Artikkel 39: Perekonnaseisukannete raamatu omanik nõuab, et sellesse kantaks kõik asjaomased andmed kohe, kui need on registrisse kantud. Perekonnaseisuametnik pöörab erilist tähelepanu sellest nõudest kinnipidamisele (eelkõige seoses laste abiellumise ning surmadega). Artikkel 40: Perekonnaseisuametnik annab perekonnaseisukannete raamatu omanikele tasuta vajalikud lisalehed, mis on samas formaadis ning valmistatud tavalisest paberist. Perekonnaseisuametnik parafeerib lisalehed ning lööb neile perekonnaseisuameti templi; lehtede arv märgitakse viimase lehekülje lõppu. Artikkel 46: Rahukohtunike antavad tõendid peavad olema alati kohtuniku ja kohtusekretäri poolt ühiselt väljastatud ja allkirjastatud.

Registrite ja notariaadi peadirektoraadi 2. juuni 1981. aasta ringkiri - põhisuunised: (a) Perekonnaseisukannete raamat väljastatakse vanema(-te)le, kes tunnistab(-vad) omaks väljaspool abielu sündinud või lapsendatud lapse ning isikutele, kes sõlmivad abielu, välja arvatud juhul, kui neil on juba esimesel põhjusel perekonnaseisukannete raamat olemas; (b) Perekonnaseisukannete raamatusse tehakse kanded üksnes mõlema vanema ühiste laste kohta või ainult ühe vanema laste kohta, kui ta on ainus ametlikult tunnustatud vanem. Erineva põlvnevusega lapsed registreeritakse seetõttu erinevatesse perekonnaseisukannete raamatutesse.

c) Abielu käsitlevale leheküljele märgitakse perekonnaseisu raamatu kasutajate vahel mis tahes ajal sõlmitud abielu; (d) Laste sündi käsitlevatel lehekülgedel laste staatust konkreetselt ei täpsustata, ükskõik kas tegemist on abielusuhetest sündinud lastega, mõlema abikaasa või üksnes ühe isiku poolt lapsendatud lastega või väljaspool abielu sündinud, kuid ühe või mõlema vanema poolt omaks tunnistatud lastega; (e) Tühjadele lehtedele kantakse asjaomastel puhkudel samuti kanded abikaasade lahuselu või lahutamise või sõlmitud abielu tühistamise kohta, niipea kui vastavad kohtuotsused on kantud asjakohasesse registrisse.