"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
ELi ministrid vahetasid arvamusi mõju üle, mida liidu laienemine avaldab julgeolekule, enne oktoobris toimuvat Euroopa Ülemkogu strateegilist arutelu selles küsimuses
Ministrite arutelul uuriti laienemisega seotud võimalusi ja väljakutseid ELi julgeoleku jaoks, sealhulgas seda, kuidas kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid saavad aidata kaasa ELi julgeoleku ja kaitse tugevdamisele.
Laienemine on aastakümneid olnud ELi kõige edukam välispoliitika vahend. [...] Paljude kandidaatriikide panus meie julgeolekusse on juba praegu märkimisväärne. Loomulikult on Ukraina Euroopa esimene kaitseliin Venemaa agressiooni vastu. Moldova ja meie Lääne-Balkani partnerid annavad oma panuse ELi missioonidesse ja operatsioonidesse.
Kaja Kallas, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja
Ministrid keskendusid prioriteetsetele välis-, julgeoleku- ja kaitsekoostöö valdkondadele ning sellele, kuidas ühinemisprotsess saab veelgi toetada piirkondlikku stabiilsust, normaliseerimist ja heanaaberlikke suhteid.
Ministrid leppisid kokku julgeoleku- ja kaitsekoostöö süvendamises kandidaatriikidega, tuginedes nende edusammudele ja õigusaktide vastavusse viimisele ELiga. Samuti kinnitasid nad laienemise positiivseid aspekte käsitleva strateegilise kommunikatsiooni tähtsust.
Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda ning eskaleeruv hübriidkampaania ELi ja liikmesriikide vastu
Pärast videokonverentsi teel toimunud mitteametlikku arvamuste vahetust Ukraina välisministri Andri Sõbihaga toimus ELi välisministrite arutelu Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ning ELi ja tema liikmesriikide vastu suunatud eskaleeruva hübriidkampaania teemal.
Ministrid toetasid täna energiataristu ründamise vaherahu saavutamist Ukraina ja Venemaa vahel, tingimusel et Moskva seda järgib. Kuid relvarahu ei toimi, kui seda järgib ainult üks pool. On selge, et praegu ei ole aeg Moskvale avaldatavat survet leevendada.
Kaja Kallas, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja
Ministrite arutelu keskmes oli ELi reageerimine Venemaa intensiivistunud hübriidtegevusele, samuti ELi toetus Ukrainale ja surve Venemaale.
Seoses Venemaale avaldatava survega võttis nõukogu vastu seni suurima sanktsioonide paketi, mis on suunatud ligikaudu 1600 Venemaa sõjatööstuskompleksis tegeva isiku ja üksuse vastu ning tegi 77 täiendavat kannet isikute ja üksuste vastu, kes on seotud Venemaa Riigiduuma ebaseaduslike nn valimistega, mis toimusid 2026. aasta septembris ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel.
Kõrge esindaja ütles, et surve Venemaale säilitatakse täiendavate sanktsioonide, sealhulgas 22. piiravate meetmete paketi, sanktsioonide jõustamise, varilaevastiku vastu suunatud meetmete, hübriidrünnakute omistamise ja neile kollektiivse reageerimise ning luureteabe parema jagamise läbi.
Lisaks arutas nõukogu vajadust teha tööd Venemaa endiste võitlejate sisenemiskeelu kiireks rakendamiseks ning võimalust piirata Venemaa diplomaatide liikumist ja vähendada Venemaa turismiviisade arvu.
Vajame ühiseks reageerimiseks konsulteerimise ja kiire tegutsemise mehhanismi. Seepärast esitame Euroopa julgeolekustrateegia osana ettepaneku hädaolukorra julgeolekuprotokolli kohta. Sellega peavad kaasnema kasutusvalmis reageerimise vahendid.
Kaja Kallas, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja
Seoses Ukraina toetamisega tervitas kõrge esindaja Ukraina otsust võtta vastu vajalikud õigusaktid, mis võimaldavad alustada laienemisläbirääkimisi veel kahe teemaploki üle. Nõukogu arutas ka Ukraina 2027. aasta rahastamispuudujääki ja vajadust, et ELi liikmesriigid täidaksid juhtivat rolli Ukraina rahastamisvajaduste toetamisel.
Lõpetuseks arutasid ELi ministrid Venemaa ja Valgevene sportlaste Venemaa või Valgevene lipu all rahvusvahelistele spordivõitlustele naasmise tõkestamist ning võimalikke ELi meetmeid Ukraina kultuuripärandi hävitajate vastu.
Nõukogu arutas olukorda Lähis-Idas, keskendudes viimastele arengutele Iraanis ja Pärsia lahe piirkonnas, eelkõige meresõiduvabaduse küsimusele, ning Iisraelile ja Palestiinale.
Iraan ja Pärsia lahe piirkond
Nõukogu käsitles kasvavaid pingeid Pärsia lahes ja Punases meres, sealhulgas rünnakuid Saudi Araabia vastu ning meresõidu turvalisuse ja meresõiduvabaduse pärssimist, eelkõige Hormuzi väinas ja Bab el Mandebi väinas. Ministrid mõistsid ühiselt hukka al-Houthi mässuliste hiljutise rünnaku Riyadhi lennujaamale ning rõhutasid, kui oluline on pingete leevendamine, diplomaatiliste suhete säilitamine piirkondlike partneritega ja diplomaatiliste jõupingutuste tegemine läbirääkimistel tulemuste saavutamiseks.
