Skip to content

Milline on ELi looduse seisund?

EL on juba ammu tunnistanud looduse ja elurikkuse kaitsmise vajadust: esimene vastav õigusakt – linnudirektiiv – võeti vastu 1979. aastal ning seejärel võeti vastu veel mitu õigusakti ja rahastamisprogrammi. Nendest jõupingutustest hoolimata on ELi looduse seisund tõsiselt halvenenud.

Nõukogu võttis vastu looduse taastamise määruse, et taastada loodus ja looduslikud liigid. Määruses kehtestatakse siduvad eesmärgid, mis hõlmavad peamisi ökosüsteeme, elupaiku ja neis elavaid liike.

Murettekitavad väljavaated looduse jaoks

Euroopa Keskkonnaameti viimane, 2025. aasta hinnang annab murettekitava pildi ELi loodusest, eelkõige elupaikadest, mis on koduks igat liiki loomadele ja taimedele.

Kõige halvemas seisus on turbaalad ja luited

Tekstiversioon

Horisontaalne tulpdiagramm, millel on viie eri elupaiga (turbaalad (rabad, sood ja madalsood), luited, rannikuelupaigad, metsad ja rohumaad) kohta näidatud, mitu protsenti olid aastatel 2013–2018 halvas või puudulikus seisus. Neid elupaiku jälgitakse ELi elupaikade direktiivi alusel.

Kõigi viie elupaiga puhul on üle 80% pindalast halvas või puudulikus seisus.

  1. Turbaalade seisund: halb – 52%, puudulik – 36%
  2. Luidete seisund: halb – 52%, puudulik – 34%
  3. Rannikuelupaikade seisund: halb – 42%, puudulik – 44%
  4. Metsade seisund: halb – 31%, puudulik – 54%
  5. Rohumaade seisund: halb – 49%, puudulik – 33%

Elupaikade ehk eri liiki loomade ja taimede kodu seisundi halvenemise ning muudegi tegurite ja ohtude tõttu väheneb ka liikide arv.

38% kalapopulatsioonidest on halvas seisundis

Tekstiversioon

Horisontaalne tulpdiagramm, millel on viie erineva looma- ja taimerühma kohta näidatud, mitu protsenti olid aastatel 2013–2018 halvas või puudulikus seisus. Neid loomi ja taimi jälgitakse ELi elupaikade direktiivi alusel. Kõige halvemas seisus on kalad, kellest üle 80% on halvas või puudulikus seisus.

Alltoodud liikide seisund on järgmine:

  1. Kalade seisund: halb – 38%, puudulik – 44%
  2. Sammalde ja muud soonteta taimede seisund: halb – 22%, puudulik – 52%
  3. Karpide, tigude ja muude molluskite seisund: halb – 30%, puudulik – 34%
  4. Putukate ja muude lülijalgsete seisund: halb – 24%, puudulik – 39%
  5. Konnade ja muud kahepaiksete seisund: halb – 21%, puudulik seisund – 40%

Olukord halveneb jätkuvalt. Puudulikus või halvas seisus olevatest ELi elupaikadest ja liikidest kolmandiku seisund halveneb jätkuvalt. Vaid 9% puudulikus või halvas seisus elupaikade ja 6% liikide puhul on täheldada positiivset arengut.

ELi ohustatud ja väljasuremisohus liikide hulgas on:

Pildil: doonau taimen (kujutatud pruuni ja valge värviga ning siniste piirjoontega).

doonau taimen

Pildil: nahkkilpkonn (kujutatud sinise ja valge värviga).

nahkkilpkonn

Pildil: rumeenia hamster (kujutatud pruuni ja valge värviga ning siniste piirjoontega).

rumeenia hamster

Oht toiduga kindlustatusele

Loodus on toiduainete tootmisel ülioluline. ELi põllumajanduse aastatoodangust on otseselt tolmeldajatega seotud peaaegu 5 miljardi euro suurune osa. Umbes 50% ELi piirkondadest, kus kasvatatakse tolmeldajatest sõltuvaid põllukultuure, näiteks viljapuid, ei paku tolmeldajatele sobivaid tingimusi, nagu pesapaika.

Seetõttu on kõige levinumate tolmeldajate hulka kuuluvate mesilaste ja liblikate seisund ELis väga halb.

Alates 1991. aastast on rohumaaliblikate arvukus vähenenud üle 50%

Alltoodud joonisel on näidatud rohumaaliblikate indeks – üks Euroopa elurikkuse seisundi näitajaid. Aluseks on võetud 17 liblikaliiki, mida jälgitakse kogu ELis ja mis on iseloomulikud Euroopa rohumaadele.

Tekstiversioon

Joondiagramm, millel on näidatud rohumaaliblikate indeksit aastatel 1991–2023, kusjuures 2000. aasta väärtus on 100 indeksipunkti. Indeks näitab liblikate populatsiooni vähenemist 50,4% võrra aastatel 1991 (114,86 indeksipunkti) kuni 2023 (56,95 indeksipunkti). Suurem osa sellest vähenemisest toimus kuni 2007. aastani (73,51 indeksipunkti), samas kui indeks on sellest ajast alates vähenenud aeglasemalt.

Põllulindude arvukus on võrreldes 1990. aastaga vähenenud 42%

Linnud on samuti tolmeldajad. Kuna linnud on keskkonnamuutuste suhtes tundlikud, peetakse neid ökosüsteemi tervise näitajateks. Ajavahemikul 1990–2023 vähenesid levinud põllulinnuliikide populatsioonid ELis järsult.

Tekstiversioon

Pilt lindudest ja liugdiagramm (kursori abil üle lindude liigutatav). Kui liigutate diagramminoolt vasakule, väheneb lindude arv ja näete ainult nende kujutist. Diagrammil on kujutatud veel allapoole suunatud noolt ja protsenti (42), mis väljendab põllulindude arvu vähenemist alates 1990. aastast.

Nende põllulindude hulgas, kelle populatsioon väheneb, on:

Pildil: väiketrapp (kujutatud pruuni, valge ja sinise värviga ning siniste piirjoontega).

väiketrapp

Pildil: mustsaba-vigle (kujutatud valge ja helepruuni värviga ning siniste piirjoontega).

mustsaba-vigle

Pildil: turteltuvi (kujutatud pruuni, valge ja tumesinise värviga ning siniste piirjoontega).

turteltuvi

Vaata ka

Illustratsioon taastatud loodusmaastikust tihedate roheliste puudega, ereda päikese käes lendavatest lindudest ja kaljuse kaldajoone all puhtas vees ujuvatest kaladest.
Looduse taastamine

Looduse taastamine

Elurikkus

Elurikkus

Peopesad hoiavad enda vahel puid, hirve ja lendavaid linde, mis sümboliseerib seda, kuidas inimesed kaitsevad loodust ja loomi.
Looduskaitse

Looduskaitse

Viimati läbi vaadatud: 24. juuli 2026