Türgi
Türgile anti ELi kandidaatriigi staatus 1999. aasta detsembris. EL ja Türgi alustasid ühinemisläbirääkimisi 2005. aasta oktoobris, kuid pärast Türgi jätkuvat tagasilangust demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste valdkonnas on ELi-Türgi ühinemisläbirääkimised alates 2018. aasta juunist seiskunud.
ELi liikmeks astumise avaldus
1987. aastal esitas Türgi taotluse liituda tolleaegse Euroopa Majandusühendusega.
Euroopa Ülemkogu andis 1999. aasta detsembris Helsingis toimunud kohtumisel Türgile ELi kandidaatriigi staatuse.
Ühinemisläbirääkimised
Euroopa Ülemkogu otsustas oma 16.–17. detsembri 2004. aasta kohtumisel, et Türgi täidab piisavalt ühinemisläbirääkimiste alustamise kriteeriumid.
Nõukogu leppis 3. oktoobril 2005 kokku Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikus. Läbirääkimisi alustati samal päeval ELi ja Türgi valitsustevahelisel konverentsil.
2008. aasta veebruaris võttis nõukogu vastu muudetud ühinemispartnerluse Türgiga. Selles välja toodud peamiste prioriteetsete valdkondade alusel saab Türgi valmistuda võimalikuks ELi liikmelisuseks ja selle abil mõõdetakse reformide edenemist.
2018. aasta juunis märkis nõukogu esimest korda, et Türgi kaugeneb EList ning et Türgi ühinemisläbirääkimised on seetõttu sisuliselt seiskunud ja kaaluda ei saa ühegi uue peatüki avamist ega sulgemist.
Ühinemiskonverentsi kohtumised
Ühinemisläbirääkimised toimuvad valitsustevahelistel konverentsidel (mida sageli nimetatakse ka ühinemiskonverentsideks) ELi liikmesriikide ja kandidaatriigi ministrite ja suursaadikute vahel. Läbirääkimised hõlmavad üldiste õiguste ja õiguse kogumit („ELi acquis“) ning need on jagatud eri peatükkideks või teemavaldkondadeks, mis hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi. Ühinemiskonverentsid võivad toimuda kas ministrite või nende asetäitjate tasandil.
Enne ühinemisläbirääkimiste seiskumist olid EL ja Türgi pidanud 12 sellist kohtumist. Viimasel kohtumisel, mis toimus 30. juunil 2016, avati konverentsil läbirääkimised 33. peatüki üle, milles käsitletakse finants- ja eelarvesätteid. 2006. aastal jõudis nõukogu järeldusele, et 8 peatükki, mis on seotud Türgi poolt Küprose suhtes kehtestatud piirangutega, ei avata ning ühtegi uut peatükki ei suleta ajutiselt enne, kui Türgi on täitnud oma kohustused seoses ELi-Türgi assotsieerimislepingu lisaprotokolliga (edaspidi „Ankara leping“).
Ühinemisläbirääkimiste raames avati 16 peatükki ja üks neist suleti ajutiselt.
Iga-aastane eduaruanne
Nõukogu võtab tavaliselt igal aastal vastu järeldused laienemise kohta, milles tehakse kokkuvõte edusammudest, mida on iga ELi kandidaatriik ja partner, sealhulgas Türgi, teinud Euroopa suunas liikumisel.
ELi suhted Türgiga
Türgi on endiselt kandidaatriik ja ELi oluline partner paljudes ühist huvi pakkuvates valdkondades, mis hõlmavad rännet, terrorismivastast võitlust, rahvatervist, kliimat ja piirkondlikke küsimusi. 2021. aasta märtsis märkis Euroopa Ülemkogu, et EL on valmis tegema Türgiga järk-järgult, proportsionaalselt ja tagasipöörataval viisil koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, mille suhtes kohaldataks kindlaid tingimusi.
EL on strateegiliselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest keskkonnast Vahemere idaosas ning on korduvalt kutsunud Türgit üles leevendama pingeid selles piirkonnas, austama kõigi ELi liikmesriikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning edendama kestlikul viisil heanaaberlikke suhteid.
ELil ja Türgil on 1963. aastal sõlmitud assotsieerimisleping, mille eesmärk on tõhustada majanduskoostööd ja kahepoolseid kaubandussuhteid. ELi-Türgi tolliliit on olnud jõus alates 1995. aastast.