"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Konkurentsivõime nõukogu (siseturg ja tööstus), 22. mai 2025
Peamised tulemused
Töötajate lähetamise deklareerimise avalik liides
Ministrid kiitsid heaks nõukogu seisukoha (üldine lähenemisviis) töötajate lähetamise deklareerimist käsitleva määruse suhtes. Lähetatud töötaja on töötaja, kelle tööandja on lähetanud ajutiselt osutama teenust teises liikmesriigis. Kõnealuse määruse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, võimaldades esitada lähetamist käsitlevaid e-deklaratsioone kasutajasõbralikult ja veebipõhiselt.
Valdav enamus delegatsioone toetas üldist lähenemisviisi ning rõhutas kasu, mida e-deklaratsioonide kasutamine võib tuua halduskorra lihtsustamise, ühtse turu integreerimise, liikumisvabaduse ja töötajate õiguste kaitse seisukohast. Mitu ministrit tuletas meelde, et süsteem on vabatahtlik ja märkisid vajadust säilitada riiklike ametiasutuste kontrolli kõrge tase.
Lähetatud töötajate deklareerimist käsitlev avalik liides on teenuste siseturul pöördelise tähtsusega. Kõrgtehnoloogia kasutamine ja töötajate lähetamine teise liikmesriiki on muutunud kiiremaks, odavamaks ja lihtsamaks; töötajad saavad jätkuvalt nautida oma õigusi ja peagi on võimalik kasutada teenuste siseturgu.
Michał Baranowski, majandusarengu ja tehnoloogia küsimuste eest vastutava ministeeriumi sekretäri asetäitja
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse selle üle, kuidas kohandada tööstuspoliitikat traditsiooniliselt tugevatele tööstusharudele. Konkurentsivõime kompasi raames pakuti välja mitu sektoripõhist juhtalgatust oluliste tööstusharude jaoks, nagu terase ja metallide tegevuskava, mis esitati 19. märtsil 2025, ning autotööstuse tegevuskava, mis esitati 5. märtsil 2025. 2025. aastaks on kavandatud keemiatööstuse paketi kasutuselevõtmine.
Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas suurendada KTK konkurentsivõimet, jätkates samal ajal tööd kliimaeesmärkide saavutamiseks. Mitu ministrit rõhutas vajadust säilitada pragmaatiline lähenemisviis, alandada energiahindu ja parandada võrkude ühendamise taristut, tagada toorainete varustuskindlus, edendada tehnoloogia arengut ja tagada tööstuse rahastamine. Paljud delegatsioonid rõhutasid seda, kui oluline on tagada riigihangete puhul nõudlus vähese CO2 heitega toodete järele, kutsusid üles lihtsustama õigusakte ja vähendama halduskoormust ning võitlema ebaausa konkurentsi ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastu, kasutades selleks kaubanduse kaitsevahendeid ja piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM).
Heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutav komisjoni juhtiv asepresident Stéphane Séjourné tutvustas ühtse turu strateegiat, mille volinike kolleegium võttis vastu päev varem. Strateegia on suunatud ühendusele „Terrible Ten“ („Kohutav kümme“) - need on kõige olulisemad takistused, mis esinevad kümnes sektoris ja mis takistavad ELi ettevõtete laienemist liikmesriikidesse. Komisjon rõhutab vajadust ambitsioonikamate teenuste, lihtsustamise ja digitaliseerimise järele, eelkõige VKEde jaoks, ning väljendab vajadust suurema poliitilie kaasatuse järele, määrates selleks igast liikmesriigist nn siseturu „šerpa“.
Liikmesriigid kiitsid nimetatud strateegia heaks. Paljud delegatsioonid näitasid üles soovi teha strateegia rakendamisel koostööd. Ministrid tõstsid esile oma erinevaid prioriteete kõnealuse strateegia suhtes, sealhulgas seoses SMSi toetamise, halduskoormuse vähendamise, energia-, transpordi- ja andmeühenduste suurendamise, menetluste digitaliseerimise ja territoriaalsete tarnepiirangute vähendamisega.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Riigihanked: strateegilised eesmärgid ja edasised sammud
Ministrid pidasid mõttevahetuse riigihangete kui strateegilise vahendi rolli üle, milleks ette nähtud aastaeelarve on 2,3 triljonit eurot ning mille sidusrühmadeks on 250 000 avaliku sektori ning piirkondlikku ja kohalikku omavalitsust. Eesistujariik Poola koostas arutelu eesmärgil suunava märkuse. Järgnenud mõttevahetuses juhinduti kahest küsimusest, mille eesistujariik oli eelnevalt ministritele esitanud. Üks nimetatud küsimustest märksi edasiminekut, et saavutada riigihangete kaudu erinevaid ELi kiiresti arenevaid strateegilisi eesmärke nagu konkurents, kestlikkus, vastupanuvõime, innovatsioon, julgeolek, ohutus ja konkurentsivõime. Teise küsimuse eesmärk oli hinnata liikmesriikide seisukohti selle suhtes, millisel määral on riiklikel ametiasutustel võimalik otsustada milliseid eesmärke ja missugusel moel oleks võimalik saavutada.
