Hübriidohud
EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd, et ära hoida Euroopat ja selle kodanikke mõjutavaid hübriidohte ja -kampaaniaid ning nende vastu võidelda ja neile reageerida.
Mis on hübriidohud?
Hübriidohtude ja -kampaaniate määratlused võivad olla erinevad, kuna need peavad jääma paindlikuks, et oleks võimalik nõuetekohaselt reageerida ohu muutuvale olemusele.
Hübriidohtude all mõeldakse tavaliselt koordineeritud kahjulikke tegevusi, mida viiakse ellu pahatahtlike kavatsustega. Nende eesmärk on õõnestada mõnda sihtmärki, näiteks riiki või institutsiooni, kasutades selleks mitmesuguseid vahendeid, mida sageli kombineeritakse. Nende vahendite hulka võivad kuuluda infomanipulatsioon, küberründed, majanduslik mõju või survestamine, varjatud poliitiline manööverdamine, survediplomaatia või sõjalise jõuga ähvardamine.
Hübriidtaktikat kasutavad nii riiklikud kui ka valitsusvälised osalejad ning see muutub üha keerukamaks. Lisaks julgeolekuriskile kujutab hübriidtaktika endast ohtu demokraatiale, võttes sihikule selle põhiväärtused ning püüdes killustada ühiskonda ja õõnestada poliitiliste otsuste tegemist.
Hübriidkampaaniad on kavandatud viisil, mis muudab nende avastamise ja nende eest kaitsmise keeruliseks. Need on plaanitud nii, et jäävad allapoole künnist, mille alusel võidakse neid käsitada või tõlgendada sõjategevusena. Hübriidohtude vastu võitlemine on seega keeruline ja pidevalt arenev väljakutse, millega Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja partnerid silmitsi seisavad.
ELi koordineeritud reageerimine hübriidohtudele
Kuigi peamine vastutus hübriidohtudega võitlemise eest lasub ELi liikmesriikidel endil, võtavad nad ka koordineeritud meetmeid, et selliste ohtude vastu ühiselt võidelda.
Hübriidmeetmete kogum
EL lõi pärast julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi vastuvõtmist 2022. aasta märtsis ELi hübriidmeetmete kogumi. Kogum koosneb ennetus-, koostöö-, stabiliseerimis-, piiravatest ja taastumist toetavatest meetmetest, nagu on sätestatud nõukogu (21. juunil 2022. heaks kiidetud) järeldustes, mis käsitlevad raamistikku ELi koordineeritud reageerimiseks hübriidkampaaniatele.
Meetmete kogumi eesmärk on
- aidata tuvastada keerukaid ja mitmetahulisi hübriidkampaaniaid
- koordineerida kohandatud ja sektoriüleseid meetmeid
Üldise raamistikuna hõlmab hübriidmeetmete kogum muid asjakohaseid reageerimismehhanisme ja -vahendeid, nagu välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastane meetmekogum. Lisaks sellele on EL töötanud välja küberdiplomaatia meetmete kogumi, et reageerida küberohtudele ja -rünnetele.
Nõukogu kiitis16. märtsil 2026 heaks järeldused ELi hübriidohtudega võitlemise suutlikkuse suurendamise kohta, kinnitades taas ELi otsustavust kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, et ennetada ja ära hoida ELi, selle liikmesriikide ja partnerite vastu suunatud hübriidkampaaniaid ning neile reageerida, olenemata nende päritolust, ulatusest ja intensiivsusest.
ELi käsutuses on ka ELi kriisiohjemehhanismid, sealhulgas kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord (IPCR), mille lõi nõukogu, et toetada koordineeritud tegevust suurtele ja keerulistele kriisidele reageerimiseks ning vahetada teavet, näiteks 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistesse sekkumise kohta.
- Nõukogu võttis vastu järeldused ELi hübriidohtudega võitlemise suutlikkuse suurendamise kohta (pressiteade, ˇ16. märts 2026)
- Nõukogu järeldused, mis käsitlevad raamistikku ELi koordineeritud reageerimiseks hübriidkampaaniatele (pressiteade, 21. juuni 2022)
- Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass
- Sanktsioonid küberrünnete vastu
- ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR)
Hübriidohtudega tegelevad reageerimisrühmad
Nõukogu kiitis 2024. aasta mais heaks suunava raamistiku hübriidohtudega tegelevate ELi kiirreageerimisrühmade praktiliseks moodustamiseks.
