Skip to content
  • Nõukogu (haridus, noored, kultuur ja sport)

Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu, 13.–14. mai 2024

Peamised tulemused

Teisipäev, 14. mai

Kultuur/audiovisuaalküsimused

Suunamõjutajate kui veebisisu loojate toetamine

Nõukogu kiitis heaks järeldused suunamõjutajate esilekerkimise kohta ELi meedia ökosüsteemi osana. Järeldustes rõhutatakse suunamõjutajate positiivset ja potentsiaalselt kahjulikku mõju veebisisule ja teabele, mida eurooplased tarbivad, ning esitatakse mitu soovitust, mille eesmärk on edendada meediapädevust ja digikirjaoskust ning vastutustundlikku käitumist suunamõjutajate, sealhulgas alaealiste (lapsest suunamõjutajate) seas.

Eurooplased veedavad üha rohkem aega internetis, mis tähendab, et sotsiaalmeedia jaoks sisu loovatel suunamõjutajatel on sellele, kuidas me maailma tajume ja mõistame, suurem mõju kui kunagi varem. Et see mõju oleks positiivne, peab EL suunamõjutajaid toetama, võimaldades neil arendada oma meediapädevust ning suurendada oma teadlikkust normidest, mis reguleerivad nende tegevust internetis, ja nende järgimist.

Flandria Brüsseli asjade, noorte-, meedia- ja vaesuse vähendamise minister Benjamin Dalle

Andmepõhine publikusuhete arendamine

Ministrid kiitsid heaks järeldused, milles käsitletakse viise kultuuri- ja loomesektori võimestamiseks andmepõhise publikusuhete arendamise kaudu Oma järeldustes innustab nõukogu liikmesriike kaaluma andmepõhiseid lähenemisviise publikusuhete arendamisele, tehes muu hulgas järgmist:

  • vajalike oskuste edendamine kultuuri- ja loomesektoris
  • teabevahetuse ja parimate tavade jagamise hõlbustamine nii asjaomastes sektorites kui ka nende vahel
  • asjakohase poliitikaraamistiku väljatöötamine

Kultuuri- ja loomesektori tulevikukindlaks muutmine tehisintellekti ajastul

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse tehisintellekti võimaliku tulevase mõju üle kultuuri- ja loomesektorile. Nad jagasid lähenemisviise, mida nende valitsused kasutavad kultuuri- ja loomesektori toetamiseks tehisintellektitehnoloogia arendamisel ja kasutamisel, ning arutleti saadud kogemuste üle. Eelkõige juhtisid nad tähelepanu mõnedele tehisintellekti pakutavatele võimalustele, nagu kultuurile juurdepääsu avardamine ja uue publiku leidmine ning kultuuripärandi säilitamine.

Sellegipoolest juhtisid nad tähelepanu ka mõningatele tehisintellekti kasutamisega seotud riskidele, eelkõige seoses intellektuaalomandi õiguste austamisega, eetikaküsimustele ja vajadusele eristada inimese loodud teoseid tehisintellekti toodetud teosest. Samuti kaalusid nad, kuidas ELi poliitika ja programmid võiksid aidata kultuuri- ja loomesektoril tehisintellekti potentsiaali ära kasutada, säilitades samal ajal kultuuri ja loovuse inimmõõtme.

Tänane arutelu toimus väga õigel ajal. Tehnoloogia areng muudab ELi kultuuri- ja loomemaastikku hämmastavalt kiiresti paremuse, kuid võib-olla ka halvemuse suunas. Tehisintellektiga kaasnevatele väljakutsetele ja võimalustele kiireks ja tõhusaks reageerimiseks peame välja töötama asjakohased õigusaktid ning arendama oma kultuuri- ja loomesektori digivõimekust.

