ELi reageerimine terrorismile
Võitlus terrorismi vastu on ELi üks tähtsamaid prioriteete. Liikmesriigid teevad tihedat koostööd, et ennetada terrorirünnakuid ja tagada kodanike julgeolek.
Miks on terrorismivastane võitlus ELi üks tähtsamaid prioriteete
Pärast mitmeid alates 2015. aastast toimunud rünnakuid on Euroopa Liit võtnud erinevaid meetmeid terrorismi peatamiseks.
Kuigi vastutus kuritegevuse vastu võitlemise ja julgeoleku tagamise eest lasub eelkõige liikmesriikidel, on viimastel aastatel toimunud terrorirünnakud näidanud, et see on ka ühine vastutus, mida peame koos kandma. EL aitab kaitsta oma kodanikke, toimides liikmesriikidevahelise koostöö ja koordineerimise peamise foorumina.
ELi juhid tegid 2015. aastal ühisavalduse, et suunata ELi ja liikmesriikide tööd. Avalduses kutsuti üles võtma konkreetseid meetmeid, keskendudes kolmele valdkonnale:
- kodanike julgeoleku tagamine
- radikaliseerumise ennetamine ja väärtuste kaitsmine
- koostöö rahvusvaheliste partneritega
Pärast Prantsusmaal, Saksamaal ja Austrias toimunud terrorirünnakuid leppisid ELi siseministrid 2020. aasta novembris kokku, et tugevdavad veelgi oma ühiseid jõupingutusi terrorismivastases võitluses, seadmata seejuures ohtu ELi selliseid ühiseid väärtusi nagu demokraatia, õiglus ja sõnavabadus.
ELi juhid kinnitasid 2020. aasta detsembris taas oma ühtsust võitluses radikaliseerumise, terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu.
Terrorismi määratlus ELi õiguses
ELi õiguse kohaselt on terroriaktid teod, mille toimepaneku eesmärk on:
- tõsiselt hirmutada elanikkonda
- õigusvastaselt sundida valitsust või rahvusvahelist organisatsiooni mõnda tegu toime panema või sellest hoiduma
- märkimisväärselt destabiliseerida või hävitada mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poliitilisi, põhiseaduslikke, majanduslikke ja ühiskondlikke struktuure
Radikaliseerumise ennetamine
Radikaliseerumine ei ole uus nähtus, kuid viimastel aastatel on see muutunud tõsisemaks ohuks.
Veebipõhised kommunikatsioonitehnoloogiad on lihtsustanud terroristide piiriülest suhtlemist ning võimendanud terroristlikku propagandat ja äärmusluse levikut.
Nõukogu võttis 2021. aasta aprillis vastu määruse, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu. Uued normid hakkavad kehtima alates 7. juunist 2022.
Liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus teha teenuseosutajatele eemaldamiskorraldusi, millega nõutakse terroristliku sisu eemaldamist või sellele juurdepääsu blokeerimist ühe tunni jooksul.
Terroristliku veebisisu levitamise käsitlemine (Infograafik)
ELi terroristiloetelu
Reageerides terrorismile pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid, koostas Euroopa Liit selliste terroriaktides osalevate isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Nõukogu vaatab loetelu läbi korrapäraselt, vähemalt iga 6 kuu järel.
Alates 2016. aasta septembrist saab EL kohaldada oma sanktsioone ISILi (Daeshi) ja Al Qaeda ning nendega seotud või neid toetavate isikute ja üksuste suhtes.
Teabevahetus
Tõhus teabevahetus liikmesriikide õiguskaitse-, kohtu- ja luureasutuste vahel on äärmiselt oluline, et võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning jälgida välisvõitlejaid.
EL on võtnud meetmeid ELi liikmesriikide vahelise teabevahetuse parandamiseks. Kõige hiljutisemad meetmed hõlmavad järgmist:
- ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik, et aidata hallata piire, julgeolekut ja rännet (2019)
- Schengeni infosüsteemi ajakohastamine; politsei ja piirivalve kasutavad seda süsteemi hoiatusteadete jagamiseks tagaotsitavate või kadunud isikute ja esemete kohta (2018)
- broneeringuinfo direktiiv, millega reguleeritakse lennureisijate esitatud isikuandmete edastamist ja töötlemist (2016)
- Europoli juurde Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse loomine, et toetada liikmesriikide politseiasutuste vahelist teabevahetust (2016)
Kuidas koostalitusvõimelised andmebaasid edendavad Euroopa julgeolekut (Infograafik)
ELi terrorismivastase võitluse koordinaator
Madridis 11. märtsil 2004 toimunud terrorirünnaku järel võtsid ELi juhid vastu deklaratsiooni terrorismivastase võitluse kohta. Muude meetmete hulgas leppisid nad kokku, et luuakse ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori ametikoht.
Koordinaator vastutab terrorismivastase tegevuse koordineerimise eest ELis, ELi terrorismivastase strateegia rakendamise järelevalve eest ning ELi ja kolmandate riikide vahelise teabevahetuse parandamise eest.
Terrorismi rahastamise tõkestamine
Rahapesu ja terrorismi rahastamine on ELi finantssüsteemi ja ELi kodanike julgeoleku jaoks suur probleem.
Alates 2018. aastast on ELis kehtinud rangemad rahapesuvastased õigusnormid. Nende normidega muudetakse ebaseaduslike vahendite varjamine fiktiivsete ettevõtete kihtide all keeruliseks ning tugevdatakse kontrolle riskantsete kolmandate riikide üle. Normidega tugevdatakse ka finantsjärelevalveasutuste rolli ning parandatakse teabele juurdepääsu ja teabevahetust.
