ELi meetmed radikaliseerumise ennetamiseks
Kuigi peamine vastutus terrorismiga tegelemise eest lasub liikmesriikidel, on EL välja töötanud mitu vahendit radikaliseerumise ennetamiseks.
EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd radikaliseerumise ennetamiseks Euroopas. Radikaliseerumine ei ole uus nähtus, kuid see on muutunud viimastel aastatel tõsisemaks ohuks, eelkõige tulenevalt uute tehnoloogiate arengust ning kasvavast interneti ja sotsiaalmeedia kasutamisest.
Kuidas EL võitleb terroristliku propaganda vastu?
EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd radikaliseerumise ennetamiseks Euroopas. Radikaliseerumine ei ole uus nähtus, kuid see on muutunud viimastel aastatel tõsisemaks ohuks, eelkõige tulenevalt uute tehnoloogiate arengust ning kasvavast interneti ja sotsiaalmeedia kasutamisest.
Nõukogu võttis 29. aprillil 2021 vastu määruse, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu.
Liikmesriikide pädevatel asutustel on õigus teha veebimajutusteenuse pakkujale eemaldamiskorraldusi, millega nõutakse terroristliku sisu eemaldamist või sellele juurdepääsu blokeerimist kõigis liikmesriikides. Veebiplatvormid peavad seejärel hiljemalt ühe tunni jooksul sellise sisu eemaldama või sellele juurdepääsu blokeerima.
Kavandatavaid norme kohaldatakse kõigi ELis tegutsevate asjakohaste teenuste osutajate suhtes, olenemata sellest, kas nende peamine tegevuskoht asub liikmesriigis või mitte.
Veebimajutusteenuse pakkujad, kes puutuvad kokku terroristliku sisuga, peavad võtma erimeetmeid, et võidelda oma teenuste kuritarvitamise vastu ja kaitsta oma teenuseid, et neid ei kasutataks terroristliku sisu levitamiseks. Meetmete valiku üle otsustab veebimajutusteenuse pakkuja.
Uus määrus on suunatud sellisele veebisisule nagu tekstid, pildid, helisalvestised või videod, sealhulgas otseülekanded, mis:
- õhutavad terroriakte korda saatma või aitavad nendele kaasa
- annavad juhiseid kuritegude toimepanemiseks
- kutsuvad üles osalema terrorirühmitustes
Määruses on sätestatud ka terroristliku sisu määratlus ning selgelt kindlaks määratud selle kohaldamisala, et tagada põhiõiguste täielik austamine. Samuti on määruses sätestatud, et nii sisuteenuse pakkujatel kui ka veebimajutusteenuse pakkujatel on õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele, et esitada sisu eemaldamise korral kaebus.
Uued normid hakkavad kehtima alates 7. juunist 2022.
2015. aastal lõi Europol eriüksuse, et võidelda terroristliku propaganda vastu internetis. ELi internetisisust teavitamise üksuse (EU IRU) eesmärk on tuvastada terroristlik ja vägivaldset äärmuslust puudutav veebisisu, teostada sellega seotud uurimisi ning toetada selles küsimuses liikmesriike.
Terroristliku veebisisu levitamise käsitlemine (Infograafik)
2015. aastal alustas tegevust ELi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik. See on võrgustik, kuhu kuulub üle 6000 eesliinil tegutseva spetsialisti kogu Euroopast, sh näiteks õpetajad, politseiametnikud ja vanglatöötajad, ning mis edendab parimate tavade vahetamist. Muu hulgas on nende töö eesmärk parandada arusaamist sellest, miks mõned inimesed on radikaliseerumise suhtes haavatavamad ja milliseid meetmeid saab võtta nende kaitsmiseks.
-
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Alates 2015. aastast on ELi internetifoorum toonud kokku ELi riigid, veebiplatvormid, Europoli, akadeemilised ringkonnad ja rahvusvahelised partnerid. See on koht, kus vahetada teavet suundumuste ja arengute kohta seoses interneti kasutamisega terroristide poolt, ning alates 2019. aastast on see ka vahend, mis aitab võidelda internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu.
-
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Radikaliseerumine Euroopas
Enamik viimastel aastatel Euroopas toimunud terrorirünnakute toimepanijatest olid Euroopa kodanikud, kes on sündinud Euroopas ja radikaliseerunud ilma oma koduriigist lahkumata.
Radikaliseerumine võib toimuda erinevatel põhjustel, sealhulgas usuliste tõekspidamiste, ideoloogiate, poliitiliste tõekspidamiste ja teatavate inimrühmade vastaste eelarvamuste tõttu. Noorte radikaliseerumine on jätkuvalt oluline probleem.
Inimesi võidakse radikaliseerida mitmel viisil, seda võivad teha pereliikmed või sõbrad, see võib toimuda äärmusrühmitustega loodud otsekontaktide või interneti kaudu.
Veebipõhised kommunikatsioonitehnoloogiad on lihtsustanud terroristide piiriülest suhtlemist ning võimendanud terroristlikku propagandat ja äärmusluse levikut. Terroristid kasutavad sotsiaalmeediat ja pimeveebi, et inimesi radikaliseerida ja värvata, vägivalda õhutada ja terrorirünnakute läbiviimist hõlbustada.
Viimastel aastatel on selliseid krüpteeritud sõnumivahetuse rakendusi nagu WhatsApp või Telegram laialdaselt kasutatud terroristliku propaganda levitamiseks ning rünnakute koordineerimiseks ja kavandamiseks.
Kuigi kõige ulatuslikum radikaliseerumine toimub endiselt vanglates, on mõned äärmusrühmitused värvanud inimesi ka koolides, ülikoolides ja pühakodades, näiteks mošeedes.
Mida teeb EL terrorismi vastu võitlemiseks?
Virtuaalne reis läbi kahe aastakümne, et vaadata, kuidas ELi riigid on teinud terrorismivastases võitluses üha tihedamat koostööd: alates sellest, et on takistatud terroristidel relvi osta või pomme ehitada, kuni selleni, et on püütud ennetada radikaliseerumist.
Viimati läbi vaadatud: 7. juuni 2022