Skip to content
  • Euroopa Liidu Nõukogu
  • Pressiteade
  • 6. oktoober 2021 13:45

Århusi määrus – nõukogu võttis vastu oma esimese lugemise seisukoha

Nõukogu võttis vastu oma esimese lugemise seisukoha keskkonnainfo kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist käsitleva Århusi määruse muudatuse kohta. Määruses sätestatakse, kuidas EL ja selle liikmesriigid rakendavad rahvusvahelist Århusi konventsiooni. Nõukogu seisukoht võeti vastu pärast seda, kui Euroopa Parlamendiga saavutati 2021. aasta juulis esialgne kokkulepe. Tegemist on vastuvõtmise menetluse viimase etapiga.

Sloveenia keskkonna- ja ruumilise planeerimise minister Andrej Vizjak
Nõukogu andis täna lõpliku heakskiidu Århusi määruse muudatuse vastuvõtmisele. See on positiivne samm, millega tugevdatakse ELi pühendumust Århusi konventsiooni täielikult järgida. Muudatusega tugevdatakse üldsuse esindajate õigust taotleda haldusaktide läbivaatamist ning parandatakse seeläbi nende juurdepääsu teabele ja õiguskaitsele ning nende osalemist otsustusprotsessides.
Sloveenia keskkonna- ja ruumilise planeerimise minister Andrej Vizjak
Sloveenia keskkonna- ja ruumilise planeerimise minister Andrej Vizjak

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et EL järgib täielikult Århusi konventsiooni selles osas, mis puudutab üldsuse esindajate õigust taotleda ELi institutsiooni või organi vastuvõetud muude kui seadusandlike haldusaktide läbivaatamist, kui neil aktidel on õiguslik ja välismõju ning need sisaldavad sätteid, mis võivad olla vastuolus keskkonnaõigusega.

Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku järgmises:

  • kaebeõiguse kohaldamist laiendatakse valitsusvälistest organisatsioonidest kaugemale, võimaldades seega teistel üldsuse esindajatel taotleda teatavatel tingimustel haldusaktide asutusesisest läbivaatamist. Üldsuse esindajad peavad tõendama oma õiguste kahjustamist keskkonnaõiguse väidetava rikkumise tõttu ja seda, et võrreldes laiema üldsusega on nemad sellest rikkumisest otseselt mõjutatud, või tõendama, et on piisav avalik huvi ja et taotlust toetab vähemalt 4000 üldsuse esindajat, kes elavad või asuvad vähemalt viies liikmesriigis, kusjuures igas kõnealuses liikmesriigis elab või seal asub vähemalt 250 üldsuse esindajat. Mõlemal juhul esindab üldsust valitsusväline organisatsioon või advokaat;
  • haldusaktide kohaldamisalasse lisatakse riikliku tasandi või liidu tasandi rakendusmeetmeid eeldavad haldusaktide sätted;
  • määrusest ei jäeta välja riigiabi käsitlevaid haldusakte (Århusi konventsiooni vastavuskomitee poolt hiljutise juhtumi raames käsitletud vastavusküsimus);
  • ELi institutsioonide ja asutuste jaoks muudetakse kohustuslikuks läbivaatamistaotluste ja nende kohta tehtud otsuste avaldamine.

Taust

EL rakendab Århusi konventsiooni määrusega (EÜ) nr 1367/2006. See määrus võimaldab üksikisikutel ja valitsusvälistel organisatsioonidel algatada Euroopa kohtutes menetlusi ELi institutsioonide ja asutuste otsuste suhtes.

Pärast ühe valitsusvälise organisatsiooni 2008. aastal esitatud kaebust, milles väideti, et EL ei ole järginud Århusi keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni, järeldas Århusi konventsiooni vastavuskomitee 2017. aasta juhtumis C-32, et EL ei ole järginud konventsiooni artikli 9 lõikeid 3 ja 4, mis käsitlevad üldsuse õigust pöörduda kohtusse.

Järelmeetmena võttis nõukogu 2018. aastal vastu otsuse, milles paluti komisjonil esitada uuring liidu võimaluste kohta vastavuskomitee järelduste käsitlemiseks, ning, kui see on uuringu tulemusi silmas pidades asjakohane, ettepanek Århusi määruse muutmiseks.

Euroopa Komisjon võttis 14. oktoobril 2020 vastu seadusandliku ettepaneku Århusi määruse nr 1367/2006 muutmiseks, et võimaldada paremat avalikku kontrolli keskkonda mõjutavate ELi õigusaktide üle. Muudatusettepanekute eesmärk on lihtsustada ELi institutsioonidelt selliste õigusaktide läbivaatamise taotlemist, et tagada parem keskkonnakaitse.

Nõukogu leppis 17. detsembril 2020 ettepaneku suhtes kokku üldise lähenemisviisi, mis võimaldas nõukogu eesistujariigil alustada kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu saavutas ettepaneku suhtes 12. juulil 2021 Euroopa Parlamendiga esialgse kokkuleppe. Euroopa Parlament võttis oma esimese lugemise seisukoha vastu 5. oktoobril.

Järgmised sammud

Määrus avaldatakse nüüd Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist.

Koosoleku lehekülg

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Viimati läbi vaadatud: 24. veebruar 2025