Tööstusheide

Mis on tööstusheide?

Tööstusprotsessid ja -tegevus tekitavad saasteaineid nagu lämmastikoksiid, ammoniaak, elavhõbe ja süsinikdioksiid, mis saastavad vett, õhku ja maapinda ning kahjustavad inimeste tervist, keskkonda ja loodust.

Elektri tootmine, jäätmete töötlemine ja käitlemine, kariloomade kasvatamine ning tsemendi valmistamine on näited tööstustegevustest, mille käigus satub keskkonda saasteainete heiteid.

Saasteainete sattumine keskkonda võib põhjustada terviseprobleeme, nagu astma, bronhiit, vähk ja südamepuudulikkus. Arvatakse, et heitmete tõttu sureb igal aastal enneaegselt tuhandeid inimesi.

2017. aasta hinnangute kohaselt põhjustavad tööstusheited inimeste tervisele ja keskkonnale igal aastal kokku 277–433 miljardi euro ulatuses kahju.

Kuidas ELi riigid tööstusheite probleemiga tegelevad?

EL on kehtestanud õigusnormid tööstussaaste vähendamiseks.

Tööstusheidete direktiiv on peamine ELi õigusakt, mille eesmärk on vältida ja vähendada suurtest tööstusettevõtetest, sealhulgas loomakasvatusettevõtetest tulenevat saastet ELis.

Selle üldine eesmärk on aidata kaitsta ökosüsteeme ja inimeste tervist.

Õigusnormidega soovitakse:

vältida ja kontrollida Euroopa suurimatest tööstusettevõtetest tulenevat heidet, mis eraldub õhku, vette ja maapinda
minimeerida ressursside kasutamist
muuta protsessid tõhusamaks
edendada ringmajanduse tavasid
tagada jäätmetekke vältimine ja -kontroll

Kehtiva direktiivi kohaldamisalasse kuulub enam kui 50 000 ELi riikides asuvat tööstusettevõtet, mis üheskoos tekitavad 20% kogu saasteainete heitest õhku ja vette ning 40% kogu kasvuhoonegaaside heitest ELis (need arvud võivad pärast 2024. aastal vastu võetud direktiivi läbivaatamist suureneda).

Tööstusheidete direktiiv: olulised arvud (Infograafik)

ELi õigusnormidega reguleeritud tööstustegevus hõlmab elektrijaamu, rafineerimistehaseid, jäätmete käitluskeskuseid ja põletusjaamu, metallide, tsemendi, klaasi, kemikaalide, tselluloosi ja paberi, toidu ja joogi tootmist ning sigade ja kodulindude intensiivkasvatust.

Kasvuhoonegaaside heidet reguleeritakse ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga.

Pakett „Eesmärk 55“: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reform (infograafik)

Kuidas tööstusheidete direktiiv toimib?

ELi õigusnormide kohaselt peavad suured tööstus- ja loomakasvatusettevõtted andma aru oma keskkonnatoime kohta ja teostama selle üle järelevalvet ning tegema jõupingutusi heitkoguste piiramiseks.

Tööstusheidete direktiivis loetletud tööstusettevõtjatele annab tegevusloa nende asukohariigi ametiasutus.

Tööstusettevõtete heite piirnormid on lubades kindlaks määratud parima võimaliku tehnika (PVT) põhjal. Parima võimaliku tehnika määrab kindlaks komisjon koostöös liikmesriikide, tööstuse ja keskkonnaorganisatsioonide ekspertidega.

Lubade andmisel tuleb arvesse võtta tööstusettevõtte üldist keskkonnatoimet, mis hõlmab muu hulgas heidet õhku, vette ja pinnasesse, jäätmeteket, tooraine kasutamist ja energiatõhusust.

ELi liikmesriigid peavad korraldama kohapealseid kontrolle vähemalt kord ühe kuni kolme aasta tagant, kasutades riskipõhiseid kriteeriume.

