"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Ministrid võtsid 10. oktoobril 2025 vastu soovituse, millega kiidetakse heaks Saksamaa maksimaalne netokulude kava järgmiseks viieks aastaks ning taotlus pikendada eelarve kohandamise perioodi seitsme aastani, nagu on ette nähtud Saksamaa riiklikus keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas.
Council approves fiscal expenditure paths for Belgium and Bulgaria
Ministers adopted recommendations endorsing the maximum net expenditure paths for Belgium and Bulgaria in the period ahead, as laid out in those countries’ national medium-term fiscal-structural plans.
For Belgium, which requested an extension of the fiscal adjustment period to seven years, the Council also endorsed the set of reform and investment commitments which underpin this extension.
Seoses ELi uute majandusjuhtimise reeglite rakendamisega kinnitas nõukogu Ungari keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning kehtestas selle netokulude kava.
Nüüd, kus nõukogu on oma soovitused vastu võtnud, teab Ungari kindlalt, millist eelarvekava eelseisvatel aastatel järgida, ning saab koostada vastavad kavad.
Nõukogu kehtestas 21 liikmesriigi jaoks eelarvekulude kava
Järgmise sammuna ELi uute eelarve-eeskirjade rakendamisel võttis nõukogu täna vastu soovitused, millega esmakordselt kiideti heaks keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad ja kehtestati netokulude kavad järgmiste liikmesriikide jaoks: Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani ja Tšehhi Vabariik.
Olukord, kus nõukogu on oma soovitused vastu võtnud, pakub liikmesriikidele kindlustunnet eelarve suhtes, mida nad eelseisvatel aastatel järgivad, ning teeb võimalikuks vastavate kavade koostamise.
Eurorühma avaldus 2025. aasta eelarvepoliitika suuniste kohta
Ministrid tegid kokkuvõtte euroala makromajanduslikest ja eelarvesuundumustest ning vahetasid arvamusi 2025. aasta eelarvepoliitika suundumuse üle.
Leppisime täna kokku, et praeguses etapis on asjakohane veidi pärssiv eelarvepoliitika. Pidades silmas läbivaadatud eelarveraamistiku jõustumist, jätkame ambitsioonikate struktuurireformide elluviimist ja säilitame investeeringute taseme, sealhulgas ELi ühiste prioriteetide valdkondades.
Eurorühma esimees Paschal Donohoe
Nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele eelarvereeglites
Nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid esialgsele poliitilisele kokkuleppele kavandatavas ELi majanduse juhtimise raamistiku reformis.
Nad leppisid kokku säilitada raamistiku üldeesmärk vähendada võla suhet SKPsse ja eelarvepuudujääki astmelisel, realistlikul, jätkusuutlikul ja majanduskasvu soodustaval viisil, kaitstes samal ajal reforme ja investeeringuid sellistes strateegilistes valdkondades nagu digi-, rohe-, sotsiaal- ja kaitsevaldkond. Samal ajal jätab uus raamistik piisavalt ruumi vastutsüklilistele poliitikameetmetele ja makromajandusliku tasakaalustamatuse käsitlemisele.
Majandusjuhtimise raamistiku ennetuslikku osa käsitlev kokkulepe peab saama veel nõukogu alaliste esindajate komitee ja parlamendi majanduskomisjoni heakskiidu ning seejärel saab selle panna nõukogus ja parlamendis ametlikule hääletusele. Paranduslikku osa käsitleva määruse ja liikmesriikide eelarveraamistiku nõudeid käsitleva direktiivi osas on Euroopa Parlamendiga vaja üksnes konsulteerida.
Liikmesriikide ELi suursaadikud leppisid täna ametlikult kokku ELi majanduse juhtimise raamistiku kavandatavas reformis, kiites heaks volitused läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga ennetusliku osa käsitleva määruse üle ning põhimõttelise kokkuleppe konsulteerida Euroopa Parlamendiga paranduslikku osa käsitleva määruse ja riiklike eelarveraamistike nõudeid käsitleva direktiivi üle.
