Euroopa Prokuratuur
Euroopa Prokuratuuril on volitused uurida ELi eelarvet kahjustavaid kuritegusid, esitada nende eest süüdistusi ja viia nende toimepanijad kohtu ette.
Euroopa Prokuratuur
Euroopa Prokuratuur on Euroopa Liidu sõltumatu organ, mis vastutab ELi finantshuvide vastaste kuritegude uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ning kohtus vastutusele võtmise eest, sealhulgas:
- pettus
- korruptsioon
- rahapesu
- piiriülene käibemaksupettus
Euroopa Prokuratuur alustas tegevust 1. juunil 2021.
ELi institutsioonid ja asutused ning Euroopa Prokuratuuriga ühinenud 24 liikmesriigi pädevad asutused peavad teatama Euroopa Prokuratuurile kõigist ELi eelarvet mõjutavatest kuritegudest. Üksikisikud võivad teatada ka väidetavatest pettustest ja muudest kuritegudest.
Osalevad liikmesriigid
Seni on 24 ELi liikmesriiki otsustanud ühendada jõupingutused, et kaitsta ELi eelarvet pettuste eest, kasutades tõhustatud koostöö menetlust:
Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi Vabariik.
Euroopa Komisjon võttis 10. juulil 2026 vastu otsuse, millega kinnitatakse Ungari osalemine Euroopa Prokuratuuris pärast Ungari 2026. aasta mai taotlust sellega ühineda. Seega saab Ungarist 25. Euroopa Prokuratuuriga ühinev liikmesriik ning Euroopa Prokuratuuril saab Ungaris olema ka alaline kohalolek.
Pärast seda peaks Ungari esitama kolm kandidaati Euroopa prokuröri ametikohale Ungaris. Seejärel nimetab nõukogu ühe neist ametisse.
Taani ja Iirimaa jäävad Euroopa Prokuratuurist välja, kuna mõlemad riigid on loobunud ELi koostööst justiits- ja siseküsimustes.
Miks Euroopa Prokuratuur asutati?
Enne Euroopa Prokuratuuri tegevuse alustamist said ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid uurida ainult riiklikud ametiasutused, kuid piiratud vahenditega, kuna nende volitused lõpevad riigipiiridel.
Samuti ei saa Euroopa Prokuratuuri selle valdkonna eelkäijad, nagu Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), algatada liikmesriikides kriminaaluurimisi ega esitada süüdistusi.
Euroopa Prokuratuur aitab kõnealused puudused kõrvaldada ja võidelda ELi eelarvet kahjustavate kuritegude vastu.
Euroopa Prokuratuuri roll ja struktuur
Roll
Euroopa Prokuratuuri ülesanne on võidelda ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste vastu. Prokuratuuril on volitused uurida ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nendega seoses süüdistusi.
Euroopa Prokuratuur viib läbi piiriüleseid uurimisi ELi vahenditega seotud pettuste suhtes, mille summa ületab 10 000 eurot, või piiriüleste käibemaksupettuste suhtes, mille puhul kahju on üle 10 miljoni euro. Prokuratuur töötab ka käsikäes riiklike õiguskaitseasutustega. Samuti teeb prokuratuur tihedat koostööd muude asutustega nagu Eurojust ja Europol.
Struktuur
Euroopa Prokuratuuril on kahetasandiline struktuur, mis koosneb kesktasandist ja kohalikust tasandist.
Kesktasand
Kesktasand asub Luksemburgis ning koosneb Euroopa peaprokurörist ja prokuröride kolleegiumist.
Euroopa peaprokurör juhib Euroopa Prokuratuuri, korraldab selle tööd ning esindab seda suhetes ELi institutsioonide, liikmesriikide ja kolmandate riikidega.
2019. aasta oktoobris nimetati esimeseks Euroopa peaprokuröriks Laura Codruţa Kövesi.
Nõukogu leppis 2026. aasta märtsis kokku, et uueks Euroopa peaprokuröriks saab alates 1. novembrist 2026 Andrés Ritter. Euroopa peaprokurör nimetatakse ametisse nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisel kokkuleppel.
Prokuröride kolleegium on Euroopa Prokuratuuri peamine strateegiline ja järelevalveorgan. See määrab kindlaks Euroopa Prokuratuuri strateegia, võtab vastu oma kodukorra ning tagab järjepideva lähenemise uurimistele ja süüdistuste esitamisele kõigis osalevates liikmesriikides.
See koosneb Euroopa peaprokurörist ja osalevate liikmesriikide prokuröridest. Nõukogul on oluline roll Euroopa prokuröride ametisse nimetamisel. Iga osalev liikmesriik nimetab kandidaadid sellele ametikohale ning pärast sõltumatut hindamist nimetab nõukogu igast liikmesriigist ühe Euroopa prokuröri.
Alalised kojad jälgivad ja suunavad uurimisi ning võtavad vastu tegevusalaseid otsuseid.
Kohalik tasand
Kohalik tasand koosneb Euroopa delegaatprokuröridest.
24 osaleva ELi liikmesriigi Euroopa delegaatprokurörid vastutavad kriminaaluurimise ja süüdistuste esitamise eest. Nad tegutsevad oma riigi ametiasutustest täiesti sõltumatult.
Kuidas algas Euroopa Prokuratuuriga seotud tõhustatud koostöö?
Euroopa Komisjon esitas 2013. aastal ettepaneku asutada Euroopa Prokuratuur. Ettepaneku vastuvõtmiseks pidi nõukogu selles ühehäälselt kokku leppima ja saama Euroopa Parlamendi nõusoleku.
Pärast enam kui kolm aastat kestnud läbirääkimisi ei jõudnud nõukogu ettepaneku suhtes ühehäälsele kokkuleppele. Nõukogu registreeris ühehäälse otsuse puudumise 2017. aasta veebruaris ning seda kinnitas järgmisel kuul toimunud Euroopa Ülemkogu.
Sellises olukorras võib vähemalt üheksast liikmesriigist koosnev rühm alustada tõhustatud koostööd vastavalt ELi aluslepingutele.
Seetõttu alustati Euroopa Prokuratuuriga seotud tõhustatud koostööd 2017. aasta aprillis. 2017. aasta oktoobris võttis nõukogu vastu Euroopa Prokuratuuri määruse, mis jõustus 20. novembril 2017.
Viimati läbi vaadatud: 10. juuli 2026