Afganistan
EL on Afganistani rahvaga solidaarne ning on pühendunud Afganistani naiste õiguste toetamisele ning stabiilse, rahumeelse ja jõuka Afganistani arendamisele.
Kriis Afganistanis
Pärast kümneid aastaid kestnud konflikte, loodusõnnetusi ja äärmist vaesust süvendas 2021. aasta augustis toimunud Talibani võimuletulek veelgi majanduslangust, mis omakorda on suurendanud toiduga kindlustamatust ja põhjustanud ulatuslikku viletsust.
Talibani tegevus ja otsused on kaasa toonud naiste ja tütarlaste süstemaatilise ja kohutava tõrjutuse ning Afganistani rahva poliitilise, majandusliku, humanitaar- ja inimõiguste olukorra järsu halvenemise.
Lisaks ei soovi või ei suuda Taliban võidelda tulemuslikult terrorirühmituste kohaloleku ja tegutsemise vastu Afganistani territooriumil.
2025. aastal valitseb Afganistanis jätkuvalt üks maailma suurimaid humanitaarkriise, kus humanitaarabi vajab rohkem kui 22,9 miljonit inimest, mis on enam kui pool Afganistani rahvastikust. Praegu mõjutab äärmine toiduga kindlustamatus 10 miljonit inimest ning tõsise alatoitumuse all kannatab 3,5 miljonit alla viieaastast last.
Miljonitel inimestel üle kogu riigi puudub juurdepääs puhtale veele, piisavale toidule ja asjakohasele tervishoiule, mis muudab nad vastuvõtlikumaks haigustele ning seab nad alatoitumuse ohtu.
Afganistanis jätkub elanikkonna kaitse kriis, kus kõige suuremas ohus on naised, lapsed, erivajadustega inimesed ja tõrjutud rühmad.
Naiste õigused Afganistanis
Mitte kusagil maailmas ei toimu sellist naiste ja tütarlaste õiguste eiramist nagu Afganistanis. Praegune olukord on murettekitav eelkõige seoses Afganistani naiste poolt viimase kahekümne aasta jooksul saavutatud edusammude säilitamise ja võimendamise seisukohast.
Taliban on välja andnud üle 70 edikti, millega kehtestatakse mitmesugused piirangud ja keelud seoses järgmisega:
- tütarlastele keskhariduse keelamine
- riietumisnõuded (sealhulgas naiste kohustus avalikes kohtades oma keha ja nägu katta)
- segregatsioon töökohal
- naiste vabadus liikuda ilma meessoost eestkostjata (mahram)
- naiste pääs avalikesse kohtadesse
Keskhariduses osalemise keelamise tagajärjel jäi koolist välja 1,5 miljonit teismeeas tüdrukut.
Samuti on naised täielikult välja arvatud juba niigi praktiliselt olematust õigussüsteemist, kuna 2004. aasta põhiseadus enam ei kehti ja õigussüsteemi sõltumatus ei ole tagatud.
2022. aasta detsembri lõpus otsustas Taliban keelata naistele juurdepääsu ülikooliõppele ning võimaluse töötada valitsusvälistes organisatsioonides. Kõnealused ediktid pole mitte ainult diskrimineerivad, vaid neil on ka otsesed ja kohati eluohtlikud tagajärjed, kuna naissoost humanitaartöötajate puudumine piirab abi andmist kõige haavatavamatele isikutele.
2024. aasta augustis keelas Taliban naistel avalikes kohtades häält teha.
EL on mitmel korral selgelt väljendanud oma otsusekindlust jätkata Afganistanis naiste ja tütarlaste toetamist kooskõlas oma väärtuste ja põhimõtetega.
2022. aasta novembris vastu võetud järeldustes nõukogu:
- mõistis hukka naiste ja tütarlaste inimõiguste ja põhivabaduste süstemaatilise piiramise Talibani poolt
- kutsus kõrget esindajat, komisjoni ja liikmesriike üles tegema sihipäraseid ja märkimisväärseid jõupingutusi, et seda olukorda käsitleda ja tagada Afganistani naiste osalemine Afganistaniga seotud poliitilistes dialoogides
- tunnistas, kui olulised on algatused naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava edendamiseks, näiteks ELi vahendatud Afganistani naisjuhtide foorumi loomine
ELi pühendumine rahule ja stabiilsusele Afganistanis
Nõukogu võttis 2023. aasta märtsis vastu järeldused, milles kinnitatakse taas ELi pühendumist rahu ja stabiilsuse saavutamisele Afganistanis ning Afganistani rahva toetamisele.
Järeldustes kinnitatakse taas nõukogu 15. septembri 2021. aasta järeldustes esitatud kriteeriumide olulisust ja kehtivust seoses Talibani poolt nimetatud ajutise valitsuse poliitika ja tegevusega.