See annab võimaluse alustada järgmise aasta alguses parlamendiga läbirääkimisi ennetuslikku osa käsitleva määruse üle.
Nõukogu arutas kavandatavat ELi majanduse juhtimise raamistiku reformi.
Oleme tänu viimastel nädalatel ja kuudel toimunud intensiivsetele konsultatsioonidele teinud märkimisväärseid edusamme. Oleme peaaegu saavutanud oma eesmärgi. Kõigi poliitiliste, õiguslike ja tehniliste konsultatsioonide käigus ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda, kuid loodame konsultatsioonid lõpule viia lähipäevadel ja -nädalatel, et saavutada poliitiline kokkulepe enne käesoleva aasta lõppu.
Hispaania esimene asepeaminister ning majandus- ja digiülemineku minister Nadia Calviño
Ministrid vahetasid arvamusi majanduse juhtimise raamistiku kavandatava reformi üle, mis koosneb kolmest ettepanekust:
määrus majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta
määrus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta
direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta
Nüüd oleme jõudnud üksmeelele uute eelarvereeglite põhielementide ja mehhanismide suhtes ning selle suhtes, et on vaja eelarvedistsipliini, usaldusväärsust ja kindlustunnet, aga ka tagada vastutsüklilisus ja õiged stiimulid selliste majanduskasvu soodustavate investeeringute ja reformide jaoks, mis vastavad meie ühistele Euroopa prioriteetidele. Kõik liikmesriigid on tugevalt pühendunud sellele, et saavutada tasakaalustatud kokkulepe enne aasta lõppu.
Hispaania esimese asepeaministri ning majandusküsimuste ja digiülemineku ministri kohusetäitja Nadia Calviño
Ministrid vahetasid arvamusi kavandatud reformi üle
Nõukogu arutas Euroopa Komisjoni 26. aprillil 2023 esitatud ettepanekut ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise kohta. 14. märtsil jõudis nõukogu kokkuleppele kõnealust reformi käsitlevates suunistes.
On oluline, et nõukogu märtsis esitatud prioriteedid jääksid suunanäitajaks kogu läbirääkimiste ajaks. Ministrid soovisid seda seda täna peetud aruteludes rõhutada.
Rootsi rahandusminister ja nõukogu eesistuja Elisabeth Svantesson
ELi juhid kiitsid heaks nõukogu suunised reformiks
Euroopa Ülemkogu kohtumisel kinnitasid ELi juhid nõukogu suunised majanduse juhtimise raamistiku reformimiseks, et kohandada seda ELi ees seisvate probleemidega.
Majanduse juhtimise raamistik: nõukogu leppis kokku järeldustes reformi kohta
Ministrid leppisid kokku järeldustes ELi majanduse juhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta. Järeldustes on esitatud reformitud raamistikuga seotud valdkonnad, kus liikmesriikide seisukohad on sarnased, ja valdkonnad, kus on vaja tööd jätkata. Järeldused annavad Euroopa Komisjonile poliitilisi suuniseid asjakohaste seadusandlike ettepanekute ettevalmistamiseks.
Eelarvereeglid on tähtsad ja neil peaks jätkuvalt olema meie majanduspoliitika vahendite seas oluline koht. Nüüd tuleks neid kohandada muutuva maailmaga.
Rootsi rahandusminister Elisabeth Svantesson
Eurorühma avaldus 2024. aasta eelarvesuuniste kohta
Eurorühm tegi kokkuvõtte euroala makromajanduslikest ja eelarvesuundumustest ning vahetas arvamusi 2023. ja 2024. aasta eelarvepoliitika suuniste üle. Võttes arvesse komisjoni 8. märtsi teatist, võtsid ministrid vastu avalduse 2024. aasta eelarvepoliitika suuniste kohta.