Liikmesriikide ametiasutused peavad tegema üldsusele kättesaadavaks teabe järgmise kohta:

load ja loataotlused
seiretulemused

Tööstusheite kohta andmete kogumiseks ja esitamiseks kasutatakse Euroopa tööstusheite portaali.

Euroopa tööstusheite portaal

ELi tööstusheidete suundumused (Infograafik)

Mis tööstusheidete direktiivis muutub?

Komisjoni tööstusheidete direktiivi mõju hindamises leiti, et ELi õigusnormidel on olnud oluline roll tööstusest pärinevate, eelkõige õhku paisatavate saasteainete heite vähendamisel. Uuring näitas samas, et nende panus dekarboniseerimisse ja ringmajandusse on olnud piiratum.

2022. aasta aprillis esitas komisjon ettepanekud tööstusheiteid käsitlevate õigusnormide ajakohastamiseks ja uuendamiseks, et muuta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta ja direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta.

Eesmärk on praegused normid läbi vaadata, et kohandada neid Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud ELi kliima- ja saaste-eesmärkidega.Lõppeesmärk on stimuleerida suurte põllumajandus- ja tööstusettevõtete põhjalikku ümberkujundamist, et saavutada 2050. aastaks nullsaastega, konkurentsivõimeline ja kliimaneutraalne ringmajandus.

Läbivaatamise põhielemendid

Läbivaatamisega soovitakse põhiliselt saavutada järgmist:

hõlmata õigusaktidega rohkem tööstusettevõtteid
tõhustada lube
vähendada halduskulusid
parandada teabele juurdepääsu, läbipaistvust ja üldsuse osalemist
toetada rohkem murrangulisi tehnoloogiaid ja muid uuenduslikke lähenemisviise

Uute õigusnormidega laiendatakse õigusakti kohaldamisala selliselt, et see hõlmaks:

rohkem suuri intensiivse loomakasvatusega tegelevaid põllumajandusettevõtted, mis tegelevad sea- ja linnu-, kuid mitte veisekasvatusega
kaevandussektorit
suuri patarei- ja akutootmistehaseid

Liikmesriigid peavad kehtestama mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused neile, kes rikuvad direktiivi rakendamiseks võetud meetmeid. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et inimestel oleks õigus nõuda hüvitist, kui nende tervis on saanud kahjustada kõnealuse direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise tõttu.

Tööstuskäitiste lube hakataks väljastama elektrooniliselt e-lubade süsteemi kaudu, mis luuakse hiljemalt 2035. aastaks. See muudab loamenetlused lihtsamaks ja tõhusamaks. Pädevad asutused kehtestavad käitiste rajamiseks ja käitamiseks loa saamiseks siduvad keskkonnatoime piirnormid.

Uute õigusnormide kohaselt peab komisjon hindama direktiivi rakendamist 2028. aastaks ja seejärel iga viie aasta tagant. Lisaks võiks läbi vaadata kolmandatest riikidest imporditud põllumajandustooteid käsitlevad õigusnormid, tagamaks, et kõnealuste toodete suhtes kohaldatakse ELis kehtivate õigusnormidega sarnaseid keskkonnastandardeid.

Tööstusheidetega seotud õigusnormide läbivaatamine hõlmab ka tööstuskäitiste keskkonnaandmete esitamist käsitlevat määrust (EÜ) nr 166/2006. Uute õigusnormidega asendatakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister Euroopa tööstusheite portaaliga.

ELi liikmesriigid leppisid 2023. aasta märtsis nõukogus kokku ühises läbirääkimisseisukohas – üldises lähenemisviisis – direktiivi läbivaatamise kohta, mis põhineb komisjoni 2022. aasta märtsi ettepanekul. Hiljem juunis saavutas nõukogu kokkuleppe tööstusheite portaali käsitleva määruse suhtes.

2023. aasta novembris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament kolmepoolsetel kohtumistel esialgsele kokkuleppele nii direktiivi kui ka tööstusheite portaali käsitlevate muudetud õigusnormide suhtes.

Nõukogu võttis uued normid vastu 2024. aasta aprillis.