"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu istung kaitseministrite osalusel toimus Brüsselis ning seda juhatas ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas.
ELi toetus Ukrainale
ELi kaitseministrid arutasid ELi sõjalist toetust Ukrainale, võttes arvesse viimaseid sündmusi kohapeal ja käimasolevaid diplomaatilisi jõupingutusi õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks, mida toetavad tugevad julgeolekutagatised.
ELi ministritega ühines mitteametlikuks mõttevahetuseks videokonverentsi teel Ukraina kaitseminister Jevheni Hmara. Ukraina minister käsitles kõige pakilisemaid vajadusi lahinguväljal ja rahalisi vajadusi ning väljavaateid koostöö edendamiseks ning Ukraina ettevõtete integreerimiseks Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi.
Järgnenud ministrite arutelus keskenduti järgmistele teemadele: õhukaitse, Euroopa rahutagamisrahastu, ELi sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (EUMAM) ja Venemaa varilaevastik.
Õhukaitse on jätkuvalt Ukraina jaoks peamine prioriteet. Me näeme rünnakuid iga päev. Ukraina kaitseminister Hmara väljendas seda taas väga selgelt.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ministrid tegid kokkuvõtte Ukraina õhukaitsevõime tugevdamiseks tehtud jõupingutustest. Kõrge esindaja tuletas meelde, et Ukraina toetuslaenu raames on juba heaks kiidetud hankekavad 28,3 miljardi euro väärtuses, sealhulgas tulevane Patriot rakettide ostmine. Ministrid rõhutasid ka seda, et vaja on koheseid tarneid olemasolevatest varudest ja tootmisvõimsuse suurendamist.
Nõukogu leppis hiljuti kokku Euroopa rahutagamisrahastu raames 6,6 miljardi euro kasutuselevõtmises Ukrainale sõjalise toetuse andmiseks. Kõrge esindaja rõhutas, et Euroopa rahutagamisrahastu on jätkuvalt üks ELi keskseid vahendeid Ukraina toetamiseks, ning andis teada, et liikmesriikidega on peetud arutelusid rahastu vahendite täiendamise üle pärast praegust rahastamistsüklit.
Sõjalise väljaõppe osas leppisid ministrid kokku EUMAM Ukraine’i strateegilise läbivaatamise esimeses etapis, pikendades missiooni volitusi veel kahe aasta võrra. Missioonil on ka kavas luua koordineerimisüksus Kiievis, et tugevdada sõjalist haridust ja hõlbustada lahinguväljal saadud kogemuste vahetamist.
Lisaks teavitas kõrge esindaja ministreid ÜJKP vallas toimuvatest mereväe jõupingutustest Venemaa varilaevastiku tegevuse vastu võitlemisel, hõlmates kahtlaste laevade pardale minemist lipu kontrollimiseks.
Nõukogu vahetas arvamusi seoses olukorraga Lähis-Idas ning selle mõjuga Euroopa kaitsele ja julgeolekule. Sealhulgas hõlmasid teemad meresõiduvabadust, Venemaa eskaleeruvat hübriidkampaaniat ja kaitsealaste riigihangete direktiivi eelseisevat läbivaatamist.
ELi kaitseministrid tegid kokkuvõtte erinevatest diplomaatilistest algatustest seoses meresõiduvabadusega läbi Hormuzi väina ja Bab el Mandebi väina ning Punasel merel. Lisaks andis kõrge esindaja ajakohastatud teavet seoses operatsiooniga EUNAVFOR ASPIDES ja vajadusega täiendavate riiklike vahendite järele, tagamaks, et operatsioon saab tõhusalt toetada meresõiduvabadust kogu Bab-el-Mandebi piirkonnas.
Ministrid väljendasid ka kasvavat muret Venemaa eskaleeruva hübriidkampaania pärast, mille eesmärk on nõrgendada Euroopa ühtsust ja solidaarsust. Arutelu keskendus ELi tasandi reageerimisvõimalustele, sealhulgas hiljuti välja kuulutatud hädaolukorra julgeolekuprotokollile, jätkuvale koordineerimisele NATOga, kui see on asjakohane, ning ELi käsutuses olevate asjakohaste vahendite tõhustamisele.
Venemaa jätkab sabotaaži, süütamisi ja õhuruumi rikkumisi. ELi poolsed nende tegude toimepanijate suhtes kehtestatud sanktsioonid ja Venemaa diplomaatide väljasaatmine on vastase jaoks valusad, kuid me peame uurima, mida me saame veel teha.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Komisjon andis ajakohastatud teavet kaitsealaste riigihangete direktiivi läbivaatamiseks tehtava töö kohta. Kohtumine andis ministritele võimaluse anda komisjonile täiendavaid suuniseid.
Muud küsimused ja otsused
Muude küsimuste all esitas Taani viimaste arengute taustal ajakohastatud teavet Gröönimaa kohta, sealhulgas seoses hiljuti Taani, Gröönimaa ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud kokkuleppega muuta ja täiendada 1951. aasta kaitsekokkulepet.
Nõukogu kiitis heaks esimesed viis Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) kohast Euroopa ühishuvi pakkuvat kaitseprojekti.
Samuti otsustas nõukogu pikendada Rafahi piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EUBAM Rafah) ja Palestiina aladel läbiviidava ELi politseimissiooni (EUPOL COPPS) volitusi üheksa kuu võrra, kuni 30. juunini 2027.
Nõukogu otsustas ka tugevdada ELi kosmoseohtudele reageerimise struktuuri, et reageerida üha vastutustundetumale ja vaenulikumale käitumisele kosmosevaldkonnas.
Samal päeval otsustas nõukogu kehtestada sanktsioonid veel kümne isiku ja 17 üksuse suhtes seoses Ukraina laste süstemaatilise küüditamisega Venemaale ning samuti piiravad meetmed kümne Venemaa isiku suhtes vastusena opositsioonierakonna Jabloko väljajätmisele riigiduuma valimistelt.
Enne tänase välisasjade nõukogu kaitseteemalise kohtumise algust avaldas ministrite tasandil kokku tulnud Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) juhtnõukogu heameelt esimese iga-aastase kaitsevalmiduse aruande üle, mille EDA koostas 15.–16. oktoobril toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise eel, ning vahetas selle üle arvamusi. Juhtnõukogu kiitis heaks ka agentuuri tugevdamise teise etapi, tuginedes 2026. aasta mais esitatud etapiviisilisele lähenemisviisile.
Euroopal on vaja otsustavalt muuta kaitseinvesteeringute mahtu ja tempot, võimearendust, innovatsiooni ja tööstussuutlikkust.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