EL kutsus veelkord Talibani üles Afganistani rahva huvides:
- austama, kaitsma ja täitma kõiki inimõigusi ning reageerima inimõiguste rikkumistele
- looma kaasava ja representatiivse valitsuse
- vältima olukorda, kus Afganistan on terrorismi tugipunkt või rahastaja või terrorismi teistesse riikidesse levitaja
- tagama takistamatu ja mittediskrimineeriva humanitaarabi juurdepääsu
- võimaldama jätkuvalt ohutut, turvalist ja korrakohast reisimist Afganistani ja sealt välja
Lisaks märkis EL, et rahvusvaheline üldsus tervikuna on huvitatud sellest, et Afganistan oleks stabiilne, ennetamaks piirkondlikku ebastabiilsust, terrorismiohte, sundrännet ja ebaseaduslikku rännet.
Talibani tegevus ja otsused on toonud kaasa Afganistani rahva, eelkõige naiste ja tütarlaste poliitilise, majandusliku ning humanitaar- ja inimõiguste olukorra järsu halvenemise.
Sellele vaatamata on EL endiselt pühendunud jätkuvale abi andmisele, et leevendada tõsist humanitaar- ja sotsiaal-majanduslikku kriisi, andes humanitaartoetust ning toetust põhivajaduste rahuldamiseks ja toimetulekutoetust kooskõlas põhimõttelise lähenemisviisiga, mille kohaselt peaksid naised saama toetuse kohaletoimetamises sisuliselt osaleda ja olema jätkuvalt toetusesaajad.
Samuti on EL valmis veelgi suurendama toetust Afganistani naabritele ja partneritele kogu piirkonnas laiemalt, et hoida ära negatiivne ülekanduv mõju.
EL kordas oma vankumatut pühendumust toetada kõigi afgaanide, sealhulgas naiste ja tütarlaste ning etnilistesse ja usuvähemustesse kuuluvate isikute täielikku osalemist kõigis eluvaldkondades Afganistanis.
Humanitaartoetus Afganistani rahvale
Alates 1994. aastast on EL andnud Afganistanile humanitaarabi ligikaudu 2 miljardi euro ulatuses. Afganistanile antava ELi humanitaarabi peamine eesmärk on:
- anda elupäästvat abi
- tagada juurdepääs põhiteenustele
- suurendada elanikkonna vastupanuvõimet kriisidele
2024. ja 2025. aastal rahastas EL 320 miljoni euro ulatuses humanitaarabiprojekte.
Tegevus keskendub erakorralisele toiduabile, tervishoiule ja toitumisele, hariduse andmisele hädaolukordades, puhta vee kättesaadavusele, hügieeni- ja sanitaartaristule, peavarjule ja esmatarbeesemetele ning kaitseteenustele, sealhulgas demineerimistegevusele.
ELi humanitaarabi Afganistanis antakse kohapeal asuvate humanitaarpartnerite, näiteks ÜRO asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Rahastamisel järgitakse rangelt selliseid humanitaarpõhimõtteid nagu sõltumatus, erapooletus ja neutraalsus, et tagada abi jõudmine nende Afganistani inimesteni, kes seda kõige rohkem vajavad.
EL on alates 2021. aasta augustist 41 humanitaarabi õhusilla lennuga transportinud Kabuli rohkem kui 2240 tonni abisaadetisi, et hõlbustada elupäästva abi kohaletoimetamist.
Afganistaniga seotud sanktsioonid
Talibani vastu suunatud meetmed
EL on kehtestanud sanktsioonid nende suhtes, kes ohustavad rahu, stabiilsust ja julgeolekut Afganistanis, kaasa arvatud Talibani suhtes, ning nendega seotud isikute ja rühmituste suhtes.
Nende meetmetega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1988 (2011) ja need hõlmavad järgmist:
- relvaembargo
- sõjaliste kaupade ja sõjatehnoloogiaga seotud tehnilise abi keeld
- üksikisikute reisikeeld
- isikute ja üksuste vara külmutamine
Seda sanktsioonirežiimi kohaldatakse praegu 135 isiku ja viie üksuse suhtes.
- Otsus, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis (Euroopa Liidu Teataja)
- Määrus, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis (Euroopa Liidu Teataja)
- ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1988 (2011)
ISILi/Daeshi ja Al Qaeda vastu suunatud sanktsioonid
20. septembril 2016 kehtestas EL spetsiaalse, ISILi/Daeshi ja Al Qaeda ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud sanktsiooniraamistiku.
Need autonoomsed sanktsioonid täiendavad piiravaid meetmeid, mis on vastu võetud nn ELi terroristiloetelu (ELi õigusakt, millega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001)) alusel.
ELi sanktsioonid hõlmavad järgmist:
- üksikisikute reisikeeld
- isikute ja üksuste vara külmutamine
- loetellu kantud isikutele ja üksustele rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld
Neid sanktsioone kohaldatakse praegu 15 isiku ja seitsme rühmituse suhtes.
- Otsus, mis käsitleb ISILi (Daesh) ja Al Qaeda vastu suunatud piiravaid meetmeid (Euroopa Liidu Teataja)
- Määrus, millega kehtestatakse ISILi (Daesh) ja Al Qaeda vastu suunatud piiravad täiendavad meetmed (Euroopa Liidu Teataja)
- Terrorismivastased sanktsioonid
- ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1373 (2001)
Lisainfo
ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR)
Humanitaarabi
Miks EL võtab vastu sanktsioone?
Viimati läbi vaadatud: 29. oktoober 2025