Kontroll tulirelvade üle
Selleks et kõrvaldada õiguslikud lüngad, mis võimaldasid terroristidel kasutada ümberehitatud relvi, võttis nõukogu 2017. aastal vastu uued õigusnormid relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta.
Direktiiv sisaldab meetmeid jälgitavuse parandamiseks ning rangemaid norme kõige ohtlikumate tulirelvade omandamise ja valduse kohta.
Nõukogu võttis 2019. aasta juunis vastu uued õigusnormid, millega piiratakse lõhkeainete lähteainete kättesaadavust üldsusele ning tagatakse asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.
Lõhkeainete lähteained on keemilised ained, mida saab kasutada õiguspärastel eesmärkidel, kuid mida võidakse ka väärkasutada isetehtud lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.
Õigusalase koostöö digitaliseerimine
Üha rohkem kurjategijaid ja terroriste kasutab kuritegude kavandamiseks ja toimepanemiseks tehnoloogiat. Selle tulemusena peavad ametiasutused kurjategijate tuvastamiseks ja süüdimõistmiseks üha sagedamini kasutama elektroonilisi tõendeid. EL töötab praegu välja uusi õigusnorme, et tagada tõhusam mehhanism elektroonilistele tõenditele piiriülese juurdepääsu tagamiseks.
Digitaalsete vahendite kasutamine terroriaktidega seotud kriminaalmenetlustes kogu ELis on ülioluline, võttes arvesse muutuvaid julgeolekuohte ja tehnoloogia kiiret arengut.
- Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele terrorismijuhtumeid käsitleva teabevahetuse parandamises (pressiteade, 14. detsember 2022)
- Digitaalne Euroopa: nõukogu võttis vastu uued normid õigusalase koostöö ajakohastamiseks (pressiteade, 4. november 2020)
- Õigusalane terrorismivastase võitluse register (Eurojust)
Meetmed terroristidest välisvõitlejate peatamiseks
Alates 2011. aastast on hinnanguliselt 4000 kuni 5000 ELi kodanikku reisinud või püüdnud reisida peamiselt Iraagis ja Süürias asuvatesse konfliktipiirkondadesse, et ühineda terrorirühmitustega, näiteks ISILiga (Daesh). 30% neist on juba kodumaale tagasi pöördunud. Välisvõitlejate küsimus on olnud ELi poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal juba aastaid.
EL võttis 2017. aasta märtsis vastu terrorismivastase võitluse direktiivi. Uute õigusnormidega tugevdatakse ELi õigusraamistikku, et hoida ära terrorirünnakuid ja tegeleda terroristidest välisvõitlejate küsimusega. Direktiiviga kriminaliseeritakse järgmine tegevus:
- terrorismialase väljaõppe saamine või terroristlikel eesmärkidel reisimine
- selliste reiside korraldamine või nende toimumisele kaasaaitamine
- terroristlike rühmituste või terroristliku tegevusega seotud rahaliste vahendite eraldamine või kogumine
EL võttis 2017. aasta märtsis samuti vastu määruse, millega muudetakse Schengeni piirieeskirju. Uute õigusnormidega kohustatakse liikmesriike toetama süstemaatilist kontrolli asjakohastes andmebaasides kõigi välispiiri ülevate isikute puhul, kaasa arvatud ELi kodanikud ja nende pereliikmed.
- Terrorismivastane võitlus: nõukogu kiitis heaks järeldused terrorismivastase võitluse tulevaste prioriteetide kohta (pressiteade, 12. detsember 2024)
- Schengeni piirieeskirjad: nõukogu võttis vastu määruse kontrolli tugevdamiseks välispiiridel (pressiteade, 7. märts 2017)
- ELi välispiiride tugevdamine
Koostöö ELi mittekuuluvate riikidega
Liidu ja selle kodanike julgeolek on otseselt seotud väljaspool Euroopat toimuvaga. 2015. aastal otsustas nõukogu tõhustada terrorismivastast välistegevust, eelkõige Vahemere piirkonnas, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Pärsia lahe ja Saheli piirkonnas:
- tugevdatakse koostööd peamiste partneritega
- alustatakse uute suutlikkuse suurendamist toetavate projektidega
- tõhustatakse radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi vastaseid meetmeid
Nõukogu võttis 2014. aastal vastu ELi terrorismivastase võitluse / välisvõitlejate strateegia, milles keskendutakse Süüriale ja Iraagile. Kõnealuses strateegias tuuakse välja mitmed prioriteetsed valdkonnad, sealhulgas kolmandate riikidega tehtava koostöö parandamine, et tuvastada värbamisvõrgustikud ja välisvõitlejad.
Korrates oma vankumatut pühendumust kaitsta ELi kodanikke terrorismi ja vägivaldse äärmusluse eest, kutsus nõukogu 2020. aasta juunis üles veelgi tugevdama ELi terrorismivastast välistegevust ja tegevust teatavates prioriteetsetes valdkondades, kuhu kuuluvad:
- geograafilised piirkonnad, sealhulgas Lääne-Balkan, Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Saheli piirkond ja Aafrika Sarv
- temaatilised valdkonnad, sealhulgas inimõigused, õigusriik, vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamine ja terrorismi rahastamine
Mida teeb EL terrorismi vastu võitlemiseks?
Virtuaalne reis läbi kahe aastakümne, et vaadata, kuidas ELi riigid on teinud terrorismivastases võitluses üha tihedamat koostööd: alates sellest, et on takistatud terroristidel relvi osta või pomme ehitada, kuni selleni, et on püütud ennetada radikaliseerumist.
Viimati läbi vaadatud: 30. jaanuar 2025