Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu ELis
ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevad normid kaitsevad ELi finantssüsteemi ning aitavad kaasa julgeolekule ja majanduskasvule.
ELi võitlus rahapesu vastu
Rahapesu ja terrorismi rahastamine on ELi jaoks olulised mureküsimused. Need kujutavad suurt ohtu ELi majandusele ja finantssüsteemile ning kodanike julgeolekule.
Üle kolmekümne aasta on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus olnud ELi poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal ning esimene rahapesuvastane direktiiv võeti vastu 1991. aastal. Sellest ajast alates on direktiivi mitmel korral reformitud.
Selleks et tagada kõigi seotud riskide nõuetekohane käsitlemine, tuleb ELi norme pidevalt kohandada, võttes arvesse tekkivaid riske, eelkõige riske, mis on seotud järgmisega:
- tehnoloogiline innovatsioon – näiteks virtuaalvaluutad
- terroristlike organisatsioonide üleilmastumine
- kurjategijate leidlikkus süsteemi lünkade ärakasutamisel
Mida rahapesu tähendab? (Infograafik)
ELi rahapesuvastased normid
30. mail 2024 võttis nõukogu vastu uue õigusnormide paketi, mille eesmärk on kaitsta ELi kodanikke ja oma finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eest.
See pakett hõlmab:
- määrust, millega luuakse uus ELi rahapesuvastane amet
- määrust, milles käsitletakse rahapesuvastaseid nõudeid erasektorile
- direktiiv rahapesuvastaste riiklike mehhanismide kohta
- rahaülekannete määruse uuesti sõnastatud versiooni, mis võeti vastu 2023. aastal
Rahapesuvastane määrus
Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitleva uue määrusega ühtlustatakse ja selgitatakse ELis kehtivaid norme esimest korda ning kõrvaldatakse petturite takistamiseks lüngad. Muu hulgas tagab see normide järjepidevama kohaldamise ja täitmise parema tagamise. Määrus sisaldab näiteks üksikasjalikumaid sätteid kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ja tegelike tulusaajate kohta ning riiklike järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode volituste kohta.
Kohustatud isikud
Uue määrusega on EL loonud vahetult kohaldatava õigusraamistiku, mis sisaldab nõudeid kohustatud isikutele – peamiselt krediidi- ja finantseerimisasutustele ning teatavatele finantssektorivälistele ettevõtetele ja kutsealadele (nt juristid ja raamatupidajad). Neil isikutel on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus keskne roll pääsuvalitsejana, kuna nad on kahtlase seisundi avastamiseks eelisseisundis.
Uued normid hõlmavad ka enamikku krüptosektorist. Kõik krüptovarateenuse osutajad peavad täitma oma klientide suhtes hoolsuskohustust. See tähendab, et nad peavad kontrollima fakte oma klientide kohta ning kahtlasest tegevusest rahapesu andmebüroole teatama.
Muud sektorid, keda kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed ja aruandluskohustused puudutavad, on luksuskaupadega kauplejad (väärismetallid ja -kivid), samuti juveliirid ja kullassepad. Lisaks saavad kohustatud isikud luksusautode, lennukite ja jahtide ning kultuuriväärtustega (nagu kunstiteosed) kauplejatest.
Määruses tunnistatakse, et jalgpallisektor kujutab endast suurt riski, ning laiendatakse kohustatud isikute loetelu, et see hõlmaks professionaalseid jalgpalliklubisid ja agente. Kuna aga kõnealuse sektori ja selle riskide lõikes esinevad suured erinevused, antakse liikmesriikidele paindlikkus seoses nende loetelust välja jätmisega, kui risk on väike.
Tegelik kasusaaja
Tegelik kasusaaja on isik, kes tegelikult kontrollib juriidilist isikut (nagu äriühing, sihtasutus või usaldushaldus) või saab sellest kasu, kuigi omandiõigus või vara on teise isiku nimel. Määrusega ühtlustatakse tegelikke kasusaajaid käsitlevaid ELi norme ja muudetakse need senisest läbipaistvamaks.
Tegeliku kasusaamise kahte komponenti – omandiõigust ja kontrolli – hakatakse analüüsima, et teha kindlaks kõik tegelikud kasusaajad asjaomase juriidilise isiku puhul või eri liiki üksuste lõikes, sealhulgas ELi-välised üksused, kui nad tegutsevad ELis või ostavad ELis kinnisvara. Kokkuleppe kohaselt on tegelikuks kasusaajaks lugemise künnis 25%.
Määrusega selgitatakse ka mitmetasandiliste omandi- ja kontrollistruktuuride suhtes kohaldatavaid seonduvaid norme, millega soovitakse tagada, et äriühingute mitme omanditasandi taha peitumine enam ei toimiks. Samal ajal selgitatakse andmekaitset ja andmete säilitamist käsitlevaid sätteid, et muuta pädevate asutuste töö lihtsamaks ja kiiremaks.
Sularahamaksed
Sularahamaksete suhtes kogu ELis kehtestatakse ülempiiriks 10 000 eurot, et muuta kurjategijatele musta raha pesemine raskemaks. Liikmesriikidel on paindlikkus kehtestada soovi korral madalam ülemmäär.
Suure riskiga kolmandad riigid
Kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid selliste juhutehingute ja ärisuhete suhtes, mis hõlmavad suure riskiga kolmandaid riike, kes riiklikus rahapesu- ja terrorismivastases korras esinevate puuduste tõttu on ohuks ELi siseturu terviklikkusele.