Leppisime kokku, et eelarvepoliitika eesmärk peaks olema tagada võla jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis, suurendades samal ajal kestlikul viisil kasvupotentsiaali. Tunnistasime vajadust tegeleda rohe- ja digipöördega, kuid edastasime olulisi signaale eelarvemeetmete ülesehituse ning vajaduse kohta vältida püsivaid puudujääki suurendavaid meetmeid, mis on oluline element järgmise aasta eelarvete ettevalmistamisel.
Eurorühma esimees Paschal Donohoe
Ministrid vahetasid arvamusi majanduse juhtimise läbivaatamise teemal
Ministrid andsid oma sõnavõttudes poliitilisi suuniseid eesistujariigi Rootsi esitatud erinevate teemade kohta, keskendudes järgmisele: kuidas tagada riigipõhine eelarve kohandamine, säilitades samal ajal mitmepoolse järelevalve, mis põhineb ühistel ELi eelarvereeglitel ja võrdlusalustel, seisukohad võimaluse kohta keskenduda rohkem keskpika perioodi kavandamisele ning valitsemissektori võla suundumuste riskipõhise analüüsi võimalik roll riigipõhiste probleemide kindlakstegemisel.
Eesistujariik märkis kokkuvõtteks, et edasise tegevuse suhtes kokkuleppele jõudmiseks on vaja teha täiendavat tööd.
Ministrid arutasid ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniseid käsitlevat teatist, mille komisjon esitas 9. novembril 2022.
Nad vahetasid esialgseid positiivseid tähelepanekuid, tõstatasid veel lahendamata küsimusi ja murekohti ning väljendasid ootust jõuda lähikuudel konstruktiivsete aruteludeni soovitatud reformide erinevate aspektide üle, et pakkuda komisjonile poliitilist toetust, mida on vaja järgmiste sammude astumiseks.
Eurorühma avaldus 2023. aasta eelarvepoliitika suuniste kohta
Eurorühm arutas 2023. aasta eelarvepoliitika suuniseid. Võttes arvesse Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu, pärast ülemaailmset pandeemiat leidis eurorühm 2022. aasta juulis, et üldise nõudluse toetamine 2023. aasta eelarvepoliitika kaudu ei ole põhjendatud, vaid keskendutakse kõige haavatavamate isikute kaitsmisele, säilitades samal ajal vajaduse korral kohanemisvalmiduse.
Kõigi riikide eelarvepoliitika peaks olema suunatud võla jätkusuutlikkuse säilitamisele ning jätkusuutlikul viisil kasvupotentsiaali suurendamisele, et edendada taastumist.
Kuigi praegune ülemaailmne olukord tekitab märkimisväärseid probleeme, usaldab eurorühm täielikult euroala riikide majanduste vastupanuvõimet ning ta on jätkuvalt täielikult pühendunud sellele, et tagada tingimused suureks kestlikuks majanduskasvuks ja meie poliitikaeesmärkide saavutamiseks.
Eurorühma avaldus Saksamaa ja Portugali ajakohastatud eelarvekavade kohta
Eurorühm tervitas Saksamaa ja Portugali 2022. aasta eelarvekavade ning komisjoni 19. mai 2022. aasta arvamuste esitamist.
Eelarvekavade koostamine on euroala eelarvepoliitika koordineerimise alus. Eurorühm jätkab euroala eelarvepoliitika kindlat koordineerimist, et tulla toime suurenenud riskide ja ebakindlusega ning nende mõjuga majandusele, nagu lepiti kokku 14. märtsil 2022.
Eurorühma avaldus 2023. aasta eelarvesuuniste kohta
Eurorühm arutas eelarvepoliitika koordineerimist 2023. aastal, tervitades komisjoni 2. märtsi 2022. aasta teatist ja selle seisukohta minna järgmisel aastal üle euroala üldiselt toetavalt eelarvepoliitikalt üldiselt neutraalsele eelarvepoliitikale.
Samal ajal on eurorühm valmis reageerima muutuvale majanduslikule olukorrale, pidades silmas ebakindlust, mis on tingitud Venemaa Ukraina-vastase sõja majanduslikust mõjust.
