Andmekaitse õiguskaitse valdkonnas

Andmete kaitsmine õigusalases ja politseikoostöös

Kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase tegevuse eriline laad tähendab, et nimetatud tegevuse kontekstis on isikuandmete kaitseks vaja teistsuguseid norme, et hõlbustada andmete vaba liikumist ja edendada liikmesriikidevahelist koostööd nendes valdkondades.

2016. aastal võeti vastu direktiiv, mis käsitleb isikuandmete kaitset seoses nende töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil, ja seda hakati kohaldama 2018. aastal.

Selle eesmärk on kaitsta üksikisikute õigust nende isikuandmete kaitsele, tagades samas avaliku julgeoleku kõrge taseme.

Seda direktiivi kohaldatakse nii piiriülese kui ka riigisisese andmetöötluse suhtes, mida liikmesriikide pädevad asutused teevad järgmistel eesmärkidel:

• süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine
• avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine

Direktiiv ei hõlma ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevust ega väljapoole ELi õiguse kohaldamisala jäävat tegevust.

• Direktiiv, mis käsitleb isikuandmete kaitset seoses süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega (Euroopa Liidu Teataja)

Üksikisikute õigused

Direktiivis on sätestatud rida põhimõtteid, sealhulgas vajadus tagada, et kogutud isikuandmed:

• töödeldakse seaduslikult
• kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel
• ei ole töötlemise eesmärgi suhtes ülemäärased

Normid hõlmavad liikmesriikide kohustust esitada arusaadavat teavet ning tagada andmesubjektidele õigus andmetega tutvuda ning õigus taotleda andmete parandamist, kustutamist ja töötlemise piiramist. Samas seatakse nendes piirangud, mis võimaldavad liikmesriikidel võtta vastu seadusandlikke meetmeid, millega neid õigusi piiratakse.

Andmekaitsenormide kohaldamine

Direktiivis kriminaalõiguse jõustamise eesmärgil töödeldavate isikuandmete kaitse kohta kirjeldatakse vastutavate töötlejate (kes vastutavad andmete töötlemise eest) kohustusi. Need hõlmavad alljärgnevat:

- andmekaitseametniku määramine, kes aitab pädevatel asutustel tagada andmekaitsenormide järgimise

- kohustus viia läbi mõjuhinnang, kui teatavat tüüpi töötlemine võib tõenäoliselt põhjustada suurt ohtu andmesubjektide õigustele

Järelevalveasutusteks võivad olla samad asutused, kes on loodud isikuandmete kaitse üldmääruse alusel. Direktiiviga sätestatakse kohustuslikku vastastikkust abi käsitlevad normid ja üldine koostöökohustus.

Euroopa Andmekaitsenõukogu tagab direktiivi täieliku kohaldamise. See nõukogu koosneb kõigi 27 liikmesriigi sõltumatute järelevalveasutuste esindajatest ning see jälgib ka isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist.

• Euroopa Andmekaitsenõukogu

Direktiiviga antakse isikutele õigus saada hüvitist, kui nad on kandnud kahju normidega vastuolus oleva isikuandmete töötlemise tõttu.

Edastamine ELi-välistesse riikidesse

Isikuandmeid võib ELi-välisele riigile edastada üksnes juhul, kui see on vajalik õiguskaitse eesmärgil ning kui komisjon on võtnud seoses asjaomase riigi tagatava isikuandmete kaitse tasemega vastu otsuse kaitse piisavuse kohta.

Kui piisava kaitse otsust ei ole tehtud, võib edastamine toimuda, kui on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed.