Terrorismivastased sanktsioonid
EL on kehtestanud sanktsioonid terroriaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste, sealhulgas ISILi/Daeshi, Al Qaeda, Hamasi ja Palestiina Islami Džihaadi vastu.
ELi terroristiloetelu
EL võttis esmakordselt vastu piiravad meetmed terroriaktidega seotud isikute ja üksuste vastu 2001. aasta detsembris sama aasta 11. septembril Ameerika Ühendriikides toimunud terrorirünnakute tõttu.
ELi loetelu koostati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) rakendamiseks. Selleks võttis EL vastu:
- nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta
- nõukogu määruse (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks
Kes on terroristiloetelus?
ELi terroristiloetelu hõlmab terroriaktidega seotud isikuid, rühmitusi ja üksusi. See tähendab
- isikuid, kes panevad toime või üritavad toime panna terroriakte või kes osalevad terroriaktide toimepanekus või aitavad kaasa nende toimepanekule
- rühmitusi ja üksuseid, mida sellised isikud otseselt või kaudselt omavad või kontrollivad
- isikuid, rühmitusi ja üksuseid, kes tegutsevad selliste isikute, rühmituste ja üksuste nimel või juhtimisel
EL võib sihikule võtta ka ELi loetellu kantud rühmitusi ja üksuseid juhtivad liikmed ning terroriaktides osalejatega (sealhulgas rahastamise, väljaõppe või värbamise kaudu) seotud isikud, rühmitused ja üksused.
Nn ELi terroristiloetelus on 13 isikut ning 23 rühmitust ja üksust. Nad tegutsevad nii ELis kui ka väljaspool seda.
Loetellu kuuluvad näiteks Iraani islami revolutsiooniline kaardivägi, The Base ja Sendero Luminoso.
Millised on sanktsioonid?
Kõigi terroristiloetelus olevate isikute, rühmituste ja üksuste suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on seotud järgmisega:
- rahaliste vahendite ja finantsvarade külmutamine
- politsei- ja õiguskoostöö kriminaalasjades
Lisaks ei tohi otseselt ega kaudselt nende käsutusse anda rahalisi vahendeid, finantsvarasid ega majandusressursse. Loetellu kantud isikute suhtes võidakse kohaldada ka reisikeeldu.
Mis on terroriakt?
Vastavalt nõukogu ühisele seisukohale 2001/931/ÜVJP on terroriaktid tahtlikud teod, mis võivad tõsiselt kahjustada mõnda riiki või rahvusvahelist organisatsiooni ning mille eesmärk on:
- tõsiselt hirmutada elanikkonda
- õigusvastaselt sundida valitsust või rahvusvahelist organisatsiooni mõnda tegu toime panema või sellest hoiduma
- märkimisväärselt destabiliseerida või hävitada mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poliitilisi, põhiseaduslikke, majanduslikke ja ühiskondlikke struktuure
Kriteeriumid loetellu kandmiseks
Uusi isikuid, rühmitusi ja üksusi võib lisada ELi terroristiloetellu ainult siis, kui liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus on selles küsimuses juba otsuse teinud.
Selline otsus võib käsitleda:
- terroriakti, sellise akti toimepaneku katse, selles osalemise või sellele kaasaaitamise uurimise algatamist või asjaomast vastutusele võtmist
- asjaomast süüdimõistmist
Nõukogu vaatab loetelu läbi korrapäraselt ja vähemalt iga 6 kuu järel. Lisaks korrapärasele läbivaatamisele võib nõukogu igal ajal võtta vastu otsuse isikute, rühmituste ja üksuste loetellu lisamise või sellest kustutamise kohta.
- Otsus terrorismivastaste piiravate meetmete kohta (Euroopa Liidu Teataja)
- Määrus teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (Euroopa Liidu Teataja)
- Seisukoht terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (Euroopa Liidu Teataja)
- Töömeetodid ELi terrorismivastaste sanktsioonide kehtestamiseks ja ajakohastamiseks
Humanitaarkaalutlustel põhinev erijuht
Nõukogu otsustas 2024. aasta veebruaris muuta terrorismivastaseid piiravaid meetmeid käsitlevat ELi raamistikku (ELi terroristiloetelu), kehtestades humanitaarkaalutlustel põhineva erijuhu kui erandi varade külmutamise meetmetest.
Otsuse tulemusena võivad teatavat liiki humanitaarabi andjad teha tehinguid loetellu kantud isikute ja üksustega ilma eelneva loata, kui nende eesmärk on anda humanitaarabi või toetada muud tegevust, millega toetatakse abi vajavate inimeste põhivajadusi. Nende hulka kuuluvad:
- ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2664 (2022) osutatud humanitaarabi andjad
- ELi või selle liikmesriikide humanitaarpartneritena sertifitseeritud organisatsioonid ja asutused ning liikmesriikide spetsialiseeritud asutused
Viimati pikendati humanitaarkaalutlustel tehtavate erandite kehtivust 22. veebruarini 2027.
