Välisasjade nõukogu, 14. november 2022

Peamised tulemused

Venemaa agressioon Ukraina vastu

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni üle.

Enne nõukogu arutelu andis Ukraina välisministerDmõtro Kuleba videokonverentsi teel ELi ministritele ülevaate viimastest sündmustest kohapeal ja Ukraina praegustest prioriteetidest.

Nõukogu kinnitas veel kord, et EL jääb Ukraina toetamisel ühtseks, ning arutas Ukrainale antava sõjalise toetuse jätkamist. Sellega seoses tervitasid ministrid otsust käivitada ELi sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks, et pakkuda koolitust vähemalt 15 000 Ukraina sõdurile.

Ministrid arutasid ka üldist lähenemisviisi Venemaa suhtes.

Jätkame Venemaa isoleerimist rahvusvahelisel tasandil, kohaldades Venemaa suhtes piiravad meetmed. Oleme valmis jätkama Venemaa vastu suunatud piiravate meetmete tugevdamist ning võtma sihikule osalevad kolmandad riigid, eelkõige need, kes pakuvad relvi ja sõjalist toetust, nagu Iraan ja Valgevene.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Nõukogu keskendus sellele, et tagada vastutusele võtmine Ukrainas toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste ja sõjakuritegude eest, teha tihedat koostööd NATO ja partneritega kogu maailmas, et kaitsta reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, ning suurendada ELi vastupanuvõimet, eelkõige seoses energiajulgeoleku ja elutähtsa taristuga, võideldes Venemaalt lähtuvate hübriidohtude ja teabega manipuleerimise vastu.

color: inherit EL toetab kodanikuühiskonda, inimõiguste kaitsjaid ja sõltumatut meediat nii Venemaal kui ka väljaspool, kuid ELi vahetu toetus keskendub sellele, et aidata Ukrainal seista vastu Venemaa üha sagedasemale ja süstemaatilisele tsiviilelanike ja tsiviiltaristu ründamisele.

Lõpuks käsitles nõukogu ka toiduga kindlustatuse küsimust. Musta mere teraviljaalgatus on aidanud taaskäivitada teraviljasaadetised Ukraina Musta mere sadamatest ja alandada toiduainete hindu kogu maailmas. Rahvusvaheline üldsus peab nüüd tagama selle algatuse uuendamise pärast 19. novembriks määratud lõpptähtaega.

Ida-Aafrika järvede piirkond

Nõukogus toimus arutelu Ida-Aafrika järvede piirkonda käsitleva uuendatud ELi lähenemisviisi võimalike elementide üle.

Ida-Aafrika järvede piirkond on geostrateegiliselt oluline piirkond, millel on potentsiaali saada kogu Aafrika mandri arengumootoriks: see on paljude probleemide ja paljude võimaluste piirkond.

Ministrid leppisid kokku, et ELi selle piirkonna strateegiat on vaja uuendada juba välisasjade nõukogu detsembri istungil, et toetada piirkonna liikumist pingetelt usaldusele, inimkaubanduselt kaubandusele ja konkurentsilt piirkondlikule integratsioonile.

Lääne-Balkan

Nõukogu vahetas arvamusi Lääne-Balkani üle ning väljendas muret piirkonda ähvardavate arvukate kriiside ning Venemaa Ukraina-vastase agressiooni vahetu kahjuliku mõju pärast.

Lääne-Balkanit tabavad selle sõja vapustused. Sellele vastu seismiseks tõhustame oma koostööd, kuna Lääne-Balkan on endiselt meie geostrateegiline prioriteet. Rõhutan taas põhiideed, et Lääne-Balkani tulevik on ELis. Selline on meie sõnum enne järgmist ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumist 6. detsembril. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Kõrge esindaja teavitas ministreid oma tegevusest vahendajana Belgradi ja Priština dialoogis peaminister Kurti ja president Vučićiga, et leevendada Kosovo ja Serbia vahelisi tarbetuid ja kahjustavaid pingeid. Ta rõhutas, et tegemist on kõige tõsisema kriisiga alates 2013. aastast ning mõlemad pooled peavad kiiresti näitama valmisolekut leida viis pingete alandamiseks. Ei ole vastuvõetav, et kumbki pool rikub või eirab oma kohustusi seoses dialoogiga.

Ministrid nõustusid, et mõlemad dialoogi osapooled peavad näitama üles suuremat paindlikkust ning et tuleb teha õigeaegseid ja selgeid edusamme. Kosovo serblased peavad pöörduma tagasi institutsioonide juurde. Kosovo ametiasutused peavad näitama üles suuremat paindlikkust registreerimismärkide osas ja tegema viivitamata tööd serblaste enamusega kohalike omavalitsuste ühenduse/kogukonna lepingu rakendamisel.

Nõukogu arutas ka piirkonnale suunatud hübriidohte ning mõistis hukka augustis toimunud rünnaku Albaania ja Montenegro IT-taristu vastu. Ministrid leppisid kokku, et tõhustatakse ELi koostööd partneritega ja nende toetamist küberkaitse valdkonnas.

Päevakajalised küsimused

ELi ministrid vahetasid arvamusi Iraani üle ja ametivõimude järjepideva repressiivse reageerimise üle üldsuse rahulolematusele. Seda arvesse võttes kehtestas nõukogu piiravad meetmed 29 isiku ja 3 üksuse suhtes, pidades silmas nende rolli Mahsa Amini surmas ja vägivaldset reageerimist hiljutistele meeleavaldustele Iraanis. Ministrid nõudsid samuti, et Iraan lõpetaks relvade tarnimise, mida Venemaa kasutab hirmutegude toimepanemiseks Ukraina rahva vastu.

• Iraan: EL kehtestas täiendavad sanktsioonid inimõiguste raskete rikkumiste toimepanijate suhtes (pressiteade, 14. november 2022)

Nõukogu arutas ka Liibanoni küsimust ja poliitilise vaakumi süvenemist riigis. On äärmiselt oluline, et riik viiks kiiresti lõpule presidendivalimised, et käivitada kauaoodatud majandusreformid ja saada rahvusvahelist toetust. Nõukogu ei välistanud ühtegi võimalust praeguse poliitilise ummikseisu lõpetamiseks, sealhulgas võimalikke sanktsioone.

Muud nõukogu otsused

Nõukogu kehtestas täiendavad piiravad meetmed, pidades silmas jätkuvat ohtu, mida põhjustab keemiarelvade levik ja kasutamine.

• Keemiarelvad: EL kehtestas täiendavad piiravad meetmed 10 isiku ja ühe üksuse suhtes (pressiteade, 14. november 2022)

Nõukogu kiitis heaks järeldused naiste, rahu ja julgeoleku kohta.

• Nõukogu järeldused naiste, rahu ja julgeoleku kohta (14. november 2022)

Enne nõukogu istungi algust pidasid ELi välisministrid mitteametliku arutelu Valgevene demokraatlike jõudude juhi Svjatlana Tsihhanovskajaga ning kinnitasid taas ELi solidaarsust Valgevene rahvaga.

Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu punktid, mis on esitatud muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.