanikke, riiklikke relvajõude ning ELi tsiviil- ja sõjalisi missioone ja operatsioone küberohtude eest. Nad hoogustavad küberkaitsealast koostööd ja küberkaitsesse tehtavaid investeeringuid ning suurendavad ELi suutlikkust küberründeid ennetada, avastada, nende eest kaitsta, neist taastuda ja neid ära hoida.
ELi küberkaitsealase koostöö peamine raamistik on ELi küberkaitsepoliitika. Samuti teeb EL küberruumi kaitse küsimuses Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) tegevuse kaudu koostööd ELi Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ja Europoliga. EDA pakub liikmesriikidele toetust kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamisel sõjalise küberkaitse valdkonnas ning tagab ennetava ja reageeriva küberkaitsetehnoloogia kättesaadavuse.
Küberkaitsepoliitika
Tuginedes 2014. aastal vastu võetud ja 2018. aastal ajakohastatud küberkaitsepoliitika raamistikule, võttis nõukogu 22. mail 2023 vastu järeldused ELi küberkaitsepoliitika kohta. Järeldustes rõhutatakse, et EL ja selle liikmesriigid peavad veelgi tugevdama küberohtudele vastupanu võimet ning tõhustama oma ühist küberturvalisust ja küberkaitset pahatahtliku käitumise ja agressiooniaktide vastu küberruumis.
Kooskõlas järeldustega kiitis nõukogu 2024. aasta oktoobris heaks esimese ELi küberloenduse, jälgides vastava poliitika rakendamisel tehtud edusamme.
ELi küberkaitsepoliitika põhineb neljal sambal, mis hõlmavad mitmesuguseid algatusi:
Ühine tegutsemine tugevama küberkaitse nimel
investeerimine küberkaitsevõimesse
ELi kaitseökosüsteemi kindlustamine
partnerlus ühiste probleemide lahendamisel
Ühine tegutsemine tugevama küberkaitse nimel
Küberründed on sageli piiriülesed ja neil võib olla füüsiline mõju ELi elutähtsale taristule. Olulistel küberintsidentidel võib olla liiga hävitav mõju, et üks või mitu mõjutatud liikmesriiki saaksid nendega üksi toime tulla. Samuti võivad need olla osa suurematest hübriidrünnakutest, mida korraldavad riiklikud või valitsusvälised osalejad eesmärgiga destabiliseerida majandust ja ühiskonda, nõrgestada ELi julgeoleku tagamiseks vajalikku elutähtsat taristut või õõnestada ja kahjustada demokraatia toimimist, sealhulgas valimistaristu vastu suunatud rünnakute kaudu.
Kooskõlas strateegilise kompassiga peaksid liikmesriigid ja muud asjaomased osalejad tegutsema koos, et tugevdada küberkaitset, tugevdades koostööd ja koordineerimist sõjaliste ja tsiviilvaldkonna küberkogukondade vahel.
Selle samba alla kuuluvad konkreetsed algatused on muu hulgas järgmised:
- ELi küberväejuhatuste ülemate konverentsi edasiarendamine
- ELi sõjaliste infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade operatiivvõrgustiku (MICNET) loomine
- ELi küberkaitse koordineerimiskeskuse loomine, et tõhustada koordineerimist ja olukorrateadlikkust, eelkõige ÜJKP missioonide ja operatsioonide puhul
- küberohtude alase luurekoostöö tõhustamine ja ELi küberluurealase suutlikkuse tugevdamine
- kübervaldkonna õppe, koolituse ja õppuste laiendamine
ELi kaitseökosüsteemi kindlustamine
Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud selliste küberrünnete, sealhulgas tarneahela rünnete arv, mille eesmärk on küberspionaaž, lunavara või häired. 2020. aastal mõjutas SolarWindsi tarneahela rünne enam kui 18 000 organisatsiooni kogu maailmas, sealhulgas valitsusasutusi, suurettevõtjaid ja kaitseettevõtjaid. See ja muud intsidendid on näidanud selget vajadust veelgi tugevdada ELi kaitseökosüsteemis tegutsevate üksuste, sealhulgas sõjaväeliste struktuuride, kaitsetööstuse ja eraettevõtjate küberkerksust.
Oma side- ja infosüsteemide turvalisusega seotud küsimustega tegelemiseks teevad EL ja selle liikmesriigid tööd küberturvalisuse standardimise ja sertifitseerimisega, et tagada nii sõjalise kui ka tsiviilvaldkonna turvalisus.
Nõukogu julgustas liikmesriike:
- tugevdama Euroopa küberkaitse tööstuslikku ja tehnoloogilist baasi, et arendada välja ja tagada kogu spektrit kattev küberkaitsevõime
- vähendama liikmesriikide strateegilist sõltuvust võime ja tarneahelate osas
- arendama välja eesrindlikud küberkaitsetehnoloogiad ja omandama täielikult selliste tehnoloogiate kasutamise oskused
Investeeringud küberkaitsevõimesse
Tehnoloogia täiustamine on oluline, et säilitada eelis konkurentide ja vastaste ees, kes samuti teevad suuri investeeringuid uude tehnoloogiasse. Peale selle on Euroopa küberturvalisuse ja küberkaitse valdkondades esineva strateegilise sõltuvuse kõrvaldamiseks olulised oskused ja pädevused. Euroopa kaitsetööstus peab säilitama põhioskused ja omandama uusi oskusi, et olla võimeline pakkuma kõrgtehnoloogilisi lahendusi ülemaailmses keskkonnas.
Seda konteksti arvestades on liikmesriikidel vaja märkimisväärselt suurendada oma investeeringuid koostalitlusvõimelise küberkaitsevõime loomiseks, säilitamiseks ja edasiarendamiseks. Seda tehes peaksid nad kasutama parimal võimalikul viisil ära ELi koostööplatvorme, nagu Euroopa Kaitseagentuur (EDA) ja alaline struktureeritud koostöö (PESCO), ning rahastamismehhanisme, nagu Euroopa Kaitsefond, programm „Euroopa horisont“ ja programm „Digitaalne Euroopa“.
Peale selle kutsub nõukogu liikmesriike üles tegelema küberturvalisuse oskuste nappusega, võimendades sünergiat sõjaliste, tsiviil- ja õiguskaitsealgatuste vahel.
Partner ühiste probleemide lahendamisel
Kuna küberohud ületavad riigipiire, teeb EL koostööd partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), et suurendada kollektiivset julgeolekut ja kaitsta kodanikke. EL püüab luua kohandatud partnerlusi küberkaitse valdkonnas, muu hulgas küberkaitsealase suutlikkuse suurendamisel Euroopa rahutagamisrahastu kaudu.
Küberkaitset arutatakse partneritega kübervaldkonna ning julgeoleku- ja kaitsealaste dialoogide ja konsultatsioonide raames.
Kübervaldkond on ELi ja NATO koostöö üks peamisi prioriteetseid valdkondi. EL tegeleb sellega, et luua NATOga ulatuslikum koostoime, muu hulgas pahatahtlikule kübertegevusele reageerimise, kolmandates riikides läbiviidavate suutlikkuse suurendamise jõupingutuste, koolituste, õppuste ja olukorrateadlikkuse valdkonnas.
Lisateave
Viimati läbi vaadatud: 21. märts 2025