Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 18. veebruar 2020

Peamised tulemused

Koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu

Nõukogu võttis täna vastu muudetud järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta.

Töö maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loeteluga põhineb põhjalikul hindamisel, järelevalvel ja dialoogil ligikaudu 70 kolmanda riigi jurisdiktsiooniga. Alates selle protsessi algusest on 49 riiki ellu viinud vajalikud maksureformid ELi kriteeriumide täitmiseks. See on vaieldamatu edu. Kuid see on ka jätkuv töö ja dünaamiline protsess, mille käigus vaadatakse pidevalt läbi meie metoodika ja kriteeriumid. Horvaatia asepeaminister ja rahandusminister Zdravko Marić

Lisaks loetellu juba kantud 8 jurisdiktsioonile otsustas EL lisada maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu järgmised jurisdiktsioonid:

• Kaimanisaared
• Palau
• Panama
• Seišellid

Need jurisdiktsioonid ei rakendanud kokkulepitud tähtajaks maksureforme, mida nad olid kohustunud tegema.

Järelduste II lisa, mis sisaldab jurisdiktsioone, kelle kohustuste täitmine on veel pooleli, kajastab 12 jurisdiktsioonile nende kohustuste täitmiseks vajalike reformide elluviimiseks antud tähtaegade pikendusi. Enamik neist tähtaegade pikendustest puudutab ilma finantskeskuseta arengumaid, kes on juba teinud oma kohustuste täitmisel olulisi edusamme.

16 jurisdiktsiooni (Antigua ja Barbuda, Armeenia, Bahama, Barbados, Belize, Bermuda, Briti Neitsisaared, Cabo Verde, Cooki saared, Curaçao, Marshalli Saared, Montenegro, Nauru, Niue, Saint Kitts ja Nevis, Vietnam) suutsid rakendada kõik vajalikud reformid, et järgida ELi hea maksuhaldustava põhimõtteid kokkulepitud tähtajaks. Seetõttu jäetakse nad II lisast välja.

• Maksustamine: nõukogu vaatas läbi koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu (pressiteade, 18. veebruar 2020)

Euroopa poolaasta

Nõukogu võttis vastu järgmised tekstid, mis seonduvad 2020. aasta Euroopa poolaasta majanduspoliitika koordineerimise protsessiga:

• Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta järeldused 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia kohta
• Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta järeldused häiremehhanismi 2020. aasta aruande kohta
• Euroopa poolaasta 2020: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (pressiteade, 18. veebruar 2020)

Soovitus võetakse ametlikult vastu Euroopa Ülemkogu märtsis toimuval kohtumisel.

2020. aasta Euroopa poolaasta lõpeb juulis, kui võetakse vastu riigipõhised soovitused.

• Nõukogu ajakava 2020. aasta Euroopa poolaasta protsessi jaoks

Majanduse juhtimise paketi hindamine

Komisjon esitas teatise ELi majanduse juhtimise paketi hindamise kohta, mis avaldati 5. veebruaril.

Läbivaatamise käigus hinnatakse, kui tõhus on majandusjärelevalve raamistik olnud järgmiste eesmärkide saavutamisel:

• riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja majanduskasvu tagamine ning makromajandusliku tasakaalustamatuse vältimine
• majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise võimaldamine ning
• liikmesriikide majandustulemuste lähendamise soodustamine

Praeguse struktuuri nurgakivideks on kaks vastavalt kuuest ja kahest seadusandlikust aktist koosnevat paketti, milles käsitletakse majandus- ja finantskriisi tulemusel ilmnenud haavatavusi. Majanduslik kontekst on pärast õigusnormide kehtestamist vastavalt 2011. ja 2013. aastal oluliselt muutunud.

Euroopa majandus on seitse aastat järjest kasvanud. Praegu ei kohaldata stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa, nn ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ühegi liikmesriigi suhtes, samas kui 2011. aastal kohaldati seda 24 liikmesriigi suhtes.

• Komisjoni teatis ELi majanduse juhtimise läbivaatamise kohta, 5. veebruar 2020

ELi eelarve

Nõukogu võttis vastu suunised ELi 2021. aasta eelarve kohta.

Nõukogu on seisukohal, et järgmises eelarves tuleks lähtuda konservatiivse eelarve koostamise põhimõttest ning jätta ülemmäärade suhtes piisav varu, et tulla toime ettenägematute asjaoludega. Samal ajal tuleks eraldada piisavalt vahendeid selliste liidu programmide ja meetmete rakendamiseks, mis aitavad kõige rohkem kaasa liidu poliitika elluviimisele. Lisaks peaks eelarve võimaldama kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames juba võetud kulukohustuste õigeaegset tasumist, et vältida maksmata nõudeid.

Samuti soovitasid ministrid Euroopa Parlamendil anda heakskiit komisjoni tegevusele ELi 2018. aasta eelarve täitmisel.

• Nõukogu soovitus 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta
• Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta järeldused 2021. aasta eelarvesuuniste kohta

Käibemaksureformid

Nõukogu võttis vastu kaks kehtivate käibemaksunormide reformi.

Esimene reform hõlmab maksupettuste avastamist piiriülese e-kaubanduse tehingute puhul. Uued normid võimaldavad liikmesriikidel ühtlustatud viisil koguda andmeid, mille makseteenuse pakkujad (näiteks pangad) on elektrooniliselt kättesaadavaks teinud. Peale selle luuakse uus keskne elektrooniline süsteem, kus säilitatakse makseteavet ja kus liikmesriikide pettusevastase võitlusega tegelevad ametiisikud saavad seda edasi töödelda.

• E-kaubandus: nõukogu võttis vastu uued käibemaksualaste makseandmete vahetamise normid (pressiteade, 18. veebruar 2020)

Teine reform hõlmab käibemaksualaseid norme, mida kohaldatakse väikeettevõtjate suhtes. Uute normidega vähendatakse väikeettevõtjate halduskoormust ja nõuete täitmise kulusid ning aidatakse luua maksukeskkond, mis aitab VKEdel kasvada ja piiriüleselt kaubelda.

• Käibemaks: nõukogu võttis vastu väikeettevõtjate suhtes kohaldatavad lihtsustatud õigusnormid (pressiteade, 18. veebruar 2020)