Elektroonilistele tõenditele juurdepääsu parandamine kuritegevuse vastu võitlemiseks

Mis on elektroonilised tõendid?

Digitaalne revolutsioon mõtestab ümber ühiskonna kõik aspektid ning kuritegevus ei ole selles suhtes erand. Üha rohkem kurjategijaid kasutab kuritegude kavandamiseks ja toimepanemiseks tehnoloogiat. Selle tulemusena peavad ametiasutused kurjategijate tuvastamiseks ja süüdimõistmiseks üha sagedamini kasutama elektroonilisi tõendeid.

Elektroonilistest tõenditest rääkides mõeldakse digitaalseid andmeid, mida kasutatakse kuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

Need hõlmavad muu hulgas

• e-kirju
• tekstsõnumeid või sõnumirakenduste sisu
• audiovisuaalsisu
• teavet kasutaja internetikonto kohta

Selliseid andmeid on võimalik kasutada isiku tuvastamiseks või tema tegevuse kohta täiendava teabe saamiseks.

Digitaalajastul kasutavad kurjategijad kuritegude kavandamiseks ja toimepanekuks üha enam tehnoloogilisi teenuseid ja vahendeid. Seetõttu on elektroonilised tõendid muutumas kuritegevuse vastases võitluses ülioluliseks – elektroonilisi tõendeid kasutatakse 85% kriminaaluurimiste puhul.

Elektroonilistele tõenditele piiriülese juurdepääsu küsimus

Elektroonilistele tõenditele juurdepääsu saamisest võib ametiasutuste jaoks kujuneda pikk ja keeruline protsess, kuna neid tõendeid säilitatakse sageli mõnes teises riigis. Internetipõhiste teenuste osutajad säilitavad kasutajate andmeid serverites, mis võivad asuda mitmes riigis, nii ELis kui ka EList väljaspool.

See muudab elektrooniliste tõendite kogumise õigusasutuste jaoks palju keerulisemaks, kuna nad peavad neile tõenditele juurdepääsu saamiseks läbima pikad ja keerukad menetlused.

Piiriülene taotlus juurdepääsuks elektroonilistele tõenditele tehakse enam kui 50% kriminaaluurimiste puhul.

Kuidas parandavad uued normid juurdepääsu elektroonilistele tõenditele?

Euroopa Komisjon reageeris Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üleskutsetele ja esitas 2018. aasta aprillis ettepaneku uute normide kohta, et muuta juurdepääs elektroonilistele tõenditele, sõltumata andmete asukohast, ametiasutuste jaoks lihtsamaks ja kiiremaks.

Komisjoni algse ettepaneku kohaselt võimaldaksid uued normid ühe ELi liikmesriigi õigusasutustel taotleda elektroonilistele tõenditele juurdepääsu otse igalt teenuseosutajalt, kes pakub teenuseid Euroopa Liidus ja on asutatud või esindatud teises liikmesriigis.

See kiirendaks juurdepääsu taotlemist, kuna nad ei peaks seda tegema teise liikmesriigi ametiasutuste kaudu.

Kavandatud normid hõlmavad kahte seadusandlikku ettepanekut:

• määrus, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades
• direktiiv, millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta

25. jaanuaril 2023 kinnitas nõukogu kõnealuse kahe seadusandliku ettepaneku suhtes saavutatud kokkuleppe Euroopa Parlamendiga.

• Nõukogu kinnitas Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkuleppe uute normide suhtes, millega parandatakse piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele (pressiteade, 25. jaanuar 2023)

Määrus, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust

Määrus, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks, võimaldab ametiasutustel saada säilitatavatele andmetele juurdepääsu olenemata nende asukohast.

Euroopa andmeesitamismäärus võimaldab liikmesriigi õigusasutusel taotleda elektroonilistele tõenditele juurdepääsu otse mõnes muus liikmesriigis asutatud või esindatud teenuseosutajalt. Teenuseosutaja on kohustatud vastama 10 päeva jooksul või erakorralistel juhtudel 6 tunni jooksul.

Euroopa andmesäilitamismäärus ennetab elektrooniliste tõendite kustutamist teenuseosutaja poolt andmeesitamismääruse menetlemise ajal.

Normid põhinevad kehtivatel liikmesriikidevahelise vastastikuse tunnustamise põhimõtetel. Neid kohaldatakse üksnes säilitatavate andmete suhtes, kuna kavandatud normid ei hõlma sidevahendite reaalajas pealtkuulamist.

Direktiiv tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta

Direktiiv tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta kohustab kõiki teenuseosutajaid, kes ei ole asutatud Euroopa Liidus, kuid pakuvad siin teenuseid, määrama endale esindaja. Määratud esindaja vastutab otsuste ja määruste vastuvõtmise, täitmise ja jõustamise eest. Eesmärk on tagada, et kõigil ELis tegutsevatel teenuseosutajatel oleksid elektroonilistele tõenditele juurdepääsuga seoses ühesugused kohustused.

Rahvusvahelised läbirääkimised

Nõukogu volitas 2019. aasta juunis Euroopa Komisjoni:

• pidama ELi nimel Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi lepingu üle, mis käsitleb piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele
• osalema Euroopa Nõukoguga Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni teise lisaprotokolli üle peetavatel läbirääkimistel

ELi-USA leping

Läbirääkimised Ameerika Ühendriikidega, et hõlbustada kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö raames piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele, algasid 2019. aasta septembris ja kestavad endiselt.

Praegu teevad USAs asuvad teenuseosutajad Euroopa õiguskaitseasutustega koostööd, tehes vabatahtlikkuse alusel otsest koostööd või kasutades vastastikuse õigusabi menetlusi.

USA õigus ei luba teenuseosutajatel alati otse vastata Euroopa taotlustele saada juurdepääs elektroonilistele tõenditele. ELi ja USA vaheline leping muudaks koostöö lihtsamaks ja tagaks tugevad kaitsemeetmedpõhiõiguste kaitsmiseks.

Komisjon teavitab nõukogu korrapäraselt nende läbirääkimiste seisust.

Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni teine lisaprotokoll

Euroopa Nõukogu võttis 17. novembril 2021. aastal vastu Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni teist lisaprotokolli. Selle protokolli eesmärk on sätestada:

• tõhusamat vastastikuse õigusabi korda käsitlevad sätted
• sätted otsese koostöö kohta teiste konventsiooni osalisriikide teenuseosutajatega
• raamistik ja kaitsemeetmed otsingute piiriüleseks laiendamiseks

Protokoll sisaldab tugevaid kaitsemeetmeid ja andmekaitsenõudeid. Sellise lepingu eelis on selle võimalik kohaldatavus kogu maailmas.

EL ei saa protokollile alla kirjutada ega seda ratifitseerida, sest selle osalised võivad olla ainult riigid. Seetõttu andis EL liikmesriikidele loa protokolli allkirjastamiseks (5. aprillil 2022) ja ratifitseerimiseks (14. veebruaril 2023).

• Juurdepääs elektroonilistele tõenditele: nõukogu andis liikmesriikidele loa allkirjastada rahvusvaheline leping (pressiteade, 14. veebruar 2023)
• Juurdepääs elektroonilistele tõenditele: nõukogu andis liikmesriikidele loa allkirjastada rahvusvaheline leping (pressiteade, 5. aprill 2022)
• Nõukogu andis komisjonile volitused pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle, mis käsitlevad elektroonilisi tõendeid kriminaalasjades (pressiteade, 6. juuni 2019)