"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Konkurentsivõime nõukogu (teadusuuringud ja kosmos), 23. mai 2025
Peamised tulemused
Teadusuuringud
Programm „Euroopa horisont“: vahehindamine
Ministrid arutasid programmi „Euroopa horisont“ vahehindamist, mis võeti vastu 30. aprillil 2025. Programm „Euroopa horisont“ on ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027 ning selle eelarve on 93,5 miljardit eurot. Ministrid arutasid saadud kogemusi, et valmistada ette järgmine (kümnes) raamprogramm aastateks 2027–2034.
Enamik delegatsioone tervitas programmi „Euroopa horisont“ positiivseid tulemusi ja toetas komisjoni presidendi otsust säilitada see eraldiseisva programmina. Mitu ministrit väljendasid siiski kahetsust, et paljusid tipptasemel teadusprojekte ei rahastatud, ning kutsusid üles lihtsustama haldusmenetlusi, eelkõige VKEde jaoks. Sellega seoses väljendas mitu delegatsiooni heameelt kindlasummaliste maksete kasutamise üle. Kui paljud rõhutasid, et eduka teaduspoliitika puhul on oluline tipptase ja konkurents, siis teised toonitasid koostöö väärtust ja asjaolu, et programm „Euroopa horisont“ peaks tooma kasu kõigile piirkondadele.
Delegatsioonid tervitasid ka edusamme seoses soolise tasakaaluga teaduspoliitikas ning ergutasid jätkama jõupingutusi selles suunas. Küsimuses, mis puudutab kahesuguse, st tsiviil- ja sõjalise kasutusega teadusprojektide rahastamist Euroopa Innovatsiooninõukogus, arvamused erinesid – paljud ministrid väljendasid toetavat seisukohta, samas kui teised kordasid, et programm on tsiviilsuunitlusega.
Euroopa teadusruumi 2025.–2027. aasta poliitiline tegevuskava
Ministrid jõudsid poliitilisele kokkuleppele soovituse suhtes, mis käsitleb Euroopa teadusruumi 2025.–2027. aasta poliitilist tegevuskava.
Soovituses kirjeldatakse Euroopa teadusruumi peamisi tegevusi ja see kujutab endast tegevuskava järgmiseks kolmeks aastaks. Sel aastal tähistab Euroopa teadusruum 25 tegevusaastat peamise vahendina teadusuuringute ja innovatsiooni ühtse turu saavutamiseks.
Euroopa teadusruum on 25 aastat aidanud teadus- ja innovatsioonikogukonnal koordineerida oma jõupingutusi ja saavutada suurepäraseid tulemusi. Poliitiline tegevuskava aastateks 2025–2027 on teejuht selles ühises ruumis orienteerumiseks: see annab teadlastele maailma suurimas teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemis tõelise liikumisvabaduse.
Poola teadus- ja kõrgharidusminister Marcin Kulasek
Ministrid kiitsid heaks nõukogu järeldused tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise kohta, milles kutsutakse üles koostama terviklikku strateegiat, et hoogustada tehisintellekti kasutuselevõttu teaduses, järgides eetilist, kestlikku, kaasavat ja inimkeskset lähenemisviisi.
Tehisintellekt võib täielikult muuta teaduslikke avastusi, hoogustada innovatsiooni ja suurendada meie teadlaste tootlikkust. Euroopa peab neid võimalusi kiiresti ära kasutama, tegeledes samal ajal ka selle kiiresti areneva tehnoloogia eetiliste ja ühiskondlike väljakutsete ja riskidega.
Poola teadus- ja kõrgharidusminister Marcin Kulasek
mitu delegatsiooni väljendavad huvi jätkata partnerlust Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA) pärast 2027. aastat
Taani delegatsioon tutvustab järgmise eesistujariigi tööprogrammi teadusuuringute valdkonnas
Ministrid kiitsid heaks nõukogu järeldused satelliidiandmete, eeskätt Maa seire satelliidisüsteemidest saadud andmete elanikkonnakaitse ja kriisiohje tarbeks kasutamise kohta.
Järeldustes võetakse arvesse Maa seire ja muude kosmoseandmete tähtsust vastupanuvõime ja kriisivalmiduse seisukohast ning kaalutakse tehisintellekti ja muude tehnoloogiate kasutamist andmete paremaks töötlemiseks ja turvameetmete võtmiseks võimalike ohtude (nt küberründed) vastu.
Kosmosetehnoloogia on muutumas Euroopa julgeoleku oluliseks tugisambaks, eelkõige ohtude ennetamisel ja kriiside tõhusal ohjamisel. On hädavajalik tagada reaalajas, turvaline ja usaldusväärne juurdepääs satelliidiandmetele. Euroopal on potentsiaali olla innovatsioonikeskkond, mis viib kokku tippettevõtted, idufirmad, akadeemilised asutused ning kaasaegsed ja pühendunud avalikud haldusasutused. Edendades koostööd, saame luua tingimused, mille abil tagada tugevam julgeolek ja tehnoloogiline juhtpositsioon.
Poola majandusarengu- ja tehnoloogiaministeeriumi asekantsler Michał Baranowski
Kosmosepõhised andmed vastupanuvõime, julgeoleku ja kriisiohjamise suurendamiseks ELis
Pärast nõukogu järelduste (satelliidiandmete kasutamise kohta kaitse ja kriisiohje tarbeks) vastuvõtmist vahetasid ministrid arvamusi kosmosepõhiste andmete samal eesmärgil kasutamise üle.
Ministrid nõustusid, et loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud katastroofidest tulenevate riskide juhtimiseks on vaja täielikult ära kasutada kosmoseressursse, nagu pildid, navigatsioon ja ühenduvus. Avaliku ja erasektori kosmosepõhistel lahendustel on suur potentsiaal suurendada vastupanuvõimet ja julgeolekut. Paljud delegatsioonid pakkusid välja ideid, kuidas parandada koordineerimist ELi ja liikmesriikide vahel, sealhulgas piiriülest piirkondlikku koostööd, suurendada teadlikkust kosmoseandmetest ning edendada koostööd kosmosevaldkonna osalejate, kriisiohjeasutuste ja komisjoni vahel.
Mitu delegatsiooni rõhutasid, et on oluline optimeerida olemasolevat taristut – arvestades uute projektide suuri kulusid ja ajamahukust – ning kasutada andmetöötluseks selliseid vahendeid nagu tehisintellekt, parandada andmete kasutatavust lõppkasutajate jaoks ja täiustada lõplike saajate oskusi. Mitu liikmesriiki toetasid ka satelliidivõimete kahesugust, st tsiviil- ja sõjalist kasutamist, tingimusel et täielikult austatakse andmeturvet, konfidentsiaalsust ja riikide pädevusi kaitseküsimustes.
Taani delegatsioon teavitas ministreid järgmise eesistujariigi tööprogrammist kosmose valdkonnas
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peadirektor teavitas ministreid järgmisest teemast: kosmose roll vastupanuvõime, julgeoleku ja kriisiohjamise suurendamisel