Samuti rõhutasid nad vajadust taastada meresõiduvabadus kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ELi merendusjulgeoleku operatsioonide, eelkõige EUNAVFOR ASPIDESe kaudu, ning arutasid vajadust tugevdada selle võimekust. Sellega seoses tervitas mitu ministrit ELi eestvedamisel antud lubadust mitte kehtestada tasusid/makse, et kaitsta rahvusvahelisi laevateid ning seista vastu ebaseaduslikele ühepoolsetele tasudele, maksudele või piirangutele, mis takistavad meresõiduvabadust.
Punase mere avatuna hoidmine teenib Euroopa strateegilist huvi. Rahvusvahelised veed, meie majanduse tuiksooned, peavad jääma avatuks kõigile, mitte ainult neile, kes suudavad maksta.
Kaja Kallas, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja
Lõpetuseks arutasid ELi ministrid ka halvenevat olukorda Jeemenis, rõhutades, kui oluline on toetada rahvusvaheliselt tunnustatud Jeemeni valitsust, edendada jõupingutusi poliitilise lahenduse leidmiseks ning tegeleda tõsiste humanitaarvajadustega Jeemenis ja Aafrika Sarve piirkonnas.
Ministrid vahetasid arvamusi olukorra üle Iisraelis ja Palestiinas, pidades silmas selles piirkonnas eelseisvat valimistsüklit. Sellega seoses avaldasid ministrid kahetsust Palestiina parlamendivalimiste edasilükkamise üle ning rõhutasid, kui oluline on teha koostööd Palestiina omavalitsusega, et tagada valimiste toimumine lähitulevikus. Samuti arutasid nad ELi ja Iisraeli suhete arengut eelseisvate Iisraeli valimiste kontekstis.
EL on jätkuvalt valmis seda protsessi toetama, sealhulgas ELi valimisvaatlusmissiooni kaudu. Olles olnud 20 aastat ilma parlamendivalimisteta, vajavad Palestiina institutsioonid uut legitiimsust.
Kaja Kallas, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja
Üldisemalt arutas nõukogu olukorda Gazas ja Jordani Läänekaldal. Ministrid väljendasid sügavat muret raske humanitaarolukorra pärast Gazas ning rõhutasid vajadust kiire, turvalise ja takistamatu ulatusliku juurdepääsu järele humanitaarabile, mis on vajalik üldise rahuplaani rakendamisel edusammude tegemiseks. Samuti arutasid nad halvenevat olukorda Jordani Läänekaldal, sealhulgas asunduste laiendamist ja asunike vägivalda.
Ministrid käsitlesid ka olukorda Liibanonis, korrates ELi toetust riigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Nad tervitasid asjaolu, et nõukogu otsusega loodi ELi toetusmissioon Liibanonis (EUSM Lebanon), et tugevdada Liibanoni relvajõude ja sisejulgeolekujõude ning toetada riigi stabiilsust.
Päevakajaliste küsimuste all käsitles nõukogu olukorda Gruusias, väljendades sügavat muret riigi demokraatia tagasilanguse, opositsioonierakondade olukorra ja välisagentide seaduse rakendamise pärast. Põhjalikum arutelu Gruusia üle toimub eeldatavasti välisasjade nõukogu istungil 2027. aasta jaanuaris.
Päevakorrapunkti „Muud küsimused“ all pöördusid Belgia ja Madalmaad ministrite poole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu küsimuses, pidades silmas USA poolt hiljuti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja selle kohtunike suhtes kehtestatud piiravaid meetmeid.
Madalmaad tõstatasid ka küsimuse rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust käsitlevate ELi piiravate meetmete kohta.
Prantsusmaa viitas Alžeeriale seoses hiljuti vastu võetud kaubanduspiirangutega Prantsusmaa impordi suhtes.
Küpros andis ministritele ajakohastatud teavet 10. juulil Türgi ja Küprose Vabariigi okupeeritud aladel asuva separatistliku üksuse poolt merealuse maagaasijuhtme arendamiseks allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi kohta.
Muud otsused
Nõukogu kehtestas piiravad meetmed veel kolme isiku ja nelja üksuse suhtes, kes vastutavad Korea Rahvademokraatliku Vabariigi massihävitusrelvade programmide toetamise ja ÜRO sanktsioonide rikkumise eest.
Nõukogu otsustas pikendada Euroopa Liidu nõuandemissiooni Iraagi julgeolekusektori reformi toetuseks (EUAM Iraq) volitusi kuni 31. oktoobrini 2028.
Kohtumised ja sündmused nõukogu istungi raames
Välisasjade nõukogu istungi eel pidasid ELi ministrid mitteametliku hommikusöögiarutelu, kus käsitleti välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastast võitlust ning strateegilise kommunikatsiooni kampaaniaid.
Kohtumisega seotud dokumendid
Ettevalmistavad dokumendid
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
