Võrgu- ja infoturve: läbimurre läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga

Nõukogu eesistujariik Läti jõudis 29. juunil 2015 Euroopa Parlamendiga kokkuleppelevõrgu- ja infoturbe direktiivi eelnõusse lisatavate peamiste põhimõtete suhtes. Kõnealused põhimõtted tuleb seejärel muuta õigusnormideks, et hilisemas etapis jõuda direktiivi suhtes lõplikule kokkuleppele. Eesistujariik esitab neljanda kolmepoolse kohtumise tulemused liikmesriikide suursaadikutele alaliste esindajate komitee 30. juuni koosolekul.

"Aina sagedasemad küberrünnakud on üks suuremaid meie ees seisvaid ohte ning täna üldise paketi suhtes saavutatud kokkulepe on suur samm edasi esimeste kogu ELi hõlmavate ja nimetatud ohuga võitlemiseks mõeldud meetmete suunas," ütles Läti kaitseminister Raimonds Vējonis. "See näitab ka, kui tähtsaks peavad seda küsimust ELi juhid, kes reedel esitasid üleskutse direktiivi kiireks vastuvõtmiseks."

Tõhusam küberriskide juhtimine ja intsidentidest teatamine kogu ELis

Uued eeskirjad nõuavad määratud ettevõtjaid, kes pakuvad põhiteenuseid (sellistes valdkondades nagu energeetika ja transport), et võtta meetmeid nende võrke ohustavate riskide juhtimiseks ja teatada intsidentidest ametiasutustele. Liikmesriigid määravad kindlaks sellised direktiiviga hõlmatud olulised operaatorid, tuginedes tekstis sätestatud selgetele kriteeriumitele. Kehtestatakse konkreetsed sätted, et vältida liikmesriikides killustatust operaatorite kindlaksmääramisel. Need ei saa siiski õõnestada liikmesriikide õigusi või turvaküsimusi.
 

Lepiti kokku, et digitaalteenuste platvorme koheldakse teisiti kui põhiteenuseid. Üksikasju arutatakse tehnilisel tasandil.

Liikmesriigid peavad koostama võrgu- ja infoturbe kava ning nimetama pädevad asutused. Võrgu- ja infoturbe küsimuste käsitlemiseks strateegilisel tasandil ja operatiivtegevuse juhtimiseks moodustatakse ELi tasandi koostöörühm. Sellise operatiivkoostöö jaoks luuakse arvutiturbe juhtumitele reageerimise rühmade (CSIRT) võrgustik. See aitab kaasa liikmesriikide vahelise kindluse ja usalduse suurendamisele.

Milline oleks võrgu- ja infoturbe direktiivi eeldatav kasu?

Võrgu- ja infoturbe ettepaneku eesmärk on tagada turvaline ja usaldusväärne digitaalne keskkond kogu ELis. Kodanikel ja tarbijatel oleks suurem usaldus tehnoloogiate, teenuste ja süsteemide vastu, millele nad iga päev tuginevad. See suurem usaldus tähendab kaasavamat küberruumi ja digitaalmajandust, mis kasvab veelgi kiiremini, toetades majanduse elavdamist. Valitsused ja ettevõtjad saavad tugineda rohkem digitaalvõrkudele ja -taristule, mis pakuvad neile põhiteenuseid kodumaal ja üle piiride. Turvalisemad e-kaubanduse platvormid võiksid tuua enam internetipõhiseid kliente ja luua uusi võimalusi. IKT turbe toodete ja teenuste pakkujad saaksid samuti kasu, sest nõudlus nende toodete ja teenuste järele suureneb, tuues kaasa innovaatilised tooted ja mastaabisäästu. ELi majandus saab kasu, sest sektorid, mis tuginevad suuresti võrgu- ja infoturbele, saavad paremat tuge ja on seetõttu võimelised pakkuma usaldusväärsemat teenust.

Kuidas see õigusaktiks muutub?

Eesistujariik peab nõukogu nimel direktiivi üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Selleks, et õigusakt vastu võetaks, peavad mõlemad institutsioonid selle heaks kiitma. Läbirääkimised jätkuvad eelseisval Luksemburgi eesistumisperioodil.

 

• Suurem küberjulgeolek kogu ELis