"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
ELi keskkonnaministrid kiitsid heaks järeldused teemal „Euroopa keskkond 2030 – ringluspõhisema ja kerksema Euroopa ülesehitamine“.
Tuginedes kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi 2024. aasta vahehindamisele ja Euroopa Keskkonnaameti avaldatud viimasele aruandele Euroopa keskkonna seisundi kohta, rõhutasid ministrid nii pakilist kliimakerksuse kui ka ringmajandusele ülemineku edendamise vajadust, tunnistades nende kahe küsimuse omavahelist seotust selliste kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisel nagu saaste, elurikkuse vähenemine ja ressursside nappus.
Praegusel ajal, mil viiakse ellu pakilisi julgeoleku- ja kaitsealaseid plaane, on vaja veelkord kinnitada vajadust keskkonnakaitse järele ja selle panust ELi vastupanuvõime suurendamisse. Ei ole kahtlust, et kliimamuutustele vastupanu võime on üks nüüdisaja suuri väljakutseid. Üleujutused ja/või rannikuerosioon mõjutavad otseselt miljoneid Euroopa kodanikke ning sellele on vaja kogu ELis kollektiivselt reageerida. Teine suur väljakutse ELi jaoks on üleminek ringmajandusele. Me peame tugevdama teiseste materjalide turgu ja internetipõhiste platvormide järelevalvet ning kaitsma ELi kolmandate riikide ebaausa konkurentsi eest.
Ministrid vahetasid ühtlasi arvamusi Euroopa Komisjoni poolt hiljuti esitatud ELi biomajanduse strateegia üle. Biomajanduse all mõeldakse maalt ja merest pärit taastuvate bioressursside ehk biomassi, näiteks põllukultuuride, metsasaaduste, kalade, loomade ja mikroorganismide kasutamist toidu, materjalide ja energia tootmiseks.
Biomajandus, mille väärtus oli 2023. aastal kuni 2,7 triljonit eurot ja mis annab kogu ELi lõikes tööd rohkem kui 17 miljonile inimesele, on Euroopa üleminekul puhtale ja konkurentsivõimelisele majandusele ning Euroopa strateegilise autonoomia tagamisel keskse tähtsusega. Kõnealuse strateegia eesmärk on biomajanduse potentsiaali ärakasutamiseks rakendada maismaalt ja merelt pärit taastuvaid bioloogilisi ressursse, suurendada bioressursipõhist innovatsiooni ja vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist.
Võttes arvesse üha kuhjuvaid probleeme, nagu kliimamuutused, ressursside ammendumine ja suurenev ülemaailmne konkurents, on ELil pakiliselt vaja kiirendada oma üleminekut kestlikule, uuenduslikule ja ringluspõhisele biomajandusele. Nüüd on äärmiselt oluline muuta komisjoni biomajanduse strateegia reaalseteks tegudeks, et viia ellu visioon ehitada ELis 2040. aastaks üles konkurentsivõimeline, kerkne ja kestlik biomajandus.
Taani rohepöördeminister Jeppe Bruus
Ministrid tervitasid seda strateegiat kui õigeaegset ja põhjalikku raamistikku, mis võimaldab suurendada ELi ressursitõhusust ning toetada kestliku biomajanduse laiendamist ja sellele üleminekut, edendades samal ajal kliimaneutraalsust, majanduskasvu, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades.
Ministrid tõstsid esile vajadust tagada pikas perspektiivis biomassi kestlik hankimine ja kättesaadavus, mille juures arvestatakse ökosüsteemide tervise, elurikkuse ja konkureerivate kasutusviisidega, ning ELi strateegilise autonoomia säilitamise tähtsust. Samuti rõhutasid ministrid, et on oluline mobiliseerida kohalikud väärtusahelad ja tagada, et biomajandus toob kohalikele kogukondadele selget kasu, ning kutsusid üles tagama eri poliitikavaldkondade ja juhtimistasandite vahel tugevama koordineerimise ning edendama ülemaailmseid partnerlusi.
Teemaks tuli ka kõigi ELi liikmesriikide võrdne ja piisav juurdepääs rahastamisvõimalustele ja tehnoloogilistele uuendustele. Lisaks pöörasid ministrid erilist tähelepanu vajadusele tõhusa rakendamise järele, mis toetaks strateegia eesmärke, loomata samal ajal liigseid haldustõkkeid, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 30. istungjärk (COP30) (Brasiilia, Belém, 10.–21. november 2025)
keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni osaliste kaheksas kohtumine (MOP8) (Šveits, Genf, 17.–21. november)
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Komisjon andis ministritele ühtlasi ülevaate programmi „Euroopa horisont“ edusammudest ELi missioonivaldkondades „Kliimaneutraalsed ja arukad linnad“ ja „Kliimamuutustega kohanemine“.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Keskkonnavolinik Jessika Roswall tutvustas oma iga-aastast aruannet lihtsustamise, rakendamise ja täitmise tagamise kohta. Sellega seoses tutvustas komisjon ka hiljutist keskkonnaalase lihtsustamise paketti.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Poola teavitas ministreid süsiniku piirimeetmest ja sellest, kuidas see võib mõjutada tehnilise, mittekaubandusliku elektrienergia importi Ukrainast ELi liikmesriikidesse.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Austria jagas teavet liitiumpatareidest ja -akudest tulenevate ohtude kohta ning kogu ELi hõlmava akude ja patareide tagatisrahasüsteemi kasutuselevõtu teostatavuse ja võimalike kasude kohta.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Prantsusmaa ja teised liikmesriigid andsid ministritele ülevaate kiireloomulise vajaduse kohta võtta Euroopa tasandil meetmeid ülikiire moe keskkonnaalase ja majandusliku mõju suhtes.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
