"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni teemal.
Enne nõukogus toimunud arutelu pöördus videokonverentsi teel lühidalt ELi ministrite poole Ukraina välisministerDmõtro Kuleba, kes teavitas neid viimastest kohapealsetest arengutest ja Ukraina sõjalistest prioriteetidest, eelkõige pakilisest vajadusest laskemoona järele.
ELi välis- ja kaitseministrite ühisel istungil leppis nõukogu seejärel kokku kõrge esindaja ja volinik Bretoni esitatud kolmetasandilises ettepanekusanda Ukrainale kiiresti suurtükilaskemoona kas olemasolevatest varudest või ühishanke abil.
Täna kinnitas nõukogu, et on selle kolmetasandilise lähenemisviisiga nõus. Tänane otsus on oluline selle ambitsioonikuse tõttu – meie tähtajad on väga lühikesed, sest eesmärk on pakkuda ühe aasta jooksul miljon ühikut laskemoona –, selle ulatuse tõttu – me ühendame tarned olemasolevatest varudest ja uue toodangu ühishanked – ning selle rahalise mahu tõttu – me räägime umbes 2 miljardi euro suurusest hüvitisest. [...] Nõukogu on samuti kokku leppinud, et kaalub Euroopa rahutagamisrahastu üldise rahalise ülemmäära täiendavat suurendamist 3,5 miljardi euro võrra.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Kohtumise raames kirjutasid 17 ELi liikmesriiki ja Norra alla Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) projektile, mis käsitleb laskemoona ühishanget, et aidata Ukrainat ja täiendada liikmesriikide riiklikke varusid.
Seejärel arutas nõukogu Ukraina president Zelenskõi rahuvalemit. Nõukogu väljendas oma toetust ning jätkab suhtlemist Ukraina ja teiste partneritega, et propageerida kõnealust plaani ja õiglast rahu.
Vastutuse küsimuses käsitlesid ministrid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsust esitada president Putini suhtes vahistamismäärus seoses Ukraina laste Venemaale väljasaatmise väidetava kuriteoga. Nõukogu jätkab tööd laste väljasaatmisega seotud isikute kindlakstegemiseks, eesmärgiga võtta vastu täiendavad piiravad meetmed.
Lõpetuseks käsitlesid ministrid ka Musta mere teraviljaalgatust, mille kehtivust pikendati vahetult enne nõukogu istungit, ning rõhutasid ELi olulist panust jõupingutustesse toetada Ukraina toiduainete eksporti solidaarsuskoridoride kaudu.
Tuneesia
Nõukogus toimus arvamuste vahetus olukorra üle Tuneesias.
Tuneesia on ELi väga lähedane partner ja naaber ning seoses ebastabiilsusega Vahemere piirkonnas mõjutavad selles riigis toimuvad arengud otseselt Euroopa Liitu.
Nõukogu väljendas oma jätkuvat valmisolekut toetada Tuneesia rahvast, kuid rõhutas, et riigis tuleb kiiresti tegeleda õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise küsimusega. Samuti kordas nõukogu, et Tuneesia juhtkond peab tingimata jätkama struktuurireforme ja viima lõpule Rahvusvahelise Valuutafondiga juba kokku lepitud programmi.
Nõukogu jätkab olukorra tähelepanelikku jälgimist ning kõrge esindaja tegi kahele välisasjade nõukogu liikmele ülesandeks sõita Tuneesiasse, et hinnata olukorda ja anda soovitusi edasiste sammude kohta.
Päevakajalised küsimused
Nõukogu otsustas täiendada alates 2022. aasta oktoobrist vastu võetud sanktsioonipakette, kehtestadespiiravad meetmed veel kaheksa isiku ja ühe üksuse suhtes, kes vastutavad inimõiguste rikkumise eest Iraanis.
Kõrge esindaja teavitas ELi ministreid Belgradi ja Priština dialoogi viimasel kõrgetasemelisel kohtumisel Ohridis saavutatud kokkuleppest. Serbia ja Kosovo* suhete normaliseerimise protsessi olulise verstapostina leppisid pooled kokku lepingu rakenduslisas, mis kiideti heaks 27. veebruaril Brüsselis toimunud eelmisel kõrgetasemelisel kohtumisel.
* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Strateegiline kompass
ELi välis- ja kaitseministrid tegid ühisel istungil kokkuvõtte edusammudest ELi strateegilise kompassi rakendamisel aasta pärast selle heakskiitmist.
Ministrid väljendasid heameelt kõigis neljas sambas tehtud edusammude üle ja määrasid kindlaks valdkonnad, milles on vaja teha täiendavat tööd.
Strateegiline kompass: hinnang selle esimese kasutusaasta kohta (Infograafik)
Muud otsused
Nõukogu kiitis heaks järeldused Afganistani kohta ja ELi prioriteetide kohta Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) ning pikendas operatsiooni EUNAFVOR MED IRINI volitusi 31. märtsini 2025.
Täna kinnitas nõukogu, et on selle kolmetasandilise lähenemisviisiga nõus. Tänane otsus on oluline selle ambitsioonikuse tõttu – meie tähtajad on väga lühikesed, sest eesmärk on pakkuda ühe aasta jooksul miljon ühikut laskemoona –, selle ulatuse tõttu – me ühendame tarned olemasolevatest varudest ja uue toodangu ühishanked – ning selle rahalise mahu tõttu – me räägime umbes 2 miljardi euro suurusest hüvitisest. [...] Nõukogu on samuti kokku leppinud, et kaalub Euroopa rahutagamisrahastu üldise rahalise ülemmäära täiendavat suurendamist 3,5 miljardi euro võrra.
