Andmekaitse ELis

Isikuandmed digiajastul

Viimase paarikümne aasta jooksul toimunud kiire tehnoloogiline areng on tekitanud isikuandmete kaitsmisel uusi väljakutseid. Andmete jagamise ja kogumise ulatus on hüppeliselt suurenenud, kusjuures mõnikord toimub see ülemaailmsel tasandil, ning üksikisikud avalikustavad oma isikuandmeid üha rohkem.

Siseturu toimimisest tulenev majanduslik ja sotsiaalne integratsioon on samuti viinud piiriüleste andmevoogude olulise suurenemiseni.

Kõigi nende arengusuundade täielikuks arvesse võtmiseks ja digitaalmajanduse edendamiseks on vaja tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse, võimaldades samas nende andmete vaba liikumist.

Õiguskaitse eesmärgil kasutatavate isikuandmete puhul peavad liikmesriikide ametiasutused üha rohkem töötlema ja vahetama andmeid osana piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastasest võitlusest.

Seepärast on selged ja ühtsed ELi tasandi andmekaitsenormid nende asutuste vahelise koostöö parandamiseks üliolulised.

Andmekaitse kui põhiõigus

Alates Lissaboni lepingu allkirjastamisest 2007. aastal on isikuandmete kaitse muutunud ELi õiguse alusel üheks põhiõiguseks, mida tunnustatakse:

• Euroopa Liidu toimimise lepingus
• ELi põhiõiguste hartas

See tähendab, et ELil on konkreetne õiguslik alus, et võtta vastu õigusakte selle põhiõiguse kaitsmiseks.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8 on sätestatud, et ELis on igaühel õigus:

• oma isikuandmete kaitsele
• tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist

Isikuandmete näited

• Ees- ja perekonnanimi
• Kodune aadress
• E-posti aadress, nt eesnimi.perekonnanimi@äriühing.com

• Isikutunnistuse number
• Asukohaandmed, nt asukohaandmete funktsioon mobiiltelefonis
• IP-aadress

• Küpsise ID
• Teie telefoni reklaamitunnus
• Haigla või arsti kogutud andmed, mille järgi võib olla võimalik inimest üheselt identifitseerida

Direktiiv, mis käsitleb andmekaitset õiguskaitse valdkonnas

Kõnealuse, kriminaalõiguse jõustamise eesmärgil töödeldavate isikuandmete kaitset käsitleva direktiivi eesmärk on kaitsta üksikisikute õigust nende isikuandmete kaitsele, tagades samas avaliku julgeoleku kõrge taseme.

Seda kohaldatakse nii piiriülese kui ka riigisisese andmetöötluse suhtes, mida liikmesriikide pädevad asutused teevad kriminaalõiguse jõustamise eesmärgil.

Direktiiv võeti vastu 2016. aastal ning seda hakati kohaldama 2018. aastal.

• Andmekaitse (Euroopa Komisjon)
• Euroopa Andmekaitseinspektor (veebisait)