Põhiõigused ELis
Kõigil ELi kodanikel on samad põhiõigused, mis tuginevad sellistele väärtustele nagu võrdsus, mittediskrimineerimine, inimväärikus, vabadus ja demokraatia. Need õigused on tagatud ja sätestatud ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas.
ELi põhiõiguste harta
EL rajaneb sellistel väärtustel nagu põhiõiguste austamine, demokraatia ja õigusriik. ELi eesmärk ja põhimõtted toetuvad nendele väärtustele ning ELi sihiks on neid kaitsta ja edendada nii liidus kui ka väljaspool selle piire.
Põhiõiguste hartaga tagatakse ELis igaühe põhiõigused. Selles on sätestatud igaühe isiklikud, kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused ELis. See võeti vastu 2000. aastal ja muutus õiguslikult siduvaks 2009. aastal pärast Lissaboni lepingu jõustumist. See tähendab, et harta on siduv kõigile ELi institutsioonidele ja organitele, nagu ka liikmesriikidele ELi õiguse rakendamisel.
Harta koosneb 50 artiklist, mis hõlmavad õigusi järgmistes valdkondades:
- inimväärikus
- vabadused
- võrdsus
- solidaarsus
- kodanike õigused
- õigusemõistmine
Lisaks on esitatud üldsätted harta tõlgendamise ja kohaldamise kohta.
Harta rakendamine
Komisjon esitab igal aastal aruande harta kohaldamise kohta, millele võidakse reageerida nõukogu järeldustes. Üldjuhul käsitletakse järeldustes mitmeid küsimusi, nagu mittediskrimineerimine, lapse õigused, rassism ja ksenofoobia ning naistevastane vägivald.
Vajaduse korral võib EL vastu võtta ka õigusakte, et tagada hartas määratletud õiguste kaitse. See hõlmab selliseid küsimusi nagu õigus õiglasele kohtumenetlusele ja isikuandmete kaitse.
ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga
Euroopa inimõiguste konventsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on kaitsta inimõigusi ja poliitilisi vabadusi kogu Euroopas. Konventsioon võeti vastu 1950. aastal ja sellega on ühinenud kõik 27 ELi liikmesriiki.
Selle tagamiseks, et ELi ja ELi õiguse suhtes kohaldataks samu standardeid, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes, sätestatakse Lissaboni lepingus Euroopa Liidu kohustus konventsiooniga ühineda.
Euroopa Liidu ühinemine konventsiooniga täiustaks ELi kodanike ja teiste eurooplaste põhiõiguste kaitset ja tugevdaks põhiväärtusi. Samuti muudaks see ELi õiguse tõhusamaks ja põhiõiguste kaitse Euroopas sidusamaks.
18. detsembril 2014 esitas Euroopa Liidu Kohus arvamuse, mille kohaselt ühinemislepingu eelnõu ei ole ELi aluslepingutega kooskõlas. Lepingu muudetud eelnõu on esitatud Euroopa Kohtule uue arvamuse saamiseks.
Nõukogu roll
Põhiõiguste kaitsmine on horisontaalne küsimus, mis mõjutab kõiki ELi tegevusvaldkondi. See tähendab, et põhiõigusi peavad kogu õigusloomeprotsessi vältel oma töös arvesse võtma kõik nõukogu organid, sõltumata sellest, mis tasandil nad tegutsevad või milliseid teemasid käsitlevad.
Lisaks sellele on olemas eriorgan, mis käsitleb kõiki põhiõigustega vahetult seotud küsimusi – põhiõiguste, kodanikuõiguste ja isikute vaba liikumise töörühm (FREMP).
Koostöö Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga
Nõukogu teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga. See hõlmab järgmist:
- õigusliku aluse ja programmdokumendi vastuvõtmine
- ameti aastaaruande ja muude nõukogu töö seisukohast oluliste uurimuste ja aruannete järelmeetmete tagamine
Ameti aastaaruanne on ka aluseks nõukogus toimuvatele aruteludele harta rakendamist käsitlevate järelduste koostamise üle.
Nõukogu suurendas 5. aprillil 2022 ameti volitusi.
-
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
-
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Lisateave:
Inimõiguste kaitse ja edendamine
Shaping the EU as we know it: the Lisbon Treaty
Andmekaitse ELis
Viimati läbi vaadatud: 4. detsember 2025