Skip to content

Majandus- ja rahaliit

Majandus- ja rahaliit hõlmab liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist ning euro kasutusele võtnud liikmesriikide ühtset rahanduspoliitikat. See aitab kaasa majanduslikule stabiilsusele ja majanduskasvule.

Majandus- ja rahaliidu toimimine

Majandus- ja rahaliit on üks Euroopa Liidu alustalasid. See aitab tagada liikmesriikides majandusliku stabiilsuse ja kõrge tööhõivemääraga majanduskasvu ning jätkusuutliku riigi rahanduse.

Praktikas hõlmab majandus- ja rahaliit järgmist:

  • majandusliit: riikide eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimine ühiste eeskirjade ja soovituste alusel, peamiselt Euroopa poolaasta protsessi raames
  • rahaliit: euroala ühtne rahapoliitika, mille on kehtestanud sõltumatu Euroopa Keskpank (EKP)

Majandus- ja rahaliitu täiendavad:

  • pangandusliit: ühtsemad õigusnormid Euroopa finantssektori jaoks, pankade keskne järelevalve ja kriisilahendus euroalal
  • kapitaliturgude liit (sätted erasektori riskide jagamise soodustamiseks ning parem juurdepääs rahastamisele)

Kes osalevad majandus- ja rahaliidus?

Majandusliidus osalevad kõik ELi liikmesriigid ning nad moodustavad üheskoos ühtse turu. Neil on endiselt kontroll oma majanduspoliitika üle, välja arvatud euroalasse kuuluvate riikide rahapoliitika, kuid nad teevad otsuseid tihedas koostöös, tuginedes ELi eeskirjadele ja soovitustele.

Ühtne turg, kus toimub kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine, täiendab majandus- ja rahaliitu.

21 liikmesriiki, kes on ühisraha – euro – juba kasutusele võtnud, moodustavad Euroopa rahaliidu.

EL on kehtestanud euroalaga ühinevatele riikidele nn lähenemiskriteeriumid. Euroalaga liitumiseks peavad riikidel olema:

  • madal inflatsioon
  • riigi rahanduse jätkusuutlikkus
  • stabiilsed vahetuskursid
  • jätkusuutlikud intressimäärad

Majandus- ja rahaliidu ajalugu

Majandus- ja rahaliitu võib kirjeldada pideva protsessina, kuna see on jätkuva ELi majandusintegratsiooni tulemus.

1957. aastal otsustasid liikmesriigid luua ühisturu. Aja jooksul sai selgeks, et siseturu jätkuvaks arenguks ja õitsenguks tuleb teha tihedamat majandus- ja rahanduskoostööd.

Otsuse, et EL peaks looma majandus- ja rahaliidu, mille ühisraha on euro, võttis Euroopa Ülemkogu vastu Maastrichtis (Madalmaades) 1991. aasta detsembris. Majandus- ja rahaliidu põhimõtted on sätestatud Euroopa Liidu lepingus, mida nimetatakse ka Maastrichti lepinguks.

Majandus- ja rahaliit loodi kolmes etapis ning kolmas etapp kulmineerus ühisraha euro kasutuselevõtuga 1999. aasta jaanuaris. Esimesel kolmel aastal kasutati eurot üksnes arveldusühikuna ja elektrooniliste maksete tegemiseks. Euromündid ja pangatähed lasti käibele 1. jaanuaril 2002.

Majandus- ja rahaliidu süvendamine

Pärast finantskriisi tuules 2009.–2010. aastal lahti rullunud riigivõlakriisi, mis tõi esile puudujäägid euroala juhtimises, võttis EL meetmeid oma majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks.

Otsustati järgmist:

  • luua Euroopa stabiilsusmehhanism
  • parandada majanduse juhtimise raamistikku
  • luua pangandusliit

Riigivõlakriisi ajal said mitmed euroala liikmesriigid finantsabi laene, mis kuulusid kohandamisprogrammide juurde. Algselt anti neid laene ajutiste vahendite kaudu. 2012. aastal loodi aga alaline vahend – Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). Sellest võib anda finantsabi euroala riikidele, kellel on finantsraskusi, mis võivad ohustada teisi liikmesriike või euroala tervikuna.

2011. ja 2013. aastal vaatas EL läbi oma majanduse juhtimise raamistiku, et ennetada ja vajadusel korrigeerida eelarve ja majanduse tasakaalustamatust. Uued normid said tuntuks vastavalt „kuue seadusandliku akti paketina“ ja „kahe seadusandliku akti paketina“ (vastavalt sellele, mitu õigusakti kummalgi korral vastu võeti). Läbivaatamine hõlmas stabiilsuse ja kasvu pakti ühiste eelarve-eeskirjade tugevdamist.

Pangandusliidu loomine

2012. aasta juunis toimunud euroala tippkohtumisel tunnistati vajadust hästi toimiva ja stabiilse pangandussektori järele, eelkõige euroalal. ELi juhid võtsid vastu otsuse luua pangandusliit. Pangandusliiduga soovib EL edendada finantsintegratsiooni ja tagada, et mitteelujõulisi panku ei päästetaks maksumaksjate rahaga.

Pangandusliit sai alguse suurte pankade järelevalve tsentraliseerimisega Euroopa Keskpangas (EKP), kui loodi ühtne järelevalvemehhanism. Hiljem lisati teine sammas, milleks sai ühtne kriisilahenduskord, millega pankade kriisilahendus tsentraliseeriti.