Komisjon hindab riski, tuginedes loeteludele, mille on koostanud rahapesuvastane töökond. Lisaks on suure riskitaseme puhul õigustatud täiendavate konkreetsete ELi või riiklike vastumeetmete võtmine kas kohustatud isikute tasandil või liikmesriikide poolt.
Rahapesuvastane direktiiv
Rahapesuvastane direktiiv on koos vastava määrusega üks osa rahapesuvastase võitluse ühtsetest normidest. Sellega asendatakse 2018. aastal vastu võetud viies rahapesuvastane direktiiv.
Kõik erasektori suhtes kohaldatavad normid viiakse määrusesse, samas kui direktiiv käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide institutsionaalset korraldust liikmesriikide tasandil. Seega sisaldab direktiiv sätteid, mis tuleb siseriiklikku õigusesse üle võtta, näiteks norme tegelike kasusaajate registrite, riiklike järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode vastutuse kohta.
Teave rahaülekannete kohta
Nõukogu ja parlament jõudsid 29. juunil 2022 esialgsele kokkuleppele rahaülekannetes edastatavat teavet käsitleva ELi määruse ajakohastamise suhtes, laiendades selle kohaldamisala krüptovaraülekannetele.
Kõnealuste normidega kehtestatakse krüptovarateenuse osutajatele kohustus koguda teatavaid andmeid nende poolt vahendatavate krüptovaraülekannete algatajate ja saajate kohta ning teha need andmed kättesaadavaks. Sellega tagatakse, et krüptovaraülekanded on jälgitavad, et lihtsamini tuvastada ja blokeerida võimalikke kahtlasi tehinguid.
ELil on nüüd kindel ja proportsionaalne raamistik, mis vastab kõige nõudlikumatele krüptovarade vahetamist käsitlevatele rahvusvahelistele standarditele ning millega järgitakse eelkõige rahapesuvastase töökonna soovitusi.
- Rahapesuvastane võitlus: nõukogu võttis vastu normid, mis muudavad krüptovaraülekanded jälgitavaks (pressiteade, 16. mai 2023)
- Rahapesuvastane võitlus: krüptovaraülekannete läbipaistvuse suhtes saavutati esialgne kokkulepe (pressiteade, 29. juuni 2022)
Mis on rahapesuvastane töökond?
Rahapesu vastase võitlusega seotud probleemid on üleilmsed ja nende lahendamiseks on vaja tihedat koostööd rahvusvahelisel tasandil. EL teeb koostööd oma partneritega rahapesuvastases töökonnas, et töötada välja ja rakendada rahvusvahelisi standardeid.
Rahapesuvastane töökond töötab välja ja edendab rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid poliitikameetmeid ning esitab riikidele soovitusi.
Muud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast olulised seadusandlikud uuendused
Viiendas kapitalinõuete direktiivis täpsustatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tegijate rolli. Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tegijad vastutavad rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud finantsasutuste puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise eest. Pädevad asutused peavad neid probleeme oma järelevalvetegevuses arvesse võtma.
Direktiiv, mis käsitleb finantsteabe kasutamise hõlbustamist kuritegevuse vastu võitlemisel lihtsustab pädevate asutuste juurdepääsu finants- ja pangakontode andmetele ning nende andmete kasutamist. Samuti hõlbustatakse sellega riiklike rahapesu andmebüroode juurdepääsu õiguskaitsealasele teabele.
Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet
30. mail 2024 võttis nõukogu vastu määruse, millega luuakse uus rahapesuvastane asutus (AMLA), et parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvet ELis ning toetada rahapesu andmebüroode vahelist koostööd. AMLA asukohaks saab Frankfurt ja amet alustab tegevust 2025. aasta keskpaigas.
Kuna rahapesu on piiriülene finantskuritegu, tugevdab AMLA ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku, luues koos liikmesriikide riiklike järelevalveasutustega integreeritud mehhanismi tagamaks, et kohustatud isikud täidavad oma kohustusi.
AMLA ülesanded on järgmised:
- otsene järelevalve mõnede kõige riskantsemate krediidi- ja finantseerimisasutuse üle ELis, sealhulgas krüptovarateenuse osutajate üle
- toetav roll finantssektorivälises sektoris
- rahapesu andmebüroode tegevuse koordineerimine liikmesriikides
- rahaliste karistuste määramine tõsiste rikkumiste korral
18. detsembril 2023 jõudsid nõukogu ja parlamendi esindajad ühisele seisukohale AMLA registrijärgse asukoha valimise menetluse suhtes. Lõplik kokkulepe AMLA registrijärgse asukoha kohta saavutati 22. veebruaril 2024.
- Rahapesuvastane võitlus: nõukogu ja parlament leppisid kokku uue ameti asukoha valimise menetluses (pressiteade, 18. detsember 2023)
- Rahapesuvastane võitlus: nõukogu võttis vastu õigusnormide paketi (pressiteade, 30. mai 2024)
- ELi uue rahapesu tõkestamise ameti (AMLA) asukohaks valiti Frankfurt (pressiteade, 22. veebruar 2024)
- Korduma kippuvad küsimused uue ELi rahapesu tõkestamise ameti (AMLA) kohta (Euroopa Komisjon)
Mida teeb EL terrorismi vastu võitlemiseks?
Virtuaalne reis läbi kahe aastakümne, et vaadata, kuidas ELi riigid on teinud terrorismivastases võitluses üha tihedamat koostööd: alates sellest, et on takistatud terroristidel relvi osta või pomme ehitada, kuni selleni, et on püütud ennetada radikaliseerumist.
Viimati läbi vaadatud: 18. veebruar 2026