"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu pidas poliitilise mõttevahetuse sõiduautode ja kaubikute CO2 heite norme käsitleva määruse muutmise üle.
Kliimaneutraalsus ja konkurentsivõime tuleb tagada üheaegselt. Parim viis toetada Euroopa autotööstust ja miljoneid töökohti, mida see pakub, on edendada uuenduslikke ja kestlikke lahendusi keskkonnahoidliku liikuvuse tagamiseks. Tänase konstruktiivse arutelu vaimus jätkab eesistujariik Küpros intensiivset tööd selle olulise seadusandliku prioriteedi elluviimiseks.
Alexis Vafeades, Küprose Vabariigi transpordi-, kommunikatsiooni- ja ehitustööde minister
Komisjoni ettepanek pakub puhtale liikuvusele ülemineku paindlikumaks toetamiseks nende eesmärkide saavutamiseks tootjatele rohkem tehnoloogilisi võimalusi. Sellega alandatakse 2035. aastaks ette nähtud väljalasketoru CO2 heite sihttaset 100 % asemel 90 %-ni; ülejäänud 10 % saab kompenseerida kestlike alternatiivkütuste ja ELis toodetud vähese CO2 heitega terase arvestusühikute kasutuselevõtmisega. Ettepaneku kohaselt nähakse tootjatele, kes lasevad turule ELis toodetud väikeseid elektrisõidukeid, (kuni 2034. aastani) ette ka CO2 arvestusühikute vormis soodustused („erisoodustused“).
Ministrid keskendusid 2035. aasta eesmärkidele ja paindlikkusmeetmetele, mida on võetud ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks, tehnoloogilise neutraalsuse suurendamiseks ja autotööstuse konkurentsivõime tagamiseks.
Ministrid arutasid süsinikuheite vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi 2030. aasta järgse kliimapoliitika valdkonnas. Pärast hiljuti kogu ELi hõlmava siduva 2040. aasta kliimaeesmärgi kehtestamist peaks komisjon esitama käesoleva aasta teisel poolel seadusandlike ettepanekute paketi, mis aitab ELi riikidel, Euroopa tööstusettevõtetel ja kodanikel seda eesmärki saavutada.
Pidades silmas peatset 2030. aasta järgset kliimapaketti, keskendusid ministrid järgmistele küsimustele:
– kuidas toetada investeeringuid, tagades samal ajal õiglase ja puhta ülemineku 2040. aastaks;
– kuidas kasutada kulutõhusal viisil kliimaeesmärkide saavutamiseks sektoritevahelist ja sektorisisest paindlikkust;
– kuidas integreerida rahvusvahelised ühikud 2030. aasta järgsesse kliimaraamistikku.
Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi biomajanduse strateegia kohta Biomajanduses kasutatakse toidu, energia ja tööstuskaupade tootmiseks taastuvaid bioloogilisi ressursse, nagu taimed, loomad ja mikroorganismid.
Nõukogu järeldustes tervitatakse biomajanduse strateegiat, tunnistades biomajanduse potentsiaali fossiilkütustel põhinevate materjalide ja toodete asendamisel, töökohtade loomisel ja ülemaailmse ülemineku juhtimisel puhtale tööstusele.
Järeldustes antakse ka poliitilisi suuniseid selle strateegia edendamiseks, keskendudes konkurentsivõimele, innovatsioonile ja investeeringutele, et tagada bioressursipõhiste lahenduste jõudmine laborist kasutuselevõtuni, kaitstes samal ajal keskkonda ning toiduga kindlustatust ja toitumispoliitikat.
Keskkonnaministrid arutasid võimalusi kuidas tõhustada ELi strateegilist koostööd ja tugevdada ELi positsiooni ülemaailmsetel keskkonnaläbirääkimistel muutuva geopoliitilise maastiku kontekstis, kasutades sealhulgas teaduspõhist diplomaatiat, andes eeskuju normide range rakendamise, koalitsioonide loomise, tõhustatud ELi-sisese koordineerimise ja ELi ressursside strateegilise kasutamise kaudu.
Mitteametlik lõunasöök rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste teemal
Lõunalauas arutasid ministrid milliseid edasisi samme tuleks rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel võtta järelmeetmena veebruari alguses Küprosel toimunud mitteametlikul nõukogu istungil toimunud ministrite arvamuste vahetusele.
Seoses sellega alustasid nad põhjalikke ettevalmistusi järgmiseks, novembris toimuvaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsiks, mis on esimene etapp, et kehtestada ELi peamised prioriteedid, mis hõlmavad muu hulgas kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutustega kohanemist ning kindlapõhjalist kliimateadust ja teavitustegevust. Selle protsessi algatas ja seda koordineerib praegune eesistujariik Küpros ning seda jätkab järgmine eesistujariik Iirimaa.
Istungil anti ministritele ülevaade ka järgmistest teemadest:
Eesistujariik Küpros ja komisjon andsid ülevaate valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES-12) täiskogu 12. istungjärgust, mis toimus 3.–8. veebruaril 2026 Ühendkuningriigis Manchesteris.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Austria, Eesti, Läti, Leedu, Portugal, Prantsusmaa, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari andsid ministritele teavet LULUCFi määruse rakendamise kohta Euroopa Liidus.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Belgia, Iirimaa, Läti, Prantsusmaa, Slovakkia ja Tšehhi,keda toetas Luksemburg, esitasid teabepunkti loamenetluste kiirendamise kohta koos üleskutsega töötada keskkonnaalase koondpaketi raames välja terviklik sektoriülene lähenemisviis.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Prantsusmaa teatas Mercator Oceani ümberkujundamisest valitsustevaheliseks organisatsiooniks, ning pöördus liikmesriikide poole üleskutsega allkirjastada kiiresti selle valitsustevahelise organisatsiooni asutamiskonventsioon.
Leedu, keda toetasid Eesti, Läti ja Poola, andis ministritele teavet Astravetsis asuva Valgevene tuumaelektrijaama mõju kohta keskkonnale ja ohutusele.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
