Skip to content
  • Nõukogu (välisasjad)

Välisasjade nõukogu, 24. aprill 2023

Peamised tulemused

Sudaan

Välisasjade nõukogu käsitles olukorda riigis ning Sudaani relvajõudude ja kiirreageerimisjõudude vahelisi vägivaldseid kokkupõrkeid alates 15. aprillist.
Kõrge esindaja rõhutas, kui oluline on vaenutegevuse viivitamatu lõpetamine ja naasmine piirkondlike läbirääkimiste juurde, ning andis aru ELi töötajate ja kodanike evakueerimisest.

Ukraina-vastane Venemaa agressioonisõda ja selle geopoliitilisi tagajärgi käsitlev ELi tegevuskava

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni teemal.

Nõukogu arutelu alguses pöördus Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba videokonverentsi teel ELi ministrite poole ning andis neile ülevaate viimastest arengutest kohapeal ning Ukraina sõjalistest prioriteetidest ja vajadustest, eelkõige seoses laskemoona ja rakettidega.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Me kõik – eelkõige ukrainlased – tahame rahu. Kuid see rahu peab olema õiglane. Kuni selle saavutamiseni jätkame Ukraina kaitse toetamist. Hiljuti avaldasid rahu saavutamise kohta mõtteid Hiina ning Brasiilia. Usaldusväärsete ja ausate rahupüüdluste jaoks tuleb rääkida ka Kiieviga ja näha agressiooni läbi nende silmade, keda tabavad pommid.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Kõrge esindaja rõhutas, et kokku on EL ja selle liikmesriigid juba võimaldanud rohkem kui 13 miljardi euro suuruse sõjalise toetuse andmist. Samuti teavitas ta ministreid ELi sõjalisest toetusest Ukrainale seoses kolmetasandilise kavaga anda Ukrainale kas olemasolevatest varudest või ühiselt hangituna miljon suurtükilaskemoona ühikut.

Seni on EL teinud edusamme esimese tasandi osas, võttes Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu ühe miljardi euro suuruse abimeetme, mille eesmärk on katta Ukraina kõige pakilisemaid vajadusi. Samuti viivad ELi liikmesriigid lõpule tööd teisel tasandil, et hõlbustada ühishankeid. Lõpuks esitab Euroopa Komisjon varsti konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas suurendada Euroopa kaitsealast tootmisvõimsust kolmanda tasandi raames.

Ministreid teavitati ka Euroopa Liidu Ukrainat toetava sõjalise abi missiooni (EUMAM Ukraine) tegevusest, mis on juba ületanud oma esialgse eesmärgi, pakkudes väljaõpet rohkem kui 16 000-le Ukraina sõdurile. ELi eesmärk on koolitada 2023. aasta lõpuks kokku 30 000 sõdurit.

Välisasjade nõukogu arutas seejärel Venemaa Ukraina-vastase agressiooni geopoliitilisi tagajärgi käsitleva ELi tegevuskava rakendamist.

See on peamine vahend, millega kehtestatakse ELi strateegia kahepoolsete suhete tihendamiseks peamiste partneritega oma vahetus naabruses, Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Kava eesmärk on tugevdada ELi partnerlusi kogu maailmas poliitilise ja majandusliku kaasamise ning Global Gateway algatuse võtmetähtsusega kasutamise kaudu.

Mitteametlik arvamuste vahetus Gruusia välisministriga

ELi välisministrid pidasid lõunasöögi ajal Gruusia välisministri Ilia Dartšiašviliga mitteametliku mõttevahetuse, keskendudes Gruusia Euroopa perspektiivile ja vajadusele tugevdada Gruusia demokraatiat.

Arutelu kinnitas, et Gruusia on teinud märkimisväärseid edusamme paljudes olulistes reformides, ning rõhutas, et õigusriik, inimõigused, meedia, kodanikuühiskond ja sõltumatud riigiasutused on olulised elemendid iga ELiga ühineda sooviva riigi jaoks.

Päevakajalised küsimused

Välisasjade nõukogu arutas Moldova küsimust ja leppis kokku kolmes konkreetses meetmes riigi toetamiseks:

– nõukogu lõi uue ELi ÜJKP tsiviilpartnerluse missiooni, mis tugevdab Moldova kriisiohjestruktuure ja suurendab riigi vastupanuvõimet hübriidohtudele

– nõukogu jõudis laiapõhjalisele kokkuleppele uues sanktsioonide raamistikus, mida kohaldatakse nende suhtes, kes destabiliseerivad riiki, ning leppis kokku eraldada Euroopa rahutagamisrahastust veel 40 miljonit eurot Moldova kaitsevõime toetamiseks

Hiina puhul juhtis kõrge esindaja tähelepanu sellele, et on valdkondi, kus ELi ja Hiina huvid ühtivad ning nad peavad tegema koostööd, näiteks selliste ülemaailmsete probleemide lahendamiseks nagu kliimamuutused, võlahaldus ja ülemaailmne tervishoid. Samuti rõhutas ta, et EL ootab, et Hiina kaitseks rahvusvahelisi eeskirju ja norme tervikuna ja mitte valikuliselt, eriti seoses Venemaa põhjendamatu ja ebaseadusliku agressioonisõjaga Ukraina vastu.

Kõrge esindaja tervitas avaldust, milles Hiina distantseerus oma Pariisis asuva suursaadiku vastuvõetamatutest märkustest, mis olid vastuolus sellega, et Hiina tunnustas 1991. aastal Ukrainat, sealhulgas Krimmi.

Muud otsused

Nõukogu kiitis heaks järeldused Etioopia kohta ja võttis vastu piiravad meetmed seoses järgmiste teemadega:

inimõiguste rikkumised Iraanis
– uimastikaubandus, millest saab kasu Süüria režiim
ISILiga seotud isikud ja üksused, kes tegutsevad Mosambiigi Cabo Delgado piirkonnas

Samuti kiitis nõukogu aruteluta heaks punktid, mis on esitatud muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.

Tasustamise läbipaistvuse direktiiv

Nõukogu võttis vastu uued õigusnormid, et võidelda palgadiskrimineerimise vastu ja aidata kaasa soolise palgalõhe kaotamisele ELis.

Tasustamise läbipaistvuse direktiivi kohaselt peavad ELi ettevõtted jagama teavet selle kohta, kui palju nad maksavad naistele ja meestele võrdväärse töö eest, ning võtma meetmeid, kui sooline palgalõhe on suurem kui 5%. Uus direktiiv sisaldab ka sätteid, mis käsitlevad hüvitise maksmist palgadiskrimineerimise ohvritele ja karistusi, sealhulgas trahve õigusnorme rikkuvatele tööandjatele.

Euroopa oskusteaasta 2023

Nõukogu võttis vastu seadusandliku akti, mis sillutab teed Euroopa oskuste aastale ajavahemikuks 9. maist 2023 kuni 8. maini 2024.

Euroopa aasta üldeesmärk on edendada ümber- ja täiendusõpet käsitlevat mõtteviisi. Soovitakse suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja luua kvaliteetseid töökohti. Ümber- ja täiendusõppele keskendumine peaks samuti aitama kõrvaldada puudulikke oskusi ja oskustööjõu nappust.

Kohtumisega seotud dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (välisasjad)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 5. veebruar 2025