"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu jõudis kokkuleppele tööstusheidete direktiivi muudatuste suhtes
Nõukogu võttis täna vastu oma läbirääkimisseisukoha (üldine lähenemisviis) tööstusheidete direktiivi läbivaatamise ettepaneku suhtes. Uued õigusnormid tagavad inimeste tervise ja keskkonna parema kaitse, vähendades tööstusrajatistest ja intensiivse loomakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest pärinevat kahjulikku heidet, mis eraldub õhku või vette või tekib jäätmete ladestamisel.
Saaste põhjustab raskeid haigusi ja keskkonnakahjustusi. ELi eesmärk 2050. aastaks on vähendada saastet tasemeni, mis ei kahjusta inimeste tervist. Täna nõukogus saavutatud tööstusheiteid käsitleva kokkuleppega kehtestatakse rangemad normid saaste vähendamiseks selle tekkekohas. Kokkuleppega seatakse saaste piirmäärad senisest tõhusamale tasemele ning antakse tööstusele ja suurtele loomakasvatusettevõtetele selged suunised, et valida sobivad investeeringud oma saaste tõhusaks vähendamiseks.
Rootsi kliima- ja keskkonnaminister Romina Pourmokhtari
Tööstusheidete direktiiv on peamine ELi õigusakt, millega reguleeritakse tööstusrajatistest ja intensiivse loomakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest pärinevat saastet (nt lämmastikoksiid, ammoniaak, elavhõbe, metaan ja süsinikdioksiid). Tööstusliku mastaabiga rajatised ja põllumajandusettevõtted peavad tegutsema vastavalt riiklike ametiasutuste antud loale, lähtudes parima võimaliku tehnika (PVT) standardist.
Nõukogu tehtud peamised muudatused
Oma üldises lähenemisviisis muutsid liikmesriigid komisjoni ettepanekut, et laiendada direktiivi kohaldamisala intensiivse loomakasvatusega tegelevatele ettevõtetele, mille loomühikute arv on üle 350 loomühiku veiste ja sigade puhul, üle 280 loomühiku kodulindude puhul ja üle 350 loomühiku segapõllumajandusettevõtete puhul. Välja soovitakse jätta ekstensiivse põllumajandusega tegelevad ettevõtted. Uusi norme kohaldataks järk-järgult alates suurimatest põllumajandusettevõtetest.
Kokkuleppega nõustusid liikmesriigid lisama direktiivi kohaldamisalasse kaevandamistegevuse. Nad kehtestasid künniseks 500 tonni tootmisvõimsust päevas energia tootmiseks mittekasutatavate mineraalide ja maakide puhul, mida toodetakse tööstuslikus mahus. Liikmesriigid jätsid direktiivi reguleerimisalast välja kipsi ja lisasid künnise vee elektrolüüsi teel toodetud vesiniku jaoks.
Üldise lähenemisviisiga kehtestati paindlikkus, mida liikmesriikidel on vaja, et kohandada tervisekahjustuste korral kohaldatavaid karistusi ja hüvitisi käsitlevaid sätteid erinevate riiklike õigussüsteemidega.
Liikmesriigid kehtestasid parima võimaliku tehnikaga seotud heite piirväärtuste erandi, mida saab rakendada rangetele tingimustele vastava kriisi korral, mis põhjustab tõsiseid häireid või puudujääke energia või oluliste ressursside, materjalide või seadmete tarnimises.
Üldine lähenemisviis sisaldab ajapiiranguga erandit väikeste eraldatud võrkude osaks olevatele põletusseadmetele, mis ei ole ühendatud mandri energiavõrguga. Eesmärk on anda sellistele võrkudele piisavalt aega võrguühenduste loomiseks, et tagada energiajulgeolek.
Üldises lähenemisviisis on kindlaks määratud komisjoni ettepanekus kavandatud tööstuspöörde ja tööstusheite innovatsioonikeskuse (INCITE) eesmärgid. Samuti selgitatakse selles ettepaneku paljusid muid osi ning püütakse vähendada ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste halduskoormust.
Taustteave ja edasised sammud
Nüüd, kui nõukogu on leppinud kokku üldises lähenemisviisis, võivad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga alata niipea, kui viimane on oma läbirääkimisseisukoha vastu võtnud.
Tööstusrajatised, kus toimub näiteks elektri- või tsemenditootmine, jäätmekäitlus, jäätmepõletus või intensiivne loomakasvatus ning mille tegevusvaldkonnad on direktiivis loetletud, peavad tegutsema vastavalt riiklike ametiasutuste antud loale. Loas on sätestatud rajatise eralduvate saasteainete heite piirväärtused. Load hõlmavad saaste eraldumist õhku, vette ja pinnasesse, jäätmeteket, toorainete kasutamist, energiatõhusust, müra, keskkonnaõnnetuste ärahoidmist ja ala seisukorra taastamist pärast tegevuse lõpetamist. Heite piirväärtused põhinevad heitkoguste piiramise parimal võimalikul tehnikal (PVT).
Loomühik on võrdlusühik, mis põhineb eri liiki loomade söödavajadusest lähtuvatel koefitsientidel ja mille arv on tavaliselt suurem kui loomade arv asjaomases põllumajandusettevõttes.
Läbivaatamise peamine eesmärk on liikuda ELi nullsaaste eesmärgi suunas, et saavutada mürgivaba keskkond.
Uute normidega:
lisatakse direktiivi kohaldamisalasse rohkem rajatisi (eelkõige suuremahulisi intensiivse loomakasvatusega tegelevaid ettevõtteid)
tõhustatakse lubade menetlemist
vähendatakse halduskoormust
suurendatakse läbipaistvust ning
toetatakse rohkem murrangulisi tehnoloogiaid ja muid uuenduslikke lähenemisviise
Saaste põhjustab raskeid haigusi ja keskkonnakahjustusi. ELi eesmärk 2050. aastaks on vähendada saastet tasemeni, mis ei kahjusta inimeste tervist. Täna nõukogus saavutatud tööstusheiteid käsitleva kokkuleppega kehtestatakse rangemad normid saaste vähendamiseks selle tekkekohas. Kokkuleppega seatakse saaste piirmäärad senisest tõhusamale tasemele ning antakse tööstusele ja suurtele loomakasvatusettevõtetele selged suunised, et valida sobivad investeeringud oma saaste tõhusaks vähendamiseks.