"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Konkurentsivõime nõukogu (siseturg ja tööstus), 29. september 2025
Peamised tulemused
Euroopa Konkurentsivõime Fond
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse Euroopa Konkurentsivõime Fondi üle, mis on ELi 2028–2034. aasta pikaajalise eelarve (tulevane mitmeaastane finantsraamistik) üks põhielemente. Liikmesriigid toetasid Euroopa Konkurentsivõime Fondi kui olulist vahendit, mis võiks aidata kaotada praegust investeerimispuudujääki, anda äriühingutele rahalist toetust, kaasata erakapitali ja vähendada investeerimisriske.
Enamik delegatsioone kutsus üles Euroopa Konkurentsivõime Fondi kiiresti käivitama ning rõhutasid, et liikmesriike tuleb täiel määral kaasata Euroopa Konkurentsivõime Fondi otsuste tegemisse ja fondi juhtimisse. Enamik delegatsioone rõhutas vajadust võtta arvesse nii ettevõtjate kui ka investorite vajadusi. See tähendab, et tuleb tagada lihtsustatud, läbipaistvad ja tõhusad menetlused, mis vähendavad halduskoormust miinimumini. Paljud kutsusid üles pöörama erilist tähelepanu VKEdele. Samuti kutsuti mitmel korral üles keskenduma tipptaseme saavutamisele ja meetmetele geograafiline tasakaalu kindlustamiseks.
Pärast seda, kui juhtiv asepresident Séjourné oli tutvustanud esimest selleteemalist eduaruannet, pidasid ministrid lihtsustamismeetmete üle poliitilise mõttevahetuse. Vaatamata jõupingutustele halduskoormuse vähendamiseks (nimelt nn koondpakettide abil), tekitavad uued seadusandlikud ettepanekud ettevõtjatele endiselt märkimisväärseid kulusid. Ministrid arutasid milline võiks olla õige tasakaal vajalike uute õigusnormide ja ettevõtjate tarbetu halduskoormuse vahel, samuti konkurentsivõime nõukogu rolli seoses uute reeglite ja õigusnormide eesmärkide vahelise proportsionaalsuse tagamisega . Enamik ministreid tervitas lihtsustamisaruannet ja koondpaketi lähenemisviisi olemasoleva koormuse vähendamiseks, kuid mõnes sõnavõtus tuletati meelde, et lihtsustamine ei ole sama, mis dereguleerimine.
Tulevasi õigusnorme silmas pidades kutsusid paljud delegatsioonid üles kohaldama parema õigusloome põhimõtteid, nagu näiteks mõjuhinnangute (sealhulgas VKE-testide ja konkurentsivõime kontrollide), järelhindamiste, sidusrühmadega konsulteerimise või tegeliku olukorra kontrollide süstemaatiline kasutamine. Mitu delegatsiooni tuletasid meelde vajadust rakendada vaikimisi digitaalsust ja kohaldada üldiselt põhimõtet „üks sisse, üks välja“, mis tähendab, et iga uue õigusakti kehtestamisega tuleks üks kehtiv õigusakt kehtetuks tunnistada (mõned delegatsioonid tegid isegi ettepaneku põhimõtte „üks sisse, kaks välja“ rakendamiseks). Jõuti ühisele kokkuleppele, et konkurentsivõime nõukogu peaks jätkama praeguste lihtsustamispüüdluste jälgimist, seistes hea selle eest, et edaspidi ei tekiks täiendavat koormust.
Eesistujariik Taani on pühendunud bürokraatia vähendamisele ja Euroopa ettevõtjate koormuse vähendamisele. Samas peame tagama, et uued ELi õigusnormid ei tekitaks tarbetut koormust. Mul oli hea meel kuulda, et juhtiv asepresident Séjourné esitas täna oma arvamuse selle olulise ülesande kohta. Jätkame tihedat koostööd tugevama ja konkurentsivõimelisema Euroopa suunas.
Morten Bødskov, tööstus-, ettevõtlus- ja rahandusminister
Lõunalauas vahetasid ministrid arvamusi ühtse turu strateegia üle. Arutelus osales Enrico Letta, aruande „Much more than a market“ („Palju enamat kui turg“) autor, Itaalia endine peaminister ja Jacques Delors’i instituudi president. Ministrid väljendasid oma seisukohti digialgatuste kohta, millega püütakse saavutada äriühingute vajadustel põhinev ja koormust vähendav digiüleminek, samuti ambitsioonikate digialgatuste rakendamise kohta liikmesriikides ja ettevõtetes.
Muude küsimuste raames anti ministritele teavet kuue teema kohta:
Austria delegatsioon andis koos Horvaatia, Kreeka, Luksemburgi, Madalmaade, Sloveenia ja Tšehhiga teavet põhjendamatute territoriaalsete tarnepiirangute kõrvaldamise kohta
Komisjon tegi ettekande lihtsustamise koondpakettide menetluste seisu kohta
Madalmaade delegatsioon andis teavet 2025. aasta pooljuhtide deklaratsiooni kohta ELi kiibimääruse läbivaatamiseks
Komisjon teavitas ministreid 12. septembril Brüsselis toimunud kolmandast autotööstusega peetavast strateegilisest dialoogist.
Prantsusmaa delegatsioon andis teavet 2040. aasta kliimaeesmärgi kooskõlastamise kohta Euroopa tööstuse konkurentsivõimega.
Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia delegatsioon andsid teavet seoses komisjoni teadaandega õigusakti kohta tööstuse süsinikuheite kiiremaks vähendamiseks.
