Kronoloogia: ajalugu

Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teatas ühisele ülemametile alluva Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisest. Sellega pandi alus Euroopa Liidule, mis lähtub kahest aluspõhimõttest – rahu ja solidaarsus.

• Schumani deklaratsioon (teemalugu)

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mille alusel luuakse söe ja terase ühisturg. See leevendab umbusaldust ja pingeid, mis valitsevad Euroopa naaberriikide vahel pärast Teist maailmasõda. ESTÜ asutamisleping, mis kaotas kehtivuse 2002. aastal, on Euroopa Ühenduse esimene asutamisleping.

Euroopa Liidu Nõukogu eelkäija Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ministrite erinõukogu esimene istung toimus Luxembourgis.

Rooma lepingutega asutatakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Euroopa Majandusühenduse nõukogu esimene istung toimub 25. jaanuaril 1958 Belgia välisministri Victor Larocki eesistumisel.

1965. aastal teatab Prantsusmaa, et ei kavatse enam osaleda nõukogu istungitel lahkarvamuste pärast, mis tekkisid läbirääkimistel ühise põllumajanduspoliitika rahastamise üle. Kriis laheneb hiljem tänu 1966. aasta Luksemburgi kompromissile, millega kehtestatakse ühehäälsuse nõue oluliste huvide korral.

Kõnealuse kahe lepinguga (1967 ja 1971) luuakse üks nõukogu, üks komisjon ja üks eelarve kõigile kolmele ühendusele (ESTÜ, Euratom ja EMÜ). COREPERist saab ametlikult nõukogu ettevalmistav organ.

• COREPER I
• COREPER II

Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinevad Euroopa ühendustega ning seeläbi suureneb liikmesriikide arv üheksale.

Pärast 1973. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud tippkohtumist, mille raames nähti ette tippkohtumiste pidamine iga kord, kui see on vajalik, luuakse 1974. aasta detsembris president Valéry Giscard d’Estaingi korraldatud Pariisi tippkohtumisel Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu loodi selleks, et asutada mitteametlik foorum riigipeade ja valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks.

• European Council: 50 years of working together (English version)

Uus Euroopa Ülemkogu tuleb esimest korda kokku 1975. aasta märtsis Dublinis.

• Euroopa Ülemkogu, Dublin, 10.–11. märts 1975

Kreeka ühinemise järel muutub ELi liikmesriikide arv kahekohaliseks.

Kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitlevale Schengeni lepingule kirjutavad Luksemburgis Schengenis alla Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Schengeni leping teeb inimestele järk-järgult võimalikuks reisimise, ilma et nad peaksid sisepiiridel passikontrolli läbima. Schengeni lepingut hakatakse rakendama hiljem, alles 1995. aastal.

Euroopa Ülemkogu võtab lipu kasutusele Euroopa ühenduste ametliku logona.

Euroopa Ülemkogus saavutatakse poliitiline kokkulepe, mis teeb võimalikuks ühtse Euroopa akti vastuvõtmise.

• Euroopa Ülemkogu, Luxembourg, 2.–3. detsember 1985

Hispaania ja Portugal ühinevad ELiga ja seeläbi suureneb Euroopa Ühenduste liikmesriikide arv 12-le.

Ühtse Euroopa aktiga luuakse siseturg, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selle aktiga alustatakse koostööd välispoliitika vallas ja laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist otsuste vastuvõtmisele nõukogus.

• Nõukogu otsustusprotsess

Ühtne Euroopa akt annab ka Euroopa Ülemkogule õigusliku aluse, muutes riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumised ametlikuks.

1992. aasta Edinburghi Euroopa Ülemkogu algatab nn avalikud arutelud ja seda tava on aastate jooksul märkimisväärselt laiendatud, viimati Lissaboni lepinguga.

Tänapäeval saab nõukogu avalikke arutelusid ja mõttevahetusi jälgida veebisaidi kaudu.

• Vaata arutelusid ja mõttevahetusi otseülekandena

Jõustub Euroopa Liidu leping, millega luuakse Euroopa Liit, mis põhineb laienenud ühenduse sambal. Sellega luuakse majandus- ja rahaliit ning rajatakse kaks uut sammast: ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes.

Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu lepingus ametliku staatuse. Nähakse ette, et Euroopa Ülemkogu annab ELile selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised üldsuunised.

Euroopa Liidu lepinguga astutakse ka samm euro suunas ja pannakse alus ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale (ÜVJP).

