Kuidas EL küberkuritegevuse vastu võitleb?
Küberkuritegevus tekitab ühiskonnale, ettevõtetele ja üksikisikutele suurt kahju. Seetõttu töötab EL selle nimel, et kuritegevuse vastu võidelda ja ohvreid toetada.
Küberkuritegevus ELis
Küberründed ja küberkuritegevus on kogu Euroopas tõusuteel nii juhtumite hulga kui ka raskusastme poolest. See suundumus eeldatavasti süveneb veelgi, kui võrku ühendatud leibkondade ja seadmete arv suureneb. 2014. aastal oli internetile juurdepääs olemas ligi 80% ELi leibkondadest, 2024. aastal oli see näitaja juba 94%. Internetiga ühendatud seadmeid kasutas 2024. aastal 71% 16–74aastastest ELi elanikest.
Küberkuritegevus tähendab kuritegelikke toiminguid, mida viiakse ellu elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil. Küberkuritegevust esineb mitmel kujul. Näiteks võivad kurjategijad:
- pahavara kasutades haarata isiklikke seadmeid oma kontrolli alla
- varastada või ära kasutada isikuandmeid ja intellektuaalomandit, et panna toime võrgupettusi
- kasutada interneti ja sotsiaalmeedia platvorme ebaseadusliku sisu levitamiseks
- kasutada nn pimevõrku ebaseaduslike kaupade ja häkkimisteenuste müümiseks
Mõned küberkuritegevuse vormid, näiteks laste seksuaalne ärakasutamine internetis, tekitavad ohvritele suurt kahju.
ELi võitlus küberkuritegevuse vastu
EL töötab selle nimel, et võidelda internetikuritegevuse vastu ja suurendada interneti turvalisust kogu Euroopas. Sellealaste meetmete eesmärk on:
tõhustada küberkuritegevuse, sealhulgas laste seksuaalse ärakasutamise ennetamist, uurimist ja selle eest vastutusele võtmist
teha koostööd tööstuspartneritega, et kodanikke internetis võimestada ja kaitsta
suurendada õiguskaitseasutuste ja kohtusüsteemi suutlikkust
Nende jõupingutustega püüab EL luua kõigi jaoks turvalisemat ja kerksemat digikeskkonda.
- ELi võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu
- Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (Europol)
- ELi direktiiv, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid (Euroopa Liidu Teataja)
Küberkuritegevuse ennetamine ja uurimine
Küberkuritegevuse ennetamisel ja uurimisel etendavad määravat rolli mitu olulist ELi keskust:
- küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus, mis on Europoli loodud eriasutus, aitab ELi liikmesriikidel uurida internetikuritegusid ja likvideerida kuritegelikke võrgustikke
- kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm (EMPACT) on liikmesriikide juhitav turbealgatus, mille raames tuvastatakse ja käsitletakse organiseeritud rahvusvahelisest kuritegevusest tulenevaid ohte Üks platvormi prioriteet on võitlus küberrünnete vastu.
Laste turvalisus internetis
2021. aastal võttis EL vastu õigusakti ajutiste meetmete kohta, mis võimaldavad elektroonilise side teenuste (nt veebipõhised e-posti ja sõnumivahetuse teenused) osutajatel jätkata internetis laste seksuaalse kuritarvitamise (sh laste peibutamise) tuvastamist, sellise sisu eemaldamist ja sellest teatamist, kuni alalised õigusaktid on vastu võetud. Need normid jõustusid 2021. aasta augustis ja kaotasid kehtivuse 2024. aastal. 2024. aasta aprillis pikendas nõukogu meetmete kehtivusaega 2026. aasta aprillini.
Euroopa Komisjon esitas 2022. aasta mais uue õigusakti ettepaneku, et võidelda laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastu internetis. Uusi norme arutatakse praegu nõukogus.
- Nõukogu andis lõpliku rohelise tule laste seksuaalse väärkohtlemise vastase kaitsemeetme pikendamisele (pressiteade, 29. aprill 2024)
- Lapse seksuaalne väärkohtlemine (Euroopa Komisjon)
Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettused
Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettused ja võltsimine kujutavad endast tõsist ohtu ELi julgeolekule ja on organiseeritud kuritegevusele arvestavaks tuluallikaks. Lisaks mõjutab selline pettus tarbijate usaldust digitehnoloogia turvalisuse vastu.
EL võttis 2019. aasta aprillis vastu reeglid mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettustega võitlemiseks.
Õigus ja õiguskaitse
ELi õigusnormides ja poliitikameetmetes käsitletakse ka küberkuritegevuse ja üldisema kuritegevuse vastase võitluse muid õigus- ja õiguskaitseaspekte, nagu juurdepääs elektroonilistele tõenditele, krüpteerimine ja andmete säilitamine.
Juurdepääs elektroonilistele tõenditele
Kurjategijad kasutavad süütegude toimepanemiseks ja ebaseadusliku tegevuse varjamiseks tihti digitehnoloogiat. Sellest tingituna tuginevad õiguskaitse- ja kohtuasutused kriminaaluurimises ja süüdistuste esitamisel üha enam elektroonilistele tõenditele, näiteks tekstisõnumitele, e-kirjadele või sõnumirakendustele.
Seetõttu töötab EL ühtlasi välja uusi norme, mis lihtsustaksid ja kiirendaksid piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele.
Krüpteerimine
EL püüab alustada tehnoloogiatööstusega aktiivset arutelu, et leida õige tasakaal tugeva krüpteerimistehnoloogia jätkuva kasutamise tagamise ning õiguskaitse- ja kohtuasutuste volituste kindlustamise vahel, et need saaksid toimida samadel tingimustel nagu väljaspool internetti.
Nõukogu võttis 2020. aasta detsembris vastu resolutsiooni krüpteerimise kohta, milles rõhutatakse vajadust tagada nii turvalisus krüpteerimise abil kui ka turvalisus krüpteerimisest hoolimata.
Andmete säilitamine
Selleks et tänapäeval kuritegevusega tulemuslikult võidelda, on oluline, et teenuseosutajad säilitaksid teatavad andmed, mida saaks teatavatel rangetel tingimustel avaldada kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil. Andmete säilitamine võib siiski rikkuda üksikisikute põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele.
Nõukogu võttis vastu järeldused, milles käsitletakse elektroonilise side andmete säilitamist kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil. Nõukogu tegi komisjonile ülesandeks koguda lisateavet ja korraldada suunatud konsultatsioone osana põhjalikust uuringust andmete säilitamise võimalike lahenduste kohta, sealhulgas kaaluda tulevikus seadusandliku algatuse tegemist.
Vaata ka
Küberkaitse
Millised on peamised küberohud ELis?
Küberturvalisus: sotsiaalne manipulatsioon
Viimati läbi vaadatud: 2. detsember 2024