Flaami valitsuse minister-president Jan Jambon

Muud küsimused

„Muude küsimuste“ päevakorrapunkti all käsitleti järgmisi teemasid:

  • Bourges’i valimine 2029. aasta Euroopa kultuuripealinnaks (teave Prantsusmaa delegatsioonilt)
  • Konverents relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsiooni teemal, 13.–15. mai 2024 (teave Madalmaade delegatsioonilt)
  • Rahvusvaheline konverents teemal „Ukraina kultuurisektori taastamine“, Vilnius, Leedu, 6.–7. juuni 2024 (teave Leedu delegatsioonilt)
  • ELi kultuuripoliitika tulevik (teave Saksamaa delegatsioonilt)
  • ELi sanktsioonide kohaldamine voogedastus- ja videojagamisplatvormidel – kollektiivne vastutus (teave Eesti, Leedu ja Läti delegatsioonilt)
  • Järgmise eesistujariigi tööprogramm (teave Ungari delegatsioonilt)

Sport

Tervisesport

Ministrid kiitsid heaks järeldused tervisespordi panuse kohta Euroopa elanike aktiivsete ja tervislike eluviiside toetamisse Järeldustes julgustatakse liikmesriike ja komisjoni rakendama poliitikat, millega edendatakse tervisesporti, sealhulgas piirkondades, kus puuduvad piisavad spordirajatised, ning julgustama eurooplasi teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja sobiva taristu arendamise kaudu tervisespordis osalema.

Kehalist aktiivsust peetakse laialdaselt kasulikuks, kuid paljud ELi kodanikud on sageli liiga hõivatud, et osaleda organiseeritud sporditegevuses. Tervisesport pakub inimestele paindlikumat viisi tervislike eluviiside järgimiseks; seega tuleks seda toetada ja soodustada nii riigi kui ka ELi tasandil võetavate meetmetega.

Vallooni-Brüsseli föderatsiooni peaminister Pierre-Yves Jeholet

ELi spordialane töökava

Ministrid kiitsid heaks resolutsiooni, mis käsitleb ELi spordialast töökava, mida kohaldatakse 2024. aasta juulist kuni 2027. aasta detsembrini. Kavas keskendutakse kolmele peamisele prioriteedile:

  • ausus ja väärtused spordis
  • spordi sotsiaal-majanduslik ja kestlik mõõde
  • spordis osalemine ja tervist tugevdav kehaline aktiivsus

Vabatahtlike roll Euroopa spordis

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse vabatahtlike rolli üle Euroopa spordis. Arutelu käigus jagasid nad riiklikku ja ELi tasandit silmas pidades teavet meetmete kohta, mida nende riigis kasutatakse spordi valdkonnas vabatahtliku tegevuse edendamiseks, samuti takistuste kohta, mis ei võimalda inimestel spordi alal vabatahtlikus tegevuses osaleda. Lisaks arutasid nad viise, kuidas võimestada neid rühmi, kelle osalemine spordiga seotud vabatahtlikus tegevuses on statistiliselt vähem tõenäoline, sealhulgas eakamaid inimesi, naisi ja töölisklassi taustaga inimesi.

Ettepanekud hõlmasid asjaomaste ELi rahaliste vahendite ja programmide, näiteks programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse kasutamist ning spordi valdkonnas tegutsevate vabatahtlike panuse tunnustamist auhindade või tunnistustega, mille abil võiks väärtustada nende oskusi ja tööd. Mõned liikmesriigid juhtisid tähelepanu ka vajadusele tagada vabatahtlike jaoks tõhus järelevalve ja ranged ohutusstandardid.

