Euroopa Prokuratuur
Euroopa Prokuratuuril on volitused uurida ELi eelarvet kahjustavaid kuritegusid, esitada nende eest süüdistusi ja viia nende toimepanijad kohtu ette.
Euroopa Prokuratuur
Euroopa Prokuratuur on Euroopa Liidu sõltumatu organ, mis vastutab ELi finantshuvide vastaste kuritegude uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ning kohtus vastutusele võtmise eest; nende hulka kuuluvad muu hulgas:
- pettus
- korruptsioon
- rahapesu
- piiriülene käibemaksupettus
Euroopa Prokuratuur alustas tegevust 1. juunil 2021.
ELi institutsioonid ja asutused ning Euroopa Prokuratuuriga ühinenud 25 liikmesriigi pädevad asutused peavad teatama Euroopa Prokuratuurile kõigist ELi eelarvet mõjutavatest kuritegudest. Üksikisikud võivad teatada ka väidetavatest pettustest ja muudest kuritegudest.
Osalevad liikmesriigid
Praeguseks on 25 ELi liikmesriiki otsustanud ühendada oma jõupingutused, et kaitsta ELi eelarvet pettuste eest.
Need liikmesriigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome,Tšehhi Vabariik ja Ungari.
Pärast Ungari taotlust liituda 2026. aasta mais kinnitas Euroopa Komisjon 10. juulil 2026 tema osalemise Euroopa Prokuratuuris. Ungarist sai 3. augustil 2026 25. osalev liikmesriik.
Taani ja Iirimaa jäävad Euroopa Prokuratuurist välja, kuna mõlemad riigid on loobunud ELi koostööst justiits- ja siseküsimustes.
Miks Euroopa Prokuratuur asutati?
Enne Euroopa Prokuratuuri tegevuse alustamist said ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid uurida ainult riiklikud ametiasutused, kuid piiratud vahenditega, kuna nende volitused lõpevad riigipiiridel.
Samuti ei saa Euroopa Prokuratuuri selle valdkonna eelkäijad, nagu Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), algatada liikmesriikides kriminaaluurimisi ega esitada süüdistusi.
Euroopa Prokuratuur aitab kõnealused puudused kõrvaldada ja võidelda ELi eelarvet kahjustavate kuritegude vastu.
Euroopa Prokuratuuri roll ja struktuur
Roll
Euroopa Prokuratuuri ülesanne on võidelda ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste vastu. Prokuratuuril on volitused uurida ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nendega seoses süüdistusi.
Euroopa Prokuratuur viib läbi piiriüleseid uurimisi ELi vahenditega seotud pettuste suhtes, mille summa ületab 10 000 eurot, või piiriüleste käibemaksupettuste suhtes, mille puhul kahju on üle 10 miljoni euro. Prokuratuur töötab ka käsikäes riiklike õiguskaitseasutustega. Samuti teeb prokuratuur tihedat koostööd muude asutustega nagu Eurojust ja Europol.
Struktuur
Euroopa Prokuratuuril on kahetasandiline struktuur, mis koosneb kesktasandist ja kohalikust tasandist.
Kesktasand
Kesktasand asub Luksemburgis ning koosneb Euroopa peaprokurörist ja prokuröride kolleegiumist.
Euroopa peaprokurör juhib Euroopa Prokuratuuri, korraldab selle tööd ning esindab seda suhetes ELi institutsioonide, liikmesriikide ja kolmandate riikidega.
2019. aasta oktoobris nimetati esimeseks Euroopa peaprokuröriks Laura Codruţa Kövesi.
Nõukogu leppis 2026. aasta märtsis kokku, et uueks Euroopa peaprokuröriks saab alates 1. novembrist 2026 Andrés Ritter. Euroopa peaprokurör nimetatakse ametisse nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisel kokkuleppel.
Prokuröride kolleegium on Euroopa Prokuratuuri peamine strateegiline ja järelevalveorgan. See määrab kindlaks Euroopa Prokuratuuri strateegia, võtab vastu oma kodukorra ning tagab järjepideva lähenemise uurimistele ja süüdistuste esitamisele kõigis osalevates liikmesriikides.
See koosneb Euroopa peaprokurörist ja osalevate liikmesriikide prokuröridest. Nõukogul on oluline roll Euroopa prokuröride ametisse nimetamisel. Iga osalev liikmesriik nimetab kandidaadid sellele ametikohale ning pärast sõltumatut hindamist nimetab nõukogu igast liikmesriigist ühe Euroopa prokuröri.
Alalised kojad jälgivad ja suunavad uurimisi ning võtavad vastu tegevusalaseid otsuseid.
Kohalik tasand
Kohalik tasand koosneb Euroopa delegaatprokuröridest.
25 osaleva ELi liikmesriigi Euroopa delegaatprokurörid vastutavad kriminaaluurimise ja süüdistuste esitamise eest. Nad tegutsevad oma riigi ametiasutustest täiesti sõltumatult.
Kuidas Euroopa Prokuratuur asutati?
Euroopa Komisjon esitas 2013. aastal ettepaneku asutada Euroopa Prokuratuur. Ettepaneku vastuvõtmiseks pidi nõukogu selles ühehäälselt kokku leppima ja saama Euroopa Parlamendi nõusoleku.
Pärast enam kui kolm aastat kestnud läbirääkimisi ei jõudnud nõukogu ettepaneku suhtes ühehäälsele kokkuleppele. Nõukogu registreeris ühehäälse otsuse puudumise 2017. aasta veebruaris ning seda kinnitas järgmisel kuul toimunud Euroopa Ülemkogu.
Niisugusel juhul võimaldavad ELi aluslepingud seada vähemalt üheksast liikmesriigist koosneva rühma poolt sisse tõhustatud koostöö.
2017. aasta aprillis alustati Euroopa Prokuratuuriga seotud tõhustatud koostööd. 2017. aasta oktoobris leppisid 20 liikmesriiki kokku Euroopa Prokuratuuri asutamises ja nõukogu võttis vastu Euroopa Prokuratuuri määruse, mis jõustus 20. novembril 2017.
Pärast Ungari liitumist 2026. aasta augustis osalevad Euroopa Prokuratuuris kõik ELi liikmesriigid välja arvatud Taani ja Iirimaa.
Viimati läbi vaadatud: 3. august 2026