"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiitsministrite videokonverents, 2. detsember 2020
Peamised tulemused
Ministrid arutasid terrorismivastase võitluse justiitsaspekte ja õigusriigi põhimõttega seotud arenguid õigusvaldkonnas. Samuti arutasid nad viimaseid arenguid seoses nõuete loovutamist käsitleva määruse ja Euroopa Prokuratuuri asutamisega.
Terrorismivastane võitlus
Hiljutisi rünnakuid Prantsusmaal, Saksamaal ja Austrias arvesse võttes arutasid ELi ministrid terrorismivastase võitluse justiitsaspekte, käsitledes mitmeid küsimusi.
Internetis leviva vihakõnega seoses arutasid ministrid vaenukuritegudest ja vihakõnest teatamise vallas riiklikul tasandil saadud kogemusi ning võimalikke edasisi meetmeid. Valitses üldine üksmeel, et veebiplatvormide vabatahtlikest jõupingutustest sellise ebaseadusliku sisu leviku tõhusaks tõkestamiseks ei piisa ning vaja oleks siduvaid õigusnorme.
Terrorismivastane võitlus on samas ka võitlus internetis leviva vihkamise ja inimpõlguse vastu. Kogu Euroopas tuleb kõik vägivallale õhutajad jõulisemalt ja varem vastutusele võtta. Vajame selgeid üleeuroopalisi nõudeid selle kohta, kuidas veebiplatvormid kuritegeliku vihakõnega tegelevad. Kui neid nõudeid ei täideta, peavad järgnema karistused. Tapmisähvarduste ja terroristliku propagandaga tegelemisel ei piisa vabatahtlikult võetud kohustustest. On ülim aeg inimesi vihalainete eest tõhusalt kaitsta.
Saksamaa justiits- ja tarbijakaitseminister Christine Lambrecht
Ministrid arutasid ka seda, kas oleks asjakohane minna sisu väljajätmisest kaugemale ja näha ette, et veebiplatvormid on kohustatud vaenukuritegudest ja vihakõnest, kui nad nendest teada saavad, pädevale asutusele teatama. Mõned ministrid rõhutasid samuti nimetatud kohustuste ja sõnavabaduse vahelist tasakaalu, mis tugineb vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele.
Ministrid vaatasid üle digitaalkoostöö valdkonnas käimasoleva töö seisu. Eesistujariik juhtis tähelepanu komisjoni uuringule piiriülese digitaalse kriminaalõiguse kohta, milles on välja toodud mitu viisi digiteerimise edasiseks kasutamiseks ELis toimuvas õigusalases koostöös. Ministrid rõhutasid taas, kui oluline on elektrooniliste tõendite pakett, mille kohta nõukogu võttis oma läbirääkimisseisukoha vastu 2018. aasta detsembris. Läbirääkimised Euroopa Parlamendiga algavad siis, kui parlament on oma läbirääkimisvolitused vastu võtnud. Mitu liikmesriiki väljendasid ka vajadust leida võimalus edasisteks sammudeks andmete säilitamise teemal, võttes arvesse hiljutisi Euroopa Kohtu otsuseid.
Terrorismiohvrite toetamine ja nende õiguste tugevdamine on ELi terrorismivastase võitluse poliitika oluline osa. Eesistujariik teavitas ministreid selles valdkonnas käimasolevast tööst. Vajalik on veel koordineerimise parandamine piiriülese toimega juhtumite puhul, et hõlbustada rünnakuohvrite viivitamatut abistamist rünnaku toimumise kohas.
Eesistujariik tutvustas ka „Euroopa vahistamismääruse ja väljaandmismenetlustega seonduvaid praeguseid väljakutseid ja edasist tegevust käsitlevaid nõukogu järeldusi, mis võeti vastu 1. detsembril 2020.
Ministrid arutasid Eurojusti ja genotsiidivastase võrgustiku aruannet, mis käsitleb terroristidest välisvõitlejate kumulatiivset vastutusele võtmist raskete rahvusvaheliste kuritegude ja terrorismiga seotud kuritegude eest. Aruandes jõutakse järeldusele, et terrorismikuritegude ja raskete rahvusvaheliste kuritegude eest kombineeritud süüdistuse esitamine tagab kuritegude toimepanijate täieliku kriminaalvastutuse, karmimad karistused ja ohvritele suurema õigluse.
Ministrid arutasid õigusriigi põhimõttega seotud õigusvaldkonna arenguid, lähtudes komisjoni poolt septembris esitatud 2020. aasta õigusriigi olukorda käsitlevast aruandest.
Nad vahetasid arvamusi õigusriigi põhimõtte justiitsaspektide, sellega seotud arengute ja parimate tavade üle, eriti seoses kohtusüsteemi sõltumatuse, tõhususe ja korruptsioonivastase võitlusega. Samuti väljendasid nad laialdast toetust kohtunike arutelufoorumi loomisele. See oleks oluline vahend, mille abil tugevdada ühiseid õiguskultuuri puudutavaid seisukohti ja parandada õigusriiki käsitlevat teabevahetust.
Nõuete loovutamine
Eesistujariik teavitas ministreid nõuete loovutamist käsitleva määruse ettepaneku menetlemise seisust.
Viimastel kuudel on tehtud märkimisväärseid edusamme seoses hulga elementidega, sealhulgas seoses teatavate määruse kohaldamisalast väljajäetavate aspektidega, selle määratlemisega, milline on nõuete loovutamise kehtivus kolmandate isikute suhtes ning sellega, kuidas kohelda riike, kus kehtib rohkem kui üks õigussüsteem. Täiendav töö on siiski vajalik mitmes valdkonnas, näiteks seoses kohaldatava üldnormiga, ettepaneku kohaldamisala teiste aspektidega ja sellega, kuidas toimida selliste nõuete loovutamise puhul, mille tagatisena kasutatakse kinnisasja või registreeritud vara.
Eelseisval perioodil, mil nõukogu eesistujariik on Portugal, on kõnealuse ettepanekuga kavas jätkata tööd tehnilisel tasandil.
Komisjon teavitas justiitsministreid Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamise seisust. Mitmes valdkonnas tehakse tööd selle nimel, et Euroopa Prokuratuur oleks võimalikult kiiresti täielikult välja kujundatud ja toimiv.
Viimastel kuudel on tehtud edusamme Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamisel ning samuti nõukogus seoses suhetega Euroopa Prokuratuuri ja kolmandate riikide ning Euroopa Prokuratuuri ja tõhustatud koostöös mitteosalevate liikmesriikide vahel. Nimetatud viimases küsimuses on eesistujariik koostanud põhjaliku aruande, mille eesmärk on esitada asjakohaste õiguslike vahendite põhjalik analüüs ning anda juhiseid järgmisteks sammudeks.
Terrorismivastane võitlus on samas ka võitlus internetis leviva vihkamise ja inimpõlguse vastu. Kogu Euroopas tuleb kõik vägivallale õhutajad jõulisemalt ja varem vastutusele võtta. Vajame selgeid üleeuroopalisi nõudeid selle kohta, kuidas veebiplatvormid kuritegeliku vihakõnega tegelevad. Kui neid nõudeid ei täideta, peavad järgnema karistused. Tapmisähvarduste ja terroristliku propagandaga tegelemisel ei piisa vabatahtlikult võetud kohustustest. On ülim aeg inimesi vihalainete eest tõhusalt kaitsta.