Viie juhi aruanne

2015. aastal avaldasid Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president, Euroopa Parlamendi president, Euroopa Keskpanga president ja eurorühma esimees aruande, milles esitati majandus- ja rahaliidu tegevuskava (tuntud ka kui viie juhi aruanne).

Aruande avaldamisele järgnenud kuudel rakendas EL mitmed selle soovitused. See hõlmas järgmist:

  • Euroopa Eelarvenõukogu loomine
  • arutelude alustamine pangandusliidu väljakujundamise, sealhulgas Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomise üle
  • kapitaliturgude liidu tegevuskava

2017. aasta detsembris määrasid juhid prioriteetsete valdkondadena kindlaks pangandusliidu väljakujundamise ja ESMi edasiarendamise. 2018. aasta detsembris arutasid juhid euroala lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelist toetusvahendit.

ESMi edasiarendamine

Pärast euroala juhtidelt 2018. aasta detsembris toimunud euroala tippkohtumisel saadud volitusi tegi eurorühm kuni 2019. aasta juunini tööd muudetud ESMi lepinguga. Muudatustega nähakse ette Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) tõhusam ja paindlikum kasutamine, sealhulgas:

  • kättesaadavam ESMi ennetav krediidiliin liikmesriikidele, kes võivad vajada rahalist toetust
  • ESMi suurem roll euroala majanduskriiside ennetamisel ja ohjamisel
  • läbipaistvam lähenemisviis liikmesriikide valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse hindamise suhtes
  • krediidiliin ehk ühine kaitsekord pangandusliidu ühtse kriisilahendusfondi jaoks

2020. aasta novembris algasid riiklikud ratifitseerimisprotsessid. Muudetud ESMi asutamisleping jõustub pärast seda, kui kõik euroala liikmesriigid on selle ratifitseerinud.

Ühine eelarveline toetusvahend

2019. aasta juunis leppis eurorühm kokku ka euroala lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelise toetusvahendi põhielementides ning vabatahtlikkuse alusel kohaldatavas ELi vahetuskursimehhanismis (ERM II) liikmesriikide jaoks. EL lõi vahetuskursimehhanismi ERM II 1. jaanuaril 1999 vahetuskursimehhanismi ERM järeltulijana. ERM II tagab, et euro ja muude ELi vääringute vahetuskursi kõikumine ei häiri majanduslikku stabiilsust ühtsel turul. Samuti aitab see riikidel valmistuda euroalaga ühinemiseks.

Lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelise toetusvahendi eesmärk oli pakkuda finantsstiimuleid struktuurireformideks ja avaliku sektori investeeringuteks, et tugevdada euroala riikide potentsiaalset majanduskasvu ja ühisraha vastupanuvõimet majandusšokkidele.

Eelarvelise toetusvahendiga tehtav töö peatati, kui 2020. aastal puhkes COVID-19 pandeemia. Selle ajendil loodi aga taaste- ja vastupidavusrahastu, mis on ajutise taasterahastu „Next Generation EU“ põhielement.

Taasterahastust anti liikmesriikidele märkimisväärseid ELi toetusi ja laene, et toetada investeeringuid ja reforme, mida oli vaja nende majanduse toetamiseks pärast pandeemiat ning rohe- ja digipöörde elluviimiseks. Kokkuvõttes osutus majandus- ja rahaliit vastupanuvõimelisemaks kui kümme aastat varem.

Pangandusliidu väljakujundamine

2021. ja 2022. aastal jätkas eurorühm arutelusid pangandusliidu väljakujundamise üle. Ministrid arutasid selliseid küsimusi nagu kriisiohje, hoiusekindlustus, piiriülene integratsioon ja finantsstabiilsuse kaitsemeetmed.

2022. aasta juunis võttis eurorühm vastu avalduse pangandusliidu tuleviku kohta. Ministrid leppisid kokku, et esmalt tuleks töös keskenduda ühise pankade kriisiohje ja hoiusekindlustusskeemide raamistiku tugevdamisele.

Selle töö järelmeetmena esitas komisjon 2023. aasta aprillis seadusandliku ettepaneku ELi kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku edasise tugevdamise kohta, keskendudes keskmise suurusega ja väiksematele pankadele.

Majanduse juhtimise raamistiku ulatuslik reform

COVID-19 pandeemiast taastumine ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärjed on tekitanud ELi majandusele uusi probleeme, võttes arvesse kõrgemat võlataset ja intressimäärasid ning uusi investeerimis- ja reformieesmärke. Seetõttu on EL oma majanduse juhtimise raamistikku veelgi ajakohastanud, et muuta see tulevikukindlaks.

Reformi peamine eesmärk on tagada usaldusväärne ja jätkusuutlik riigi rahandus, edendades samal ajal reformide ja investeeringute kaudu kestlikku ja kaasavat majanduskasvu kõikides liikmesriikides.

ELi majanduse ja eelarve juhtimise raamistiku reformimiseks võttis nõukogu 29. aprillil 2024 vastu õigusaktide paketi. Uued normid jõustusid 30. aprillil 2024.

Edasine tegevus

ELi institutsioonid ja liikmesriigid jätkavad tööd majandus- ja rahaliidu kohandamiseks muutuva maailma ja tänapäevastest vajadustest lähtuvalt.

Käimas on ka töö digieuro võimaliku loomisega.

Vaata ka

Teemad

Viimati läbi vaadatud: 1. jaanuar 2026