"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
ELi keskkonnaministrid leppisid kokku nõukogu seisukohas (üldine lähenemisviis) seoses Euroopa kliimamääruse muutmisega, misläbi kehtestatakse ELile siduv eesmärk vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 90%. See kokkulepe on tähtis samm ELi teekonnal 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise suunas.
Täna võtsime liikmesriikide laialdasel toetusel vastu 2040. aastaks seatud 90% kliimaeesmärgi. See eesmärk on teaduspõhine ja samas on selle puhul arvesse võetud meie konkurentsivõimet ja julgeolekut. See on Euroopa tuleviku jaoks oluline ja näitab, et me oleme ühtsed ka keerulistel aegadel. Selle eesmärgiga määrame järgnevateks aastateks selged suunad meie poliitikale, tööstusele ja investeeringutele. See võimaldab meil muuta ELi tugevamaks, konkurentsivõimelisemaks ja turvalisemaks.
Taani kliima-, energeetika- ja kommunaalteenuste minister Lars Aagaard
Nõukogu säilitas komisjoni ettepaneku 2040. aasta eesmärgi kohta vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90%, sealhulgas paindlikkusmeetmete kogumi, kuid tegi mõned kohandused. Nõukogu leppis kokku, et kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikutega võib alates 2036. aastast panustada eesmärgi saavutamisse kuni 5%. Samuti leppis nõukogu kokku, et süsiniku püsival sidumisel peaks olema ELi heitkogustega kauplemise süsteemis roll, kompenseerimaks raskesti vähendatavat heidet. Lisaks lepiti kokku suuremas paindlikkuses sektorite ja vahendite raames ja nende vahel.
Nõukogu üldine lähenemisviis tugevdab konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja energiajulgeolekut käsitlevaid sätteid, tagades, et üleminek toetab nii Euroopa tööstust kui ka kodanikke. Ministrid leppisid samuti kokku tugevdatud läbivaatamismehhanismis, sealhulgas võimaluses muuta 2040. aasta eesmärki, võttes arvesse komisjoni ülevaadet mitmesugustest mõjudest (konkurentsivõimega seotud probleemid ja võimalused, energiahinnad, sotsiaalsed mõjud ja tehnoloogia areng) ning iga kahe aasta tagant tehtavat vahe-eesmärkide rakendamise hindamist.
Kokkuleppe puhul on järgitud Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2025. aasta strateegilisi suuniseid ning see kujutab endast nõukogu seisukohta, mille põhjal alustatakse Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi õigusakti lõpliku teksti üle.
ELi riiklikult kindlaksmääratud panus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni
Ministrid kiitsid heaks ELi 2030. aasta järgse riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis esitatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni jaoks ning mis hõlmab ajavahemikku kuni 2035. aastani. Uues riiklikult kindlaksmääratud panuses on seatud soovituslik eesmärk vähendada 2035. aastaks heidet 66,25–72,5%, tuginedes soovituslikele lineaarsetele trajektooridele, mis pärinevad ühelt poolt ELi 2030. aasta kliimaeesmärgist vähendada heidet 55% ja 2050. aasta kliimaeesmärgist ning teiselt poolt ELi 2030. aasta kliimaeesmärgist ja 2040. aasta kliimaeesmärgist, mida on käsitletud nõukogu poolt äsja kokku lepitud seisukohas kliimamääruse kohta.
ELi riiklikult kindlaksmääratud panuse vastuvõtmisega saadame COP30 eel tugeva signaali, et oleme jätkuvalt täielikult pühendunud Pariisi kokkuleppe eesmärkidest kinnipidamisele. See võimaldab meil COP30 ajal teiste riikidega kohtudes rohkem ülemaailmseid kliimameetmeid nõuda.
Taani kliima-, energeetika- ja kommunaalteenuste minister Lars Aagaard
Riiklikult kindlaksmääratud panused on lahutamatu osa Pariisi kokkuleppest, mille kohaselt peab iga kokkuleppe osaline esitama iga viie aasta järel uue või ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuse. Neis kirjeldatakse iga riigi tehtavaid jõupingutusi riigi heitkoguste vähendamiseks ja seda, kuidas need jõupingutused aitavad saavutada Pariisi kokkuleppe temperatuurieesmärki. EL esitab ELi ja liikmesriikide nimel ühe riiklikult kindlaksmääratud panuse.