• Kuidas Euroopa Liidu leping muutis Euroopat (visuaalne lugu)

ELiga ühinevad Austria, Rootsi ja Soome. 15 liikmesriigiga on nüüd peaaegu hõlmatud kogu Lääne-Euroopa.

Alates 1996. aastast kohtub Euroopa Ülemkogu vähemalt neli korda aastas. Enne seda oli nõutav üksnes kaks kohtumist aastas.

Euroopa Ülemkogu kiidab heaks eurorühma (mitteametlik organ, mille raames tulevad kokku eurot kasutavate liikmesriikide rahandusministrid) loomise. Eurorühma esimene koosolek toimub 4. juunil 1998 Luksemburgis Château de Senningenis.

• Eurorühm

See võetakse kasutusele 11 liikmesriigis: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome.

Amsterdami lepinguga luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning integreeritakse Schengeni leping ELi õigusesse. Selle lepinguga muudetakse nõukogu peasekretäri rolli, kes saab ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kõrgeks esindajaks.

Kreeka on Euroopa Liidu 12. liikmesriik, kes euroalaga ühineb.

1. jaanuaril 2002 läheb pangatähtede ja müntidena ringlusse euro, mis vahetab välja riikide omavääringud.

Nice’i lepinguga reformitakse ELi institutsioone, et teha ettevalmistusi tulevase, 27 liikmeni laienenud Euroopa Liidu toimimiseks. Nõukogu reformitakse, et laiendada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kohaldamisala ja võtta kasutusele liikmesriikide vahelise tõhustatud koostöö põhimõte.

Alates 2003. aasta oktoobrist toimuvad kõik Euroopa Ülemkogu ametlikud kohtumised Brüsselis.

Nice’i lepingule lisatud deklaratsioonis nr 22 on öeldud, et kui ELi liikmete arv jõuab 18 riigini, toimuvad kõik Euroopa Ülemkogu kohtumised Brüsselis.

ELiga ühineb korraga kümme uut riiki: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. See on ELi suurim laienemine nii elanikkonna kui ka riikide arvu poolest.

Nüüd on ELil 25 liikmesriiki.

Eurorühm otsustas nimetada ametisse alalise esimehe kaheaastaseks ametiajaks.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) mitteametlikul kohtumisel Scheveningenis valiti eurorühma esimeseks alaliseks esimeheks Jean-Claude Juncker. Tema ametiaeg kestis 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2006.

Juncker valiti eurorühma esimeheks teiseks ametiajaks.

Bulgaariast ja Rumeeniast saavad ELi liikmesriigid ja seeläbi suureneb liikmesriikide arv 27le.

Sloveenia võtab Euroopa Liidu 13. liikmesriigina euro oma rahaühikuna kasutusele.

Euroalasse kuulub nüüd 15 liikmesriiki.

Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy teeb ettepaneku korraldada euroala riigipeade ja valitsusjuhtide regulaarseid kohtumisi. Esimene kohtumine toimub 12. oktoobril 2008. Järgmised tippkohtumised toimuvad 2010. aasta mais, 2011. aasta märtsis, 2011. aasta juulis ja 2011. aasta oktoobris Brüsselis.

Euroala tippkohtumised aitavad kooskõlastada euroala majanduspoliitikat ning neil osalevad ka euroala tippkohtumise eesistuja ja Euroopa Komisjoni president.

• Euroala tippkohtumine

Slovakkia ühineb euroalaga 16. liikmena.

ELi riigipead ja valitsusjuhid lepivad 19. novembril 2009. aastal Brüsselis toimunud mitteametlikul kohtumisel ühehäälselt kokku, et nimetavad Euroopa Ülemkogu esimeseks alaliseks eesistujaks Herman Van Rompuy.

• Herman Van Rompuy avaldus

Jõustub Lissaboni leping, millega reformitakse ELi struktuuri ja selle toimimisviisi.

Selle lepinguga laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist nõukogus.

Euroopa Ülemkogu saab täieõiguslikuks institutsiooniks, kellel on oma eesistuja. Enne seda ei olnud Euroopa Ülemkogu ametlik institutsioon ja Euroopa Ülemkogu juhil ei olnud ametlikku positsiooni. Eesistuja ülesandeid täitis parasjagu rotatsiooni korras Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist teostava liikmesriigi riigipea või valitsusjuht.

