Elurikkus
Elurikkus väheneb murettekitava kiirusega. ELi riigid on pühendunud looduse taastamisele ja selle bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.
ELi elurikkuse strateegia aastani 2030
Euroopa Komisjoni poolt 2020. aasta mais esitatud ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 on Euroopa rohelise kokkuleppe põhielement.
2020. aasta oktoobris võttis nõukogu vastu seda strateegiat käsitlevad järeldused ja kinnitas strateegia eesmärgid. Nõukogu rõhutas vajadust suurendada jõupingutusi, et tegeleda elurikkuse vähenemise ja looduse kadumise otseste ja kaudsete põhjustega. Nõukogu kutsus taas üles integreerima täiel määral elurikkuse eesmärgid teistesse sektoritesse, nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus, ning tagama ELi meetmete ühtse rakendamise nendes valdkondades.
Ministrid esitasid üleskutse, et ELi eelarve ja taastekava „NextGenerationEU“ kulutustest kliimameetmetele eraldatud 30 protsendist tuleks märkimisväärne osa investeerida elurikkuse ja elurikkust edendavate looduspõhiste lahenduste toetuseks.
Strateegial „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegial, mille komisjon esitas ühel ja samal ajal 2020. aastal, on mitu ühist eesmärki, näiteks vähendada pestitsiidide ja väetiste kasutamist, taastada põllumajandusmaa ning majandada veevarusid.
Looduse taastamise määrus
ELi looduse taastamise määruse eesmärk on elurikkuse ja ökosüsteemide taastamine kooskõlas ELi elurikkuse strateegia 2030 eesmärkidega. Määruse eesmärk on kehtestada taastemeetmed, mis hõlmavad 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaast ja 20% merepiirkondadest ning kõiki ökosüsteeme, mis oleks vaja taastada 2050. aastaks.
Need on esimesed normid, mis keskenduvad konkreetselt looduse taastamisele ELi liikmesriikides, ning nendega kehtestatakse ELi tasandil siduvad eesmärgid, et taastada:
- kahjustatud elupaigad maal ja merel
- tolmeldajad
- agroökosüsteemid
- linnapiirkonnad
- jõed ja lammid
- metsad
Nõukogu leppis 2023. aasta juunis kokku oma seisukohas (üldine lähenemisviis) looduse taastamise määruse suhtes. Pärast kolmepoolsetel kohtumistel peetud läbirääkimisi saavutati Euroopa Parlamendiga kokkulepe 2023. aasta novembris.
2024. aasta juunis võttis nõukogu looduse taastamise määruse vastu.
Looduse taastamine
Muud ELi poliitikameetmed elurikkuse kaitseks
ELi jõupingutused elurikkuse vähenemise ja ökosüsteemide hävimise peatamiseks põhinevad õigusaktidel. Nende hulgas on:
- linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv
- vee raamdirektiiv
- merestrateegia raamdirektiiv
Õigusaktid, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu reostus, invasiivsed võõrliigid ja kliimamuutused, aitavad samuti kaasa elurikkuse säilitamisele, võideldes selle vähenemise põhjustega.
Looduse kaitsmiseks ja taastamiseks kohapeal võetavate meetmete rahastamiseks on EL loonud programmi LIFE. Programm LIFE käivitati 1992. aastal ning see on ainus ELi rahastamisprogramm, mis on tervikuna pühendatud keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Alates selle loomisest on programmi LIFE kaudu kaasrahastatud rohkem kui 5000 projekti.
Looduskaitse
Miks on salamandrid meie jaoks olulised?
Ka kõige väiksemad olendid, isegi väiksemad kui salamandrid, mängivad väga olulist rolli erakordselt põneva eluvõrgustiku säilitamisel.
Elupaikade direktiiviga kaitseb EL salamandreid koos sadade muude loomaliikidega, samuti taimi ja looduslikke alasid. Soomest Maltani ja Rumeeniast Portugalini on ELi õigus aidanud säilitada elupaiku ja seal elavaid liike.
Elurikkusega seotud ülemaailmsed eesmärgid
EL on aktiivne rahvusvahelisel tasandil, aidates tagada looduse ja elurikkuse kaitseks võetud üleilmsete kohustuste täitmist selliste mitmepoolsete konventsioonide raames nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ning ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon.
Nõukogu kiitis 2024. aasta oktoobris heaks järeldused, millega määratakse kindlaks ELi üldine läbirääkimisseisukoht 2024. aasta oktoobris-novembris Colombias toimuvaks ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsi 16. istungjärguks (COP16). Konverentsi järelkohtumine toimus 2025. aasta veebruaris Itaalias ja selle käigus leppisid riigid kokku rahastamis- ja järelevalvemeetmetes, et rakendada elurikkusega seotud ülemaailmseid ees- ja sihtmärke.
Miks on elurikkus oluline?
Elurikkus on elu selgroog. See on ühtviisi oluline nii inimeste jaoks kui ka keskkonna- ja kliimakaitse seisukohast.
See tagab inimestele toidu, magevee ja puhta õhu ning mängib olulist rolli looduse tasakaalu säilitamisel. See aitab võidelda kliimamuutuste vastu ja ennetada nakkushaiguste levikut.
Maailma Majandusfoorumi andmetel sõltub peaaegu pool maailma SKPst (umbes 40 triljonit eurot) looduskeskkonnast ja selle ressurssidest. Suurimad majandussektorid (ehitus- ja põllumajandussektor ning toiduaine- ja joogitööstus) sõltuvad suurel määral loodusest ja panustavad maailmamajandusse kokku ligikaudu 7,3 triljonit eurot.
Inimtegevus, mis põhjustab reostust ja elupaikade muutust ning kliimamuutusi, koormab liike ja ökosüsteeme. Teadlaste hinnangul on praegu maailmas väljasuremisohus miljon taime-, putuka-, linnu- ja imetajaliiki.
Vaata ka
Viimati läbi vaadatud: 12. märts 2025