Hübriidohtudega tegelevad kiirreageerimisrühmad on üks ELi hübriidmeetmete paketi vahendeid, millega toetatakse ELi liikmesriike, partnerriike ning ÜJKP missioone ja operatsioone hübriidohtudega võitlemisel.
Lisateave hübriidohtudega võitlemise ELi raamistiku kohta:
- Hübriidohtudega võitlemise ühine raamistik, 2016 (Euroopa Liidu Teataja)
- Ühisteatis „Vastupanuvõime tugevdamine ja suutlikkuse suurendamine võitluseks hübriidohtudega“, 2018 (Euroopa Liidu Teataja)
- Iga-aastased eduaruanded hübriidohtudega võitlemise kohta (Euroopa Komisjon)
Võitlus desinformatsiooni vastu
Ohusubjektid kasutavad desinformatsioonikampaaniaid ning üldisemalt välisriigist lähtuvaid infomanipulatsioone ja sekkumisi sageli laiema hübriidkampaania osana või ka eraldi. ELi käsutuses on mitmesugused mehhanismid välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastu võitlemiseks.
Nõukogu kiitis 21. mail 2024 enne Euroopa Parlamendi valimisi heaks järeldused valimisprotsesside kaitsmise kohta välissekkumise eest. Järeldustes kutsuti ELi institutsioone ja liikmesriike üles tõhustama meetmeid, et jälgida välisriikide osalejate katseid sekkuda ELi demokraatlikku protsessi, ning kasutama kõiki ELi mehhanisme, võrgustikke ja vahendeid, et kaitsta valimiste usaldusväärsust, takistamata avatud demokraatlikku arutelu.
Elutähtsa taristu toimepidevus
Alates 2022. aastast on EL suurendanud jõupingutusi elutähtsa taristu kaitsmiseks. Nõukogu võttis 8. detsembril 2022 vastu uue õigusakti, millega tagatakse, et elutähtsad sektorid, nagu energeetika, vesi, transport ja tervis, suudaksid muu hulgas hübriidrünnakuid ennetada, end nende eest kaitsta, neile reageerida, nendega toime tulla ja neist taastuda (elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv). Normide eesmärk on vähendada kriitilise tähtsusega üksuste haavatavust ja tugevdada nende füüsilist vastupanuvõimet.
Lisaks võttis nõukogu 2022. aasta detsembris pärast Nord Streami torujuhtme vastu suunatud sabotaažiakte vastu soovituse elutähtsa taristu toimepidevuse kohta.
Soovitusega suurendati ELi võimet kaitsta oma elutähtsat taristut ning see hõlmab kolme prioriteetset valdkonda: valmisolek, reageerimine ja rahvusvaheline koostöö.
Nõukogu võttis 2024. aasta juunis vastu soovituse tegevuskava kohta, mille alusel koordineerida ELi tasandi reageerimist märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häiretele. Soovitusega kehtestati ELi elutähtsa taristu tegevuskava, mille eesmärk on edendada ühist olukorrateadlikkust intsidendi põhjusest ja tagajärgedest, hõlbustada üldsuse teavitamise koordineerimist ja tõhustada reageerimist.
- Toimepidevus ELis: nõukogu võttis vastu direktiivi, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamist (pressiteade, 8. detsember 2022)
- Nõukogu 8. detsembri 2022. aasta soovitus, mis käsitleb kogu liitu hõlmavat koordineeritud lähenemisviisi elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamise suhtes (Euroopa Liidu Teataja)
- Elutähtis taristu: ELi kodanike ja siseturu kaitsmise tegevuskava (pressiteade, 25. juuni 2024)
Võrgu- ja infosüsteemide turvalisus
Nõukogu võttis 28. novembril 2022 vastu direktiivi meetmete kohta, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu ELis. Uute normide eesmärk on veelgi parandada nii avaliku ja erasektori kui ka ELi kui terviku vastupanuvõimet ja suutlikkust reageerida intsidentidele, sealhulgas seoses hübriidrünnakutega.
