Looduse taastamine

Milline on praegu looduse seisund?

Looduse seisund ELis on märkimisväärselt halvenemas. Liikide populatsioonid kahanevad ja looduslikud elupaigad vähenevad ning nende olukord halveneb, millel on tõsised tagajärjed inimestele ja kogu planeedile.

EL on kaitsnud loodust juba aastakümneid linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi abil, millega on kaitse alla võetud üle 1200 haruldase ja ohustatud liigi ning üle 27 000 loodusala.

Vaatamata nendele jõupingutustele ja mõnel juhul seisundi teatavale paranemisele näitas Euroopa Keskkonnaameti 2025. aasta hinnang ELi keskkonna seisundile, et olukord on murettekitav.

Ökosüsteemidele ja liikide populatsioonidele avaldavad survet mitmed tegurid, sealhulgas:

• elupaikade kadu
• loodusvarade ülekasutamine
• kliimamuutused
• reostus
• invasiivsed liigid

Miks on looduse taastamine äärmiselt oluline?

Loodus sõltub liikide ja nende elupaikade olulistest vastastikustest seostest. Tasakaal, mis tagab terve ja hästi toimiva looduskeskkonna, on habras.

Kui loodus on tasakaalust väljas, halveneb ökosüsteemide seisund ja kaob nende võime täita inimkonna jaoks elutähtsaid funktsioone, näiteks:

• pakkuda täisväärtuslikku toitu
• toota hapnikku
• pakkuda loodusvarasid
• siduda CO₂ ja leevendada kliimamuutusi

Mida loodus meile tasuta pakub?

toit inimesetele ja loomadele

viljakas muld

toorained

kasu vaimsele tervisele

magevesi

ravimid

Loodus on maailma majanduse alus. Üle poole maailma SKPst sõltub ökosüsteemidest hangitavatest materjalidest ja ökosüsteemide täidetavatest funktsioonidest. Näiteks on toorained keskse tähtsusega tööstuse ja ehituse jaoks ning põllumajanduse ja meditsiini valdkonnas on vaja geneetilisi ressursse.

Looduse taastamine tähendab kahjustatud või hävinud ökosüsteemide taastumisele kaasaaitamist nende struktuuri ja funktsioonide parandamise teel, mille üldeesmärk on parandada looduse vastupanuvõimet ja suurendada elurikkust.

Heas seisundis ökosüsteemid saavad muu hulgas tagada:

• põllumajanduse suurema tootlikkuse
• parema vastupanuvõime kliimamuutustele
• elurikkuse kasvu
• üleujutuste, põudade ja kuumalainete väiksema ohu

Kuidas ELi riigid loodust taastavad?

ELi liikmesriigid on nõukogus vastu võtnud looduse taastamise määruse, mille eesmärk on taastada looduse ja ökosüsteemide hea kaitsestaatus.

Tegemist on esimeste omataoliste normidega, mis keskenduvad konkreetselt looduse taastamisele ELi liikmesriikides.

Normide eesmärk on seada ELi tasandil siduv eesmärk, mis nõuab liikmesriikidelt tõhusate taastamismeetmete kehtestamist, mis katavad 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest. 2050. aastaks peavad olema kehtestatud meetmed kõigi taastamist vajavate ökosüsteemide jaoks.

Eesmärk tugineb rahvusvahelisele kohustusele, mille EL ja selle liikmesriigid on võtnud ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalistena. 2022. aasta detsembris toimunud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumisel saavutati pöördeline kokkulepe, mille eesmärk on taastada maismaa- ja mereökosüsteemid 2030. aastaks.

• Nõukogu kiitis heaks järeldused ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumiseks Montréalis (COP 15) (pressiteade, 24. oktoober 2022)

Looduse taastamise määrus puudutab järgmist:

• kahjustatud maismaa- ja mereelupaigad
• tolmeldajad
• agroökosüsteemid
• linnapiirkonnad
• jõed ja lammid
• metsad

Mõned erandid taastamisnormidest kehtivad alade suhtes, mida kasutatakse riigikaitse eesmärgil ja taastuvenergiaprojektide jaoks.

Kahjustatud maismaa- ja mereelupaigad

Uute normide eesmärk on taastada ELi riikides elupaiku, mille seisund on halb. See puudutab maismaa-, ranniku-, mere- ja magevee-elupaikade ökosüsteeme.

Eesmärk on kehtestada kogu ELis 2030. aastaks taastamismeetmed vähemalt 30% selliste elupaikade jaoks. Jõupingutusi tuleks jätkata, et katta 2040. aastaks 60% elupaikadest ja 2050. aastaks 90% elupaikadest.

Liikmesriikide kehtestatavad ja rakendatavad meetmed peaksid soodustama elupaikade omavahelist ühendatust, mis tähendab, et tagada tuleks elupaikade võimalikult suur omavaheline seotus, võimaldamaks looduslikel liikidel nende vahel liikuda.

Tolmeldajad

Kõige tuntumad tolmeldajad on metsmesilased. Siiski aitavad ka muud putukaliigid kaasa õite tolmeldamisele, mis on põllukultuuride kasvamiseks äärmiselt oluline. ELi põllumajanduse aastatoodangust on otseselt putuktolmeldajatega seotud peaaegu 5 miljardi euro suurune osa.

Uute normide eesmärk on 2030. aastaks pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse vähenemine ja suurendada nende populatsioone.

Euroopas kuuluvad tolmeldajate hulka liblikad, mardikad, mesilased, sirelased, öölased ja herilased.

