Välisasjade nõukogu, 17. oktoober 2022

Peamised tulemused

Nõukogu võttis vastu mitu olulist otsust, mis näitavad selgelt ELi kindlameelsust Ukraina toetamisel seoses Venemaa agressiooniga, rahu ja stabiilsuse edendamisel Lõuna-Kaukaasias ning inimõiguste eest seismisel Iraanis.

Venemaa agressioon Ukraina vastu

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni üle.

Enne nõukogu arutelu tegi Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba videokonverentsi teel lühipöördumise ELi ministrite poole ning andis neile ülevaate viimastest sündmustest kohapeal ja Ukraina praegustest prioriteetidest.

Putin on poliitiliselt ja moraalselt kaotamas. Vaatamata sellele jätkab ta eskaleerimist, sealhulgas valimatute rünnakutega tsiviilsihtmärkide vastu kogu Ukrainas, nagu nägime täna hommikul. Samuti nägime, kuidas läks eelmisel nädalal [ÜRO Peaassambleel] toimunud hääletus. See hääletus kinnitas Venemaa rahvusvahelist isoleeritust. Kuid me ei saa seda pidada enesestmõistetavaks ja peame jääma enda kolmeosalise strateegia juurde: toetada Ukrainat, avaldada survet Venemaale ja tegeleda ka sõja laiemate tagajärgedega, sest see sõda mõjutab kogu maailma. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Ministreid teavitati sõjategevuse eskaleerumise ja jätkuvate Kiievi vastu suunatud rünnakute kohta ning nad võtsid vastu mitu olulist otsust. Lepiti kokku, et luuakse ELi sõjalise abi missioon Ukraina relvajõudude toetamiseks. Missioon hõlmab ligikaudu 15 000 sõjaväelase koolitamist ELi territooriumil. Samuti leppisid ministrid kokku, et Euroopa rahutagamisrahastust eraldatakse Ukraina kaitsejõududele tarnete rahastamiseks veel 500 miljonit eurot, millega ELi poolt Ukrainale antava sõjalise abi kogusumma kasvab 3,1 miljardi euroni.

Nõukogu teavitati ka uute jõhkrate massikuritegude avastamisest ja teadetest, et Venemaa väed röövivad süstemaatiliselt Ukrainast lapsi, ning nõukogu rõhutas, et võitlust karistamatuse vastu tuleb tugevdada.

• Ukraina: EL loob sõjalise abi missiooni Ukraina relvajõudude täiendavaks toetamiseks
• Ukraina: nõukogu leppis kokku Euroopa rahutagamisrahastust eraldatava toetuse suurendamises

ELi ja Hiina suhted

Nõukogu kordas, et ELi mitmetahuline lähenemisviis Hiina suhtes – kes on ühtaegu partner, kellega EL peab tegema koostööd, tugev konkurent ja süsteemne rivaal – on õige.

ELi liikmesriigid toetavad täielikult ELile huvi pakkuvates küsimustes, nagu kliimamuutused, Hiinaga koostöö jätkamist ning leiavad, et samas tuleks vältida sõltuvuste muutumist haavatavuseks.

Ministrid rõhutasid, et EL peab tugevdama oma sisemist vastupanuvõimet, samuti aga rahvusvaheliste partneritega koostööd tegema.

Päevakajalised küsimused

ELi ministrid vahetasid arvamusi Iraani teemal ning võtsid vastu piiravad meetmed 11 isiku ja nelja üksuse suhtes, kes on seotud Mahsa Amini surma ja rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega.

Oleme šokeeritud Mahsa Amini endiselt seletamatust tapmisest ning julgeolekujõudude jõhkrast käitumisest meeleavaldajatega, keda jätkuvalt tapetakse või kinni peetakse. Kõik ministrid väljendasid eeltoodu pärast suurt muret. […] Kutsun Iraani valitsust üles lõpetama viivitamata see vägivald, vabastama kinnipeetavad ning tagama internetiteenuste tavapärase toimimise ja teabe vaba liikumise. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Ministrid arutasid ka väidetavat Iraani tarnitud mehitamata õhusõidukite kasutamist Venemaa poolt Ukraina sõjas.

• Iraan: EL kehtestas sanktsioonid inimõiguste raskete rikkumiste toimepanijate suhtes

Ministrid käsitlesid 2. oktoobril Bosnias ja Hertsegoviinas toimunud valimisi. Üldiselt olid valimised OSCE/ODIHRi aruannete kohaselt konkureerimist võimaldavad ja hästi korraldatud, kuid neid varjutas usaldamatus avalike asutuste vastu ja etniliselt lõhestav retoorika. Valimispettuse süüdistuste tõttu ootavad lõpptulemused veel kinnitamist.

Hoidmaks riiki liikumas ELiga ühinemise suunas, soovitas komisjon eelmisel nädalal anda Bosniale ja Hertsegoviinale kandidaatriigi staatuse tingimusel, et valitsus ja kõigi tasandite seadusandjad seavad absoluutseks põhieesmärgiks mitmesuguste meetmete võtmise, keskendudes reformide elluviimisele.

Nõukogu arutas ka Liibanoni küsimust, kinnitades, et on jätkuvalt äärmiselt mures riigi sotsiaal-majandusliku olukorra ja selle pärast, et riigi poliitilised jõud ei suuda hädavajalikke reforme ellu viia. Ministrid kutsusid Liibanoni ametivõime üles valima enne kuu lõppu uue presidendi ning tervitasid Liibanoni ja Iisraeli vahelist kokkulepet nende merepiiri kohta.

Etioopia teemal rõhutasid ministrid, et sealne olukord – nii sõjalistes kui ka humanitaarküsimustes – pole kunagi olnud halvem ning et ainus kestlik lahendus konfliktile on poliitiline lahendus.

• Etioopia: kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud avaldus ägeda võitluse kohta riigi põhjaosas

Muud nõukogu otsused

Nõukogu otsustas lähetada kuni 40 ELi järelevalveeksperti Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise rahvusvahelise piiri Armeenia poolele, et jälgida ja analüüsida olukorda piirkonnas ning anda selle kohta aru.

• Armeenia-Aserbaidžaan: EL loob rahvusvahelistel piiridel järelevalvesuutlikkuse

Nõukogu võttis vastu otsuse, millega pikendatakse ISILi/Daeshi ja Al Qaeda ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid 31. oktoobrini 2023.

• ISIL/Daesh ja Al Qaeda: ELi piiravaid meetmeid pikendati veel ühe aasta võrra

Nõukogu kiitis heaks järeldused kaubanduse ja kestlikkuse läbivaatamise kohta.

• Nõukogu järeldused kaubanduse ja kestlikkuse läbivaatamise kohta