ELi liikmesriikide kaitsevägede juhatajate kohtumine Euroopa Liidu sõjalises komitees (ELSK), 24.–25. oktoober 2022

Peamised tulemused

ELi sõjalise komitee kaitsevägede juhatajate tasandi kohtumine toimus 24.–25. oktoobril Brüsselis.

Rõhutades, et strateegilises kompassis sätestatud põhiliste ja ambitsioonikate eesmärkide viivitamatu saavutamine on hädavajalik, võtsid kaitsevägede juhatajad endale kohustuse anda oma panus sellesse, et EL muutuks sõjaliselt tugevaks ja võimekaks.

Päevakava hõlmas kõiki kaitse- ja julgeolekuvaldkonna kõige pakilisemaid küsimusi, alates ELi kiirsiirmisvõime rakendamisest, mis on peamine sõjaline panus strateegilise kompassi edukasse rakendamisse. Kaitsevägede juhatajad tuletasid samuti meelde, kui oluline on seda suutlikkust peatselt, alates 2023. aastast, kasutada, et teha kindlaks puudused ja vastavalt reageerida. Eesmärk on saavutada 2025. aastaks täielik suutlikkus iseseisvalt tagada julgeolek vajalikul ajal ja vajalikus kohas ning kokkulepitud stsenaariumide kohaselt.

Samuti arutasid kaitsevägede juhatajad seoses kiirsiirmisvõimega võimalusi ELi juhtimisstruktuuri tõhustamiseks, et toetada strateegilises kompassis seatud ambitsiooni luua kommunikatsiooni tarvis jõulised, turvalised ja terviklikud tehnoloogilised lahendused.

Kuid kommunikatsiooni tõhustamine ei ole ainus suutlikkuse valdkond, milles kaitsevägede juhatajad endale kohustusi võtsid. On vaja tegeleda ka puudujääkidega muudes võimetes, kasutades parimal viisil ära olemasolevaid ELi vahendeid ja ühiseid koostööprojekte, nagu alaline struktureeritud koostöö (PESCO) kui eelistatud koostööraamistik ning kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine (CARD), millel on olnud teerajaja roll.

Kokkuvõttes märkisid kaitsevägede juhatajad vajadust toetada ühiseid lahendusi ELi strateegilise autonoomia saavutamiseks koostoimes kõigi meie partneritega ning arendada välja tugevad ja tipptasemel sõjalised võimed ning strateegilised võimaldid.

Koos NATO kolleegidega toimunud eraldi töösessioonil kinnitasid kaitsevägede juhatajad, et sõjaväelise liikuvuse projekt on jätkuvalt oluline töösuund nii ELi kui ka NATO jaoks. Selleks et rahuldada kasvavat nõudlust julgeoleku ja kaitse järele Venemaa praeguse Ukraina-vastase agressiooni valguses, rõhutasid kaitsevägede juhatajad taas vajadust suutlikkuse ja võimete, taristu, eeskirjade ja menetluste järele, et tagada vägedele paindlikkus kiiresti liikuda terve ELi ulatuses. Tungivalt julgustati kahe organisatsiooni täiendavat ja põhjalikumat koostööd.

Teine väga oluline aruteluteema oli ÜJKP operatsioonide ja missioonide tulevik, mis nõuavad piisavaid vahendeid ja liikmesriikide rahalist toetust. Kaitsevägede juhatajad leppisid kokku jätkata ELi ÜJKP missioonide ja operatsioonide tugevdamist ning suurendada nende tõhusust, neid pidevalt kohandades ja muutes või vajaduse korral isegi lõpetades. Sellega seoses on oluline kohapeal asuvate vägede juhatajate sõjaline hinnang, mis peaks nõuetekohaselt ja õigeaegselt otsustusprotsessi toetama.

Kaitsevägede juhatajad rõhutasid, et kõik tulevased missioonid ja operatsioonid peaksid teenima ELi strateegilisi huve, tooma kohalikele partneritele reaalset kasu nende konkreetsete taotluste alusel, ning kasutama täiel määral ära kõiki olemasolevaid ELi ÜJKP vahendeid.

Seoses Bosnia ja Hertsegoviinaga rõhutasid kaitsevägede juhatajad vajadust jätkata piirkonnas ELi juhitavat täidesaatvat sõjalist kohalolekut.

Samuti kinnitasid nad, kui oluline on hiljuti heaks kiidetud ELi sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine), mis on oluline samm jätkusuutlikuma lähenemisviisi suunas Ukraina relvajõudude toetamisel.

Käsitledes vajadust ÜJKP tõhusa tegevuse järele Aafrikas, rõhutasid kaitsevägede juhatajad püsiva pühendumise tähtsust, võttes kõigi tulevaste tegevuste puhul arvesse kõigi ELi missioonide ja operatsioonide (eelkõige EUTM Mali ja EUTM RCA) õppetunde.

ELSK koosneb 27 liikmesriigi kaitsevägede juhatajatest, keda esindavad tavapäraselt nende alalised sõjalised esindajad. ELSK annab poliitika- ja julgeolekukomiteele (PJK) nõu ja soovitusi kõigis asjakohastes sõjalistes küsimustes.

ELSK-l on alaline, liikmesriikide kaitsevägede juhatajate poolt valitav eesistuja, kelle nimetab kolmeks aastaks ametisse nõukogu.