Agroökosüsteemid

Lisaks tolmeldajatele on põllumajanduse tootlikkuse jaoks väga olulised heas seisundis ökosüsteemid.

Kurnatud mulla ja kahjustatud agroökosüsteemide võime toitu toota on pärsitud. Tänapäeval kannatab kuni 73% põllumajandusmaast mulla degradeerumise all.

Looduse taastamise määruse eesmärk on suurendada agroökosüsteemide elurikkust. Eelkõige on eesmärk taastada ja suurendada järgmiste liikide populatsioone:

• rohumaaliblikad
• põllulinnud

Alates 1991. aastast on rohumaaliblikate arvukus vähenenud üle 50%.

Lisaks peavad ELi liikmesriigid võtma meetmeid, mille eesmärk on:

• 30% põllumajanduses kasutatavate kuivendatud turbaalade taastamine 2030. aastaks ja 50% taastamine 2050. aastaks (tugevalt mõjutatud riikide puhul võidakse kohaldada väiksemat protsendimäära)
• mineraalmulla süsinikuvaru suurendamine
• mitmekesiste maastikuelementide (nt hekid, lilleribad, kesa, tiigid ja viljapuud) esinemissageduse suurendamine põllumajandusmaal

Taastamismeetmed on hädavajalikud toiduga kindlustatust ähvardavate ohtudega toimetulekuks. On väga oluline edendada elurikkust ja suurendada põllumajanduse kestlikkust, et tagada toidutootmine keskpikas ja pikas perspektiivis. Näiteks loodusliku kahjuritõrje kasutamine ja keemilistest väetistest sõltuvuse vähendamine suurendab mulla toitainerikkust ja parandab ökosüsteemide seisundit.

Linnapiirkonnad

Linnade ökosüsteemid moodustavad 22% ELi maismaapindalast. Pargid, aiad, puud ja niidud on taimede, lindude ja putukate jaoks olulised elupaigad.

Uute normidega soovib EL suurendada rohealasid linnades ja eeslinnades. Eesmärgid tagavad, et:

• hoitakse ära rohealade summaarne vähenemine 2030. aastaks võrreldes looduse taastamise normide jõustumise aastaga (välja arvatud juhul, kui rohealad juba moodustavad 45% linnakeskkonnast)
• suurendatakse puudega kaetud ala linnades

Jõed ja lammid

Euroopa jõgedes on rohkem kui miljon tehistõket, nagu tammid, ülevoolupaisud ja rambid.

Vaba vooluga jõed võimaldavad vee ja setete ning kalade ja muude organismide liikumist ning on olulised ELi vete seisundi parandamiseks ja elurikkuse suurendamiseks.

Uute normide eesmärk on kõrvaldada ELi jõgedest paljud olemasolevad tõkked, et tagada jõevõrgustike sujuvam ühendus.

Kuna andmeid jõetõkete kohta on endiselt vähe, on uute normide üks eesmärke koostada loetelu kõigist ELis asuvatest tõketest.

Kõrvaldamisel keskendutakse vananenud ja mittekasutatavatele tõketele.

Metsad

Metsad, mis katavad ligi 40% ELi territooriumist, on olulised kliimamuutuste leevendamisel, kuna need toimivad süsiniku sidujana ja hõlmavad ka suurt osa Euroopa elurikkusest.

Uute taastamisnormide eesmärk on edendada metsade elurikkust.

Selleks peavad ELi liikmesriigid parandama metsade seisundit, tuginedes konkreetsetele näitajatele, mis aitavad mõõta metsa ökosüsteemi seisundit. Mõõdetakse järgmisi näitajaid:

• lagupuidu kogus, mis on elupaigaks paljudele metsa elusorganismidele ja aitab kaasa mulla moodustumisele
• linnuliikide arv

Lisaks peavad liikmesriigid panustama 2030. aastaks vähemalt kolme miljardi puu istutamisse ELis.

Taastamisnormid praktikas

Looduse taastamise määruse kohaselt peavad ELi liikmesriigid välja töötama riiklikud taastamiskavad. Nendes kavades tuleks kindlaks määrata taastamismeetmed, mis on vajalikud määruses sätestatud siduvate eesmärkide saavutamiseks, ning kogu taastatav ala ja taastamise ajakava.

Taastamiskavad peaksid hõlmama ajavahemikku kuni 2050. aastani. Meetmed peaksid olema kooskõlas muude asjakohaste õigusaktidega, näiteks looduskaitset, taastuvenergiat ja põllumajandust käsitlevate normidega.

Taastamismeetmed võivad olla näiteks järgmised:

• rohumaadelt, märgaladelt ja metsadest võõrliikide eemaldamine
• kuivendatud turbaalade taassoostamine
• elupaikade omavahelise ühendatuse suurendamine
• keemiliste pestitsiidide ja väetiste kasutamise peatamine või vähendamine
• looduslike alade kaitsmise edendamine

Määruse kohaselt peab Euroopa Komisjon 2033. aastal läbi vaatama normide kohaldamise ning nende mõju põllumajandus-, kalandus- ja metsandussektorile, samuti nende laiema sotsiaal-majandusliku mõju, ning neid hindama.

Nõukogu võttis looduse taastamise määruse vastu 2024. aasta juunis, pärast seda kui Euroopa Parlament selle vastu võttis (sama aasta veebruaris).

• Looduse taastamise määrus: nõukogu andis lõpliku rohelise tule (pressiteade, 17. juuni 2024)

Vaata ka