• Euroopa Ülemkogu eesistuja roll
• Lissaboni leping: tänase ELi kujundamine (visuaalne lugu)

Lissaboni lepingu protokoll nr 14 jõustub 1. detsembril 2009, selles sätestatakse eurorühma ülesanded. Eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide ministrid kohtuvad mitteametlikult, et arutada ühisrahaga seotud küsimusi ning nad valivad kaheks ja pooleks aastaks esimehe.

Lissaboni lepinguga muudetakse ka ELi Nõukogu kodukorda, nii et kui majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) täiskoosseis hääletab küsimustes, mis mõjutavad ainult euroala, tohivad hääletada ainult eurorühma liikmed.

• Eurorühma käsitlev protokoll nr 14

Euroopa Ülemkogu kohtumist juhatas viimast korda selle liikmesriigi president või peaminister, kes teostas nõukogus kuuekuulist eesistumist.

2009. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumist juhatas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt.

• Euroopa Ülemkogu järeldused, Brüssel, 10.–11. detsember 2009

Eesti on 17. riik, kes euroalaga ühineb.

Euroopa Ülemkogu 1.–2. märtsi 2012. aasta kohtumisel allkirjastasid 25 ELi liikmesriigi juhid majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu.

1. jaanuaril 2013 jõustunud leping andis ametliku staatuse euroala tippkohtumisele. Euroala tippkohtumise korraldus ja selle eesistuja ülesanded on sätestatud lepingu artiklis 12.

• Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping

Herman Van Rompuy valitakse Euroopa Ülemkogu eesistuja kohale teiseks ametiajaks alates 1. juunist 2012 kuni 30. novembrini 2014.

EL saab 2012. aastal Nobeli rahupreemia rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas.

Nobeli rahupreemia üleandmisel ELile ütleb Norra Nobeli komitee, et tugines otsuse langetamisel tasakaalustavale rollile, mida EL on mänginud suurema osa Euroopa muutmisel sõdadest räsitud kontinendist rahu kontinendiks.

Madalmaade rahandusminister Jeroen Dijsselbloem valitakse eurorühma esimeheks. Temast saab eurorühma ajaloos teine alaline eurorühma esimees.

• President of the Eurogroup
• Jeroen Dijsselbloem

Esimene euroala tippkohtumine pärast majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu jõustumist toimus 14. märtsil 2013. Sellel kohtumisel võeti vastu euroala tippkohtumiste korraldamise eeskirjad.

• Euroala tippkohtumiste korraldamise eeskirjad

Endise Jugoslaavia riikidest saab Horvaatia teise riigina Sloveenia järel Euroopa Liidu liikmesriigiks.

ELi kuulub nüüd 28 liikmesriiki.

Lätist saab euroala 18. liige.

Donald Tusk saab Herman Van Rompuy asemel Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Tema ametiaeg kestab 1. detsembrist 2014 kuni 31. maini 2017.

• Eesistuja Donald Tuski märkused ameti üleandmise tseremoonial, 1. detsember 2014
• Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski elulugu

Euroalasse kuulub nüüd 19 liiget: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome.

ELi juhid kohtuvad 22. juunil 2015 erakorraliseks arvamuste vahetuseks Kreeka teemal. Euroala tippkohtumise eesistuja Donald Tusk ütles, et Kreeka valitsuse poolt tehtud viimased ettepanekud on positiivne samm edasi, kuid ELi institutsioonid peavad neid põhjalikumalt hindama.

• Eesistuja Donald Tuski avaldus esmaspäeval, 22. juunil 2015 toimuva euroala tippkohtumise kohta

Nad on valmis alustama läbirääkimisi Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) Kreekale suunatud finantsabiprogrammi üle, kuid kõigepealt peavad kokkuleppe heaks kiitma Kreeka parlament ja teiste riikide parlamendid. Pärast riiklikke menetlusi jätkab eurorühm läbirääkimisi.

• Euroala tippkohtumise avaldus, Brüssel, 12. juuli 2015
• Eesistuja Donald Tuski sõnavõtt 12. juulil 2015 pärast Kreeka teemal toimunud euroala tippkohtumist

Jeroen Dijsselbloem nimetati teist korda eurorühma esimeheks ning tema ametiaeg on 2,5 aastat.

• Eurogroup statement on the appointment of the President of the Eurogroup
• President of the Eurogroup

Donald Tusk valiti tagasi Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Tema teine ametiaeg kestab 1. juunist 2017 kuni 30. novembrini 2019.