- Terrorismivastased sanktsioonid: nõukogu pikendas ELi terroristiloetelu ja sellega seotud humanitaarkaalutlustel tehtavate erandite kehtivust (pressiteade, 30. jaanuar 2025)
- Humanitaartegevus: EL kehtestas sanktsioonidest täiendava erijuhu (pressiteade, 19. veebruar 2024)
- Resolutsioon 2664 2022 (ÜRO)
ISIL/Daesh ja Al Qaeda
20. septembril 2016 kehtestas EL ISILi/Daeshi ja Al Qaeda ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud spetsiaalse piiravate meetmete raamistiku.
Need autonoomsed ELi piiravad meetmed täiendavad ELi terroristiloetelu alusel vastu võetud meetmeid.
Millised on sanktsioonid?
ELi sanktsioonid ISILi/Daeshi ja Al Qaeda vastu hõlmavad järgmist:
- isikute reisikeeld
- isikute, rühmituste ja üksuste vara külmutamine
- loetellu kantud isikutele ja üksustele rahaliste vahendite ja/või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld
Uue režiimi kohaselt võib EL võtta sihikule need, kes ISILi/Daeshi ja Al Qaedat materiaalselt või rahaliselt toetavad. Sanktsioonid võib suunata ka nende vastu, kes osalevad ISILi/Daeshi ja Al Qaeda vägivallategude kavandamises, ettevalmistamises või võimaldamises.
Isikuid, rühmitusi, üksusi ja asutusi võib loetellu kanda ka järgmiste tegevuste puhul:
- relvade ja nendega seotud materjalide tarnimine, müümine või üleandmine ISILile/Daeshile ja Al Qaedale
- neisse kahte organisatsiooni värbamine
- kahe kõnealuse organisatsiooni õhutamine vägivallategudele või nende vägivallategude avalik provotseerimine
Nõukogu vaatab loetelu läbi korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu järel. Praegu kohaldatakse sanktsioone kokku 15 isiku ja kaheksa rühmituse suhtes ning need jäävad jõusse kuni 31. oktoobrini 2026.
Hamas ja Palestiina Islami Džihaad
Nõukogu kehtestas 19. jaanuaril 2024 spetsiaalse piiravate meetmete raamistiku, mis võimaldab Euroopa Liidul võtta vastutusele iga üksikisiku ja üksuse, kes toetab Hamasi ja Palestiina Islami Džihaadi vägivallategusid, aitab neile kaasa või võimaldab neid toime panna.
Otsuse tegemisel võeti arvesse 7. oktoobril 2023 toimunud Iisraeli vastu suunatud rünnakute tõsidust ning selle eesmärk on vältida tulevikus Hamasi ja Palestiina Islami Džihaadi vägivaldset tegevust.
Uus režiim täiendab varem ELi terroristiloetelu alusel võetud piiravaid meetmeid.
Millised on sanktsioonid?
Hamasi ja Palestiina Islami Džihaadi vastu suunatud ELi sanktsioonid sisaldavad järgmist:
- üksikisikute reisikeeld
- isikute, rühmituste ja üksuste vara külmutamine
- loetellu kantud isikutele ja üksustele rahaliste vahendite ja/või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld
Selle režiimi kohaselt võib EL võtta sihikule need, kes Hamasi või Palestiina Islami Džihaadi materiaalselt või rahaliselt toetavad. Sanktsioonid võib suunata ka nende vastu, kes osalevad Hamasi või Palestiina Islami Džihaadi vägivallategude kavandamises, ettevalmistamises või võimaldamises.
Isikuid, rühmitusi, üksusi ja asutusi võib loetellu kanda ka järgmiste tegevuste puhul:
- relvade ja nendega seotud materjalide tarnimine, müümine või üleandmine kahele kõnealusele terroriorganisatsioonile
- Hamasi ja Palestiina Islami Džihaadiga seostatavate Iisraeli stabiilsust või julgeolekut kahjustavate või ohustavate tegude toetamine
- seotus rahvusvahelise humanitaarõiguse või inimõigusi käsitleva õiguse tõsiste rikkumistega
- kahe kõnealuse organisatsiooni õhutamine vägivallategudele või nende vägivallategude avalik provotseerimine
EL saab esimest korda võtta sihikule nende toetajad, kes toetavad neid kahte terroriorganisatsiooni.
2026. aasta mais otsustas nõukogu laiendada piiravate meetmete kohaldamisala ka Hamasi poliitilise juhtkonna (nn poliitbüroo) liikmetele, kes edendavad, kaitsevad ja õigustavad vägivallategusid.
Lisaks on EL kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase sanktsioonirežiimi alusel kehtestanud sanktsioonid kolme üksuse suhtes vastusena 7. oktoobril 2023 kogu Iisraelis toimunud jõhkrate ja valimatute terrorirünnakute ajal toime pandud laialdasele seksuaalsele ja soolisele vägivallale.
- Otsus, millega kehtestatakse Hamasi ja Palestiina Islami Džihaadi vägivallategude toetajate, neile kaasaaitajate või nende võimaldajate vastu suunatud piiravad meetmed (Euroopa Liidu Teataja)
- Määrus, millega kehtestatakse Hamasi ja Palestiina Islami Džihaadi toetajate, neile kaasaaitajate või nende võimaldajate vastu suunatud piiravad meetmed (Euroopa Liidu Teataja)
- Sanktsioonid inimõiguste rikkumise eest
Vaata ka
ELi reageerimine terrorismile
Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu ELis
ELi sanktsioonide liigid
Viimati läbi vaadatud: 28. mai 2026