Ministrid vahetasid arvamusi eeldatava riigihankeid käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamise kohta, esitades selle kohta erinevaid arvamusi. Kõik delegatsioonid ja komisjon rõhutasid vajadust lihtsustada olemasolevat Euroopa raamistikku, vähendades õigusaktide hulka, võttes kasutusele digivahendid ja kehtestades selgemad eeskirjad. Ministrid arutasid ka seda, milliseid ELi strateegilisi eesmärke, nagu keskkonnaeesmärgid, sotsiaalpoliitika, majandusliku suveräänsuse ning riigi julgeoleku ja riigihangetega seotud eesmärgid võiksid aidata saavutada, ning arutasid seda, kas ja millal oleks võimalik kehtestada ELi eelistav klausel. Mitu delegatsiooni pooldas seda, et riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele avaliku sektori hankijatele võimaldataks paindlikkus kohaldada uusi valdkondlikke kriteeriume, sealhulgas ELi eelistusi oma konkreetsetele vajadustele. Nad andsid konkreetse singaali selle kohta, et läbivaatamisel keskendutakse ELi tasandil hankemenetluste lihtsustamisele ja ka sellele „kuidas omastada“, andes samas avaliku sektori hankijatele valikuvõimaluse otsustada „mida nad ostavad“.
Nõukogu roll bürokraatiafiltrina
Ministrid pidasid teise poliitilise mõttevahetuse selle üle, kuidas parandada õigusloomeprotsessi, et muuta see ettevõtjasõbralikumaks. Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 20. märtsi 2025. aasta järeldustes vajadust lihtsustada ja vähendada oluliselt haldus-, regulatiivset ja aruandluskoormust. Järeldustes kutsuti üles lihtsustama ELi õigusakte, et tagada selge, lihtne ja innovatsioonisõbralik õigusraamistik. Konkurentsivõime kompassis kindlaksmääratud esimese horisontaalse tugisüsteemi meede seisneb selles, et 2025, aasta jaanuaris esitatud ELi õigusaktid on konkurentsivõime toetamiseks asjakohased. Ministrid vahetasid oma arvamusi kahe küsimuse üle: selle üle, kuidas nõukogu saab rakendada oma parema õigusloome põhimõtteid ning selle üle, kuidas nõukogu saab tõhusalt toimida nn bürokraatriavastase filtrina, soodustades ettevõtjasõbralikku regulatiivset raamistikku.
Kõik ministrid nõustusid selles, et õigusloome ja õigusloomeprotsessi lihtsustamine peaks olema kõigi Euroopa institutsioonide, st komisioni, parlamendi ja nõukogu prioriteet. Paljud delegatsioonid pakkusid välja lahendusi õigusloomeprotsessi parandamiseks, näiteks võimalusi korraldada laiaulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega, põhjalikke mõjuhinnanguid (sealhulgas oluliste muudatuste puhul) ning õigusaktide mõju hindamist, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Mõned delegatsioonid soovisid kohaldada selliseid põhimõtteid nagu proportsionaalsus, subsidiaarsus ja „üks sisse, üks välja“ reegel (millega tühistatakse kehtivad õigusaktid, kui tehakse ettepanek uute õigusaktide vastuvõtmise kohta), et tagada uute õigusaktide tõhusus ja vähendada halduskoormust. Eesistujariik kinnitas, et eesistujariikide kolmiku prioriteediks on jätkuvalt parema õigusloome saavutamine.
Muud küsimused
Muude küsimuste raames teavitati ministreid järgmisest
Poola delegatsioon esitas ministritele ajakohastatud teavet Poola eesistumise ajal järgmiste seadusandlike ettepanekute menetlemise seisust:
määrus äritehingutes esinevate hilinenud maksete tõkestamise kohta
direktiiv Euroopa piiriüleste ühingute kohta
määrus, mis käsitleb sundlitsentsimist kriisiohje eesmärgil
mänguasjade ohutuse määrus
määrus, milles käsitletakse detergente ja pindaktiivseid aineid
Hispaania, Itaalia, Läti, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari delegatsioon tuletasid ministritele meelde vajadust jätkata arutelusid standardi rakendamiseks oluliste patentide reguleerimise üle.
Prantsusmaa delegatsioon andis teavet üleskutse kohta rakendada kiiresti Euroopa autotööstuse tegevuskava, sealhulgas toetust Euroopa akude väärtusahelale
Prantsusmaa delegatsioon andis tööstussektorile teise arutelupunkti all teavet rahaliste vahendite kaasamise kohta ja ELi strateegilise autonoomia kohta nii Euroopa kui riiklikul tasandil.
Prantsusmaa esitas komanda arutelupunkti all teavet USA ametiasutuste poolt tollimaksude suurendamise kohta ning meetmete kohta, millega kaitsta ELi turgu liigsete tootmisvõimsuse voogude eest.
Taani delegatsioon teavitas ministreid järgmise eesistujariigi tööprogrammist siseturu ja tööstuse valdkonnas.
Nõukogu võttis ka aruteluta punktina vastu küsimused, mis on esitatud muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjades.
