"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Kultuuri- ja audiovisuaalministrite videokonverents, 1. detsember 2020
Peamised tulemused
Tulevikuks valmistumine – kultuuri- ja meediasektori taastumine COVID-19 pandeemiast
Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas tugevdada kultuuri- ja meediasektori pikaajalist vastupanuvõimet ning kuidas saavad loomemajandus ja meedia kasu ELi taastefondidest ja asjakohast teavet rahastamisvõimaluste kohta.
COVID-19 kriis on tabanud kultuuri- ja meediasektorit äärmiselt rängalt. Täna toimunud arutelu kinnitas liikmesriikide otsustavust jätkata selle sektori toetamist riigi ja ELi tasandil – suunata paremini taasteabi, anda piisavalt rahastamisalast teavet ja olla reisipiirangutega paindlik. Lisaks sellele kohandati meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ nii, et sellest oleks võimalik toetada pandeemia negatiivse mõju all kannatanud linnu, ning me loodame, et alates 2021. aastast suureneb rahastamine programmist „Loov Euroopa“.
Liiduvalitsuse volinik kultuuri ja meedia küsimustes Monika Grütters
Ministrid jagasid oma seisukohti järgmistes punktides.
Euroopa taastemeetmed peavad olema suunatud kultuuri- ja loomesektori asjaomastele osalejatele, sealhulgas meediale, et aidata neil valmistuda tulevasteks väljakutseteks kestlikul ja vastupidaval viisil. Sektor peab jätkuvalt soodustama Euroopa integratsiooni! Soovime veelgi tugevdada Euroopa rahastamisprogramme ning tagada, et kultuuri- ja meediasektor oleks neist paremini informeeritud. See nõuab kestlikke meetmeid, mida tuleb arutada.
Soovime anda kultuuri- ja meediasektorile tulevikuväljavaateid, seda eriti olukorras, kus pandeemia ulatuslikud tagajärjed mõjutavad meid veel pikka aega. Kuidas saaksime parandada õigusraamistikku kultuuri ja meedia kasuks, näiteks seoses reisipiirangutega? Soovime tagada, et sektor saaks kasu taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi võimalustest, kui seda riigi tasandil kohaldatakse.
Ministrid pidasid tervitatavaks asjaolu, et programmi „Loov Euroopa“ eelarvet suurendatakse aastateks 2021–2027 märkimisväärselt. Samuti väljendasid nad heameelt võimaluse üle suurendada programmide „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“ eelarvet järgmiseks seitsmeaastaseks perioodiks ning võimaluste üle, mida see võib pakkuda kultuuri- ja loomemajanduse toetamiseks. Ministrid väljendasid lootust, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ning taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendis varsti kokkuleppele jõutakse, kuna need võimaldavad kultuuri- ja audiovisuaalsektori täiendavat rahastamist.
Enamik delegatsioone väljendas toetust ideele luua internetiportaal, mis sisaldaks kättesaadavat ja sihipärast teavet kunstnike ja loovisikute rahastamisvõimaluste kohta kogu ELis. See aitaks ületada probleeme, nagu ebapiisav teave ja taotlusmenetluste keerukus.
Ministrid leidsid üldiselt, et on vaja koostoimet programmi „Loov Euroopa“ ja muude ELi programmide või fondide vahel, millel on (eraldi) meetmed kultuuri- ja loometegevuse toetamiseks, nagu Erasmus+, „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa Regionaalarengu Fond.
Kultuuri-, loome- ja meediatööstuse taastamisele kaasaaitamise ettepanekute hulgas oli ELi õigusraamistiku tugevdamine, eelkõige ELi autoriõiguse direktiivi ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamine, raamatumüügile madalamate maksude kehtestamine ning Euroopa audiovisuaaltooteid pakkuvate veebiplatvormide loomine.
Paljud ministrid kutsusid üles tegema reisierandeid kunstnikele ja loovisikutele kogu ELis.
Eesistujariik teavitas ministreid Saksamaa linna Chemnitzi nimetamisest üheks Euroopa 2025. aasta kultuuripealinnaks. Sloveenia delegatsioon andis teavet 2025. aastal veel ühe linna (Sloveenias) kultuuripealinnaks nimetamise seisust. Ministrid pidasid tervitatavaks asjaolu, et meetmele „Euroopa kultuuripealinnad“ on antud teatav paindlikkus COVID-19 pandeemia negatiivse mõju all kannatanud linnade kasuks.
COVID-19 kriis on tabanud kultuuri- ja meediasektorit äärmiselt rängalt. Täna toimunud arutelu kinnitas liikmesriikide otsustavust jätkata selle sektori toetamist riigi ja ELi tasandil – suunata paremini taasteabi, anda piisavalt rahastamisalast teavet ja olla reisipiirangutega paindlik. Lisaks sellele kohandati meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ nii, et sellest oleks võimalik toetada pandeemia negatiivse mõju all kannatanud linnu, ning me loodame, et alates 2021. aastast suureneb rahastamine programmist „Loov Euroopa“.