Uue direktiiviga – küberturvalisuse 2. direktiiviga (NIS2) – asendati endised võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitlevad normid (küberturvalisuse direktiiv).
Koostöö partneritega hübriidohtudega võitlemisel
Hübriidohtudega võitlemisel on keskse tähtsusega koostöö ELi partnerite ja organisatsioonidega.
ELi ja NATO koostöö
ELi ja NATO strateegiline partnerlus on äärmiselt oluline Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse säilitamiseks. ELi ja NATO algatused hübriidohtudega võitlemise valdkonnas hõlmavad järgmist:
- ühised ettepanekud hübriidohtudega seotud koostöö kohta
- 2022. aastal alanud struktureeritud dialoog vastupanuvõime teemal
EL ja NATO viivad läbi ka kriisiohjealaseid ühisõppusi, mida kutsutakse paralleelseteks ja koordineeritud õppusteks. 2024. aastal toimunud õppuse eesmärk oli märkimisväärselt tugevdada ELi suutlikkust reageerida võimalikele hübriidkriisidele nii ELis kui ka väljaspool seda.
- ELi ja NATO koostöö
- Õppus „EU Integrated Resolve 2024“: EL viis lõpule ulatusliku kriisidele reageerimise õppuse (pressiteade, 25. oktoober 2024)
Toetus partnerriikidele, kes võitlevad hübriidohtudega
EL on pühendunud sellele, et toetada oma partnerriike hübriidohtudega võitlemisel. Sellise koostöö suurepärane näide on ELi partnerlusmissioon Moldova Vabariigis (EUPM Moldova).
Missioon käivitati 2023. aasta mais, et aidata tugevdada Moldova kriisiohjestruktuure ning aidata suurendada riigi hübriidohtudele vastupanu võimet ja küberturvalisust.
Venemaa ja Valgevene hübriidtegevus ELi vastu
Venemaa
EL mõistab teravalt hukka Venemaa jätkuva hübriidtegevuse, mis hõlmab sabotaaži, elutähtsa taristu häirimist, küberründeid, infomanipulatsioone ja sekkumist ning katseid õõnestada demokraatiat ja valimisprotsessi.
See pahatahtlik tegevus näitab taas Venemaa hoolimatut ja vastutustundetut käitumist ning reeglitel põhineva rahvusvahelise korra ja rahvusvahelise õiguse eiramist. See on osa laiematest, koordineeritud ja pikaajalistest hübriidkampaaniatest, mille eesmärk on ohustada ja õõnestada ELi, selle liikmesriikide ja tema partnerite julgeolekut, vastupanuvõimet ja demokraatlikke aluseid.
EL ja selle liikmesriigid kasutavad jätkuvalt kõiki olemasolevaid vahendeid (sealhulgas sanktsioone), et kaitsta end sellise pahatahtliku käitumise eest, seda ennetada ja ära hoida ning sellele reageerida.
Venemaa hübriidtegevus: ELi sanktsioonid
Valgevene
EL mõistab hukka Valgevene intensiivistunud hübriidrünnakud ELi ja selle liikmesriikide vastu, sealhulgas rändajate ärakasutamise ja ELi õhuruumi rikkumised.
Õhuruumi rikkumised kujutavad endast tõsist julgeoleku- ja ohutusriski, eelkõige tsiviillennunduse jaoks, ning nende eesmärk on destabiliseerida ELi liikmesriiki ja hirmutada Euroopa kodanikke tsiviillennundust ähvardavate otseste ohtude kaudu.EL kutsub Valgevene režiimi üles kogu sellist tegevust viivitamata lõpetama.
Valgevene režiimi suhtes on kehtestatud sanktsioonid ning EL on valmis võtma täiendavaid asjakohaseid meetmeid, kui selline tegevus peaks jätkuma. EL ei luba liikmesriigi vastu suunatud hübriidkampaaniat.
Valgevene hübriidtegevus: ELi sanktsioonid
Vaata ka
Euroopa kaitsevalmidus
ELi kaitsesektor arvudes
ELi sanktsioonid Venemaa vastu: küsimused ja vastused
Viimati läbi vaadatud: 16. märts 2026