• Donald Tuski valiti tagasi Euroopa Ülemkogu eesistujaks (pressiteade, 9. märts 2017)

Tulenevalt Ühendkuningriigis 23. juunil 2016 toimunud referendumist, millel Ühendkuningriigi kodanikud hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt, teatas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogule ametlikult oma kavatsusest lahkuda EList.

Euroopa Ülemkogu võttis Ühendkuningriigi teate kohta vastu avalduse.

Meil on Ühendkuningriigi liidust lahkumise pärast kahju, kuid oleme nüüd valmis protsessiks, mis tuleb ette võtta. (...) Läbirääkimiste käigus tegutseb liit ühtse tervikuna ja seisab oma huvide eest. Meie esmaseks prioriteediks on vähendada võimalikult palju ebakindlust, mis tuleb Ühendkuningriigi otsusest meie kodanike, ettevõtete ja liikmesriikide jaoks.

Euroopa Ülemkogu kohtumine, 29. märts 2017

• Artikli 50 kohane teade, 29. märts 2017
• ELi suhted Ühendkuningriigiga (taustteave)

Eurorühma esimeheks valitakse Portugali rahandusminister Mário Centeno. Temast saab eurorühma ajaloos kolmas alaline eurorühma esimees.

Charles Michelist sai Donald Tuski järglane Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikohal. Tema ametiaeg kestab 1. detsembrist 2019 kuni 31. maini 2022.

• Eesistuja Charles Micheli kõne ameti üleandmise tseremoonial

Pärast 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletust ja väljaastumislepingu ratifitseerimist mõlema poole poolt 2020. aasta jaanuaris lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust.

Eurorühm valis kooskõlas ELi aluslepingute protokolliga nr 14 eurorühma esimeheks Iirimaa rahandusministri ning riiklike kulutuste ja reformiministri Paschal Donohoe.

Uus esimees asus ametisse 13. juulil 2020 kaks ja pool aastat kestvaks ametiajaks.

• Eurorühma esimeheks valiti Paschal Donohoe (pressiteade, 9. juuli 2020)

Charles Michel valiti tagasi Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Tema teine ametiaeg kestab 1. juunist 2022 kuni 30. novembrini 2024.

• Charles Michel valiti tagasi Euroopa Ülemkogu eesistujaks (pressiteade, 24. märts 2022)

Eurorühm valis eurorühma esimeheks ühehäälselt tagasi Iirimaa rahandusministri Paschal Donohoe, kelle teine kahe ja poole aasta pikkune ametiaeg algas 13. jaanuaril 2023.

• Eurorühma esimeheks valiti tagasi Paschal Donohoe (pressiteade, 5. detsember 2022)

Horvaatiast saab euroala 20. liige.

António Costast sai Charles Micheli järglane Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikohal. Tema ametiaeg kestab 1. detsembrist 2024 kuni 31. maini 2027.

• Eesistuja António Costa kõne eelmiselt eesistujalt Charles Michelilt ameti ülevõtmise tseremoonial

Eurorühm valis konsensuse alusel eurorühma esimeheks tagasi Iirimaa rahandusministri Paschal Donohoe. Ta astus ametisse 13. juulil 2020 ja alustab 13. juulil 2025 oma kolmandat ametiaega. Ametiaeg kestab kaks ja pool aastat.

• Kinnitati eurorühma esimehe Paschal Donohoe kolmas ametiaeg (pressiteade, 7. juuli 2025)

Pärast eurorühma senise esimehe Pascal Donohoe tagasiastumist sai 18. novembril 2025 eurorühma esimehe kohusetäitjaks Küprose Vabariigi rahandusminister Makis Keravnos. Vastavalt eurorühma töömeetoditele täidab ta seda rolli kuni uue esimehe valimiseni.

• Eurorühma esimehe Paschal Donohoe avaldus (pressiteade, 18. november 2025)

Eurorühm valis Kreeka majandus- ja rahandusministri Kyriakos Pierrakakise eurorühma esimeheks kooskõlas ELi aluslepingute protokolliga nr 14.

Uus esimees astub ametisse 12. detsembril 2025 ning tema ametiaeg kestab kaks ja pool aastat.

• Eurorühma esimeheks valiti Kyriakos Pierrakakis (pressiteade, 11. detsember 2025)