Eurorühm märkis samuti, et seoses majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamisega jätkab ta selles protsessis aktiivset osalemist vastavalt oma tööprogrammile ning koostöös nõukogu eesistujariigiga ja sobivas vormis.
Majanduse juhtimise paketi hindamise osana arutasid ministrid makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse euroala mõõtme küsimust.
Eurorühm tunnistab, et makromajandusliku tasakaalustamatuse teema on euroala jaoks eriti oluline ning et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on olnud abiks tasakaalustamatuse vähendamisel. Menetlus oli eriti edukas jooksevkonto puudujäägi vähendamisel, kuid väidetavalt vähem tõhus suure ülejäägi vähendamisel.
Eurorühma esimees Paschal Donohoe
Eurorühm arutas majanduse juhtimise paketi hindamise euroala aspekte
Ministrid arutasid euroala eelarveraamistikku ning finantsabi ja programmijärgse järelevalve korda. Arutelu põhines eurorühma töökaval, milles täpsustatakse eurorühma osalemine majanduse juhtimise paketi hindamises.
Pidasime oma esimese sisulise arutelu majanduse juhtimise raamistiku euroala mõõtme üle. Kohtumise selles osas kuulsime valitsustelt palju arvamusi eelarvekava protsessi, kehtivate järelevalvemenetluste, eelarve-eeskirjade ja riikliku majanduspoliitika koordineerimise väärtuse kohta ning selle kohta, kuidas saame tagada, et oleme võtnud kohustusi seoses oma riigi rahandusega ning et neid täidetakse ja nende üle toimub järelevalve läbipaistval viisil.
Eurorühma esimees Paschal Donohoe
Majandus- ja rahandusministrid arutasid majanduse juhtimist ja taastumist
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil vahetasid ministrid arvamusi COVID-19 pandeemia järgse ELi majanduse üle ja hiljutiste arengute mõju üle majanduse juhtimisele. Nad arutasid ELi majanduse juhtimise raamistiku tulevikku ja esitasid oma esialgsed seisukohad edasise tegevuse kohta. Seda teemat arutatakse edasi ja ministrid jätkavad konsultatsioone, et jõuda aegsasti laiapõhjalisele konsensusele.
Eurorühm arutas edasisi samme majanduse juhtimise paketi hindamiseks
Võttes arvesse, et komisjon on alustanud uuesti majanduse juhtimise paketi hindamiseega, arutasid ministrid protsessi, mille kaudu eurorühm (ja asjakohaste punktide puhul laiendatud koosseisus eurorühm) analüüsib seda hindamist, ning pidasid esialgse arutelu selle üle, kuidas eurorühm saaks käsitleda probleeme, mis on seotud eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimisega euroalal ning majandus- ja rahaliidu toimimisega COVIDi-järgses majanduskeskkonnas.
Oleme tänu viimastel nädalatel ja kuudel toimunud intensiivsetele konsultatsioonidele teinud märkimisväärseid edusamme. Oleme peaaegu saavutanud oma eesmärgi. Kõigi poliitiliste, õiguslike ja tehniliste konsultatsioonide käigus ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda, kuid loodame konsultatsioonid lõpule viia lähipäevadel ja -nädalatel, et saavutada poliitiline kokkulepe enne käesoleva aasta lõppu.
Nüüd oleme jõudnud üksmeelele uute eelarvereeglite põhielementide ja mehhanismide suhtes ning selle suhtes, et on vaja eelarvedistsipliini, usaldusväärsust ja kindlustunnet, aga ka tagada vastutsüklilisus ja õiged stiimulid selliste majanduskasvu soodustavate investeeringute ja reformide jaoks, mis vastavad meie ühistele Euroopa prioriteetidele. Kõik liikmesriigid on tugevalt pühendunud sellele, et saavutada tasakaalustatud kokkulepe enne aasta lõppu.
On oluline, et nõukogu märtsis esitatud prioriteedid jääksid suunanäitajaks kogu läbirääkimiste ajaks. Ministrid soovisid seda seda täna peetud aruteludes rõhutada.