Millised on peamised küberohud ELis?
Küberohtusid on üha rohkem ja nad on üha keerukamad. ELi riigid tugevdavad küberturvalisust elutähtsa taristu, majandusliku stabiilsuse ja internetiprivaatsuse kaitsmiseks.
Miks on küberturvalisuse suurendamine oluline?
Küberoht on igasugune pahatahtlik tegevus, mille eesmärk on kahjustada digisüsteemide, -võrkude või -andmete terviklust, konfidentsiaalsust või kättesaadavust.
Küberohud suurenevad jätkuvalt nii kogu Euroopas kui ka kogu maailmas. 2020. aastal oli küberkuritegevuse ülemaailmne majanduslik kulu kaks korda suurem kui 2015. aastal.
Küberründeid on mitte ainult rohkem, vaid need muutuvad ka keerukamaks, kuna kurjategijad kasutavad nüüd kõrgtehnoloogilisi meetodeid, sealhulgas generatiivset tehisintellekti, et nende ründeid oleks raskem avastada ja nende vastu oleks raskem võidelda.
Kuidas EL küberkuritegevuse vastu võitleb?
ELi mõjutavad suured küberohud
Ründed muutuvad üha keerukamaks ja mitmekesisemaks ning nende sihtmärgiks on paljud erinevad sektorid. ELi Küberturvalisuse Ameti (ENISA) andmetel on need peamised küberohud, mis praegu ELi mõjutavad:
kättesaadavust ähvardavad ohud
süsteemi või teenuse kättesaadavuse vastu suunatud ründed, mille abil ammendada ressursse või koormata üle võrgutaristut
lunavara
ründajad haaravad kontrolli varade üle, nõudes lunaraha juurdepääsu taastamise eest või andmete avalikustamise ärahoidmiseks
andmeid ähvardavad ohud
loata juurdepääs tundlikele, konfidentsiaalsetele või kaitstud andmetele, eesmärgiga manipuleerida, avalikustada või hävitada teavet
sotsiaalne manipulatsioon
manipuleeriv taktika, millega petetakse ohvreid tegema tõsiseid vigu või loovutama tundlikku teavet
pahavara
pahatahtlik tarkvara, mille abil tungitakse süsteemidesse, tekitatakse kahju, häiritakse teenuseid ja varastatakse andmeid
tarneahelarünne
ründed, mis on suunatud organisatsiooni vastu tema tarneahela haavatavuste kaudu ja millel on potentsiaalne kaskaadmõju
Kättesaadavust ähvardavad ohud moodustavad 46% küberohtudest
Kättesaadavust ähvardavad ohud, lunavara ja andmeid ähvardavad ohud on ELis kõige suuremad küberohud.
Kättesaadavust ähvardavad ohud – 46%
Lunavara – 27%
Andmeid ähvardavad ohud – 16%
Muud – 11%
Küberrünnete peamised korraldajad
Küberohtude põhjustajad on erinevad, ulatudes peamiselt riigiga seotud rühmitustest kuni rahaliselt motiveeritud kurjategijate, eraõiguslike üksuste ja häktivistideni. Igal rühmal on iseloomulikud meetodid ja eesmärgid:
- riigiga seotud osalised
valitsusega seotud rühmitused, kes korraldavad ründeid poliitilistel või strateegilistel eesmärkidel, näiteks spionaaži eesmärgil - küberkurjategijad
otsivad rahalist kasu oportunistlike rünnete, näiteks sotsiaalse manipulatsiooni kaudu - erasektori ründeosalised
üksused, mis arendavad ja müüvad küberrelvi, sageli valitsustele ja eraisikutele - häktivistid
tegelevad häirimise ja häkkimisega poliitiliste või sotsiaalsete muutuste nimel; sellist tegevust toetab mõnikord riigiga seotud osaline
Peamised küberohtude sihtmärgiks olevad sektorid
20% küberrünnetest on suunatud avaliku halduse organisatsioonide vastu, mis on avalike teenuste ja julgeoleku seisukohast oluline sektor. Sellele järgnevad transpordisektor (11%), rahandus (9%), digitaristu (9%), äriteenused (8%), üldsus (8%) ja tootmissektor (6%).
Avalik haldus – 19%
Transport – 11%
Rahandus – 9%
Digitaristu – 9%
Vaata samuti
ELi küberturvalisus: strateegia ja peamised poliitikameetmed
Küberturvalisus: sotsiaalne manipulatsioon
Turvalisus veebis
Viimati läbi vaadatud: 5. veebruar 2025