Muud küsimused

„Muude küsimuste“ päevakorrapunkti all käsitleti järgmisi teemasid:

  • Venemaa agressioonisõja tagajärjed Ukraina spordisektorile (teave eesistujariigilt)
  • 2024. aasta Pariisi olümpia- ja paraolümpiamängude Euroopa mõõde (teave Prantsusmaa delegatsioonilt)
  • 2024. aastal Saksamaal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste Euroopa mõõde (teave Saksamaa delegatsioonilt)
  • Liikmesriikide kaasatus seoses maailma dopinguvastase koodeksiga (teave Madalmaade delegatsioonilt)
  • Järgmise eesistujariigi tööprogramm (teave Ungari delegatsioonilt)

Mitteametlikud arutelud

Enne esmaspäeval toimunud kohtumise algust osalesid noorteministrid mitteametlikul hommikusöögil, mille teema oli „Noorte lähendamine Euroopale: noorte sisulise osalemise jõud Euroopa Parlamendi valimistel ja edaspidi“.

Esmaspäeval pidasid haridusministrid lõunalauas mitteametliku arutelu, mille teema oli „Euroopa haridusruumi saavutamine: tulevikku suunatud arutelu õpetajate puuduse leevendamise teemal“.

Teisipäeva hommikul pidasid kultuuri- ja audiovisuaalministrid mitteametlikul hommikusöögil arutelu teemal „Kestlik investeerimine Euroopa audiovisuaalökosüsteemis, võttes arvesse läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi“.

Spordiministrid arutasid teisipäeval mitteametlikul lõunasöögil teemat „Naiste koht spordis“.


Esmaspäev, 13. mai

Noored

Noori kaasav ühiskond

Nõukogu kiitis heaks järeldused noori kaasava ühiskonna kohta, milles esitatakse sihipärased meetmed, et edendada võrdsust, kaasatust ja noorte toetamist Euroopas, eelkõige piiratud võimalustega noorte puhul.

Oma järeldustes tunnistab nõukogu noorte ees seisvaid takistusi ning seda, kui oluline on hõlbustada noorte aktiivset osalemist ja kaasamist nende kogukonnas ja demokraatias. Nõukogu rõhutab samuti vajadust parandada kõigi noorte vaimset heaolu ja elutingimusi. Seda saab teha kaasavate meetmete kaudu, mis hõlbustavad kõigi noorte sisulist osalemist neid puudutavate otsuste tegemises ja neid puudutavates keskkondades, eelkõige noorsootöö kaudu.

Lapsi, noori ja laste õigusi käsitlevad poliitilised tegevuskavad

Nõukogu kiitis heaks järeldused lapsi, noori ja laste õigusi käsitlevate Euroopa ja rahvusvaheliste poliitiliste tegevuskavade kohta.

Järeldustes kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles hõlbustama sujuvat üleminekut lapsepõlvest täiskasvanuikka, eelkõige haavatavas ühiskondlikus olukorras olevate noorte puhul, ning parandama asjaomaste poliitikameetmete, poliitikavaldkondade ja tasandite ülest koostööd, koordineerimist, teabevahetust ja suhtlust.

Tekstis kutsutakse liikmesriike üles kaaluma laste õigusi ja noori käsitlevate riiklike strateegiate või kooskõlastatud poliitikameetmete väljatöötamist või olemasolevate strateegiate ja poliitikameetmete edasiarendamist, tagamaks poliitika sidususe laste, laste õiguste ja noorteküsimuste valdkonnas, et koordineerida tegevust vanusega seotud vajaduste osas.

Euroopa noorteaasta 2022 pärand

Nõukogu kiitis heaks järeldused Euroopa noorteaasta (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022) pärandi kohta. Järeldustes tunnustatakse Euroopa noorteaasta saavutusi seoses noorteperspektiivi lõimimisega ja noorteküsimuste süvalaiendamisega kõikidesse asjaomastesse ELi poliitikavaldkondadesse. Järeldustes kutsutakse komisjoni üles seda hoogu ära kasutama, sealhulgas tugevdades selliseid olulisi mehhanisme nagu ELi noortedialoog, riiklikud noorte osaluskogud ja kavandatav noorte sidusrühmade platvorm.

Noorsootööpoliitika võimestavas Euroopas

Nõukogu kiitis heaks resolutsiooni, milles käsitletakse noorsootöö rolli noorte autonoomia suurendamisel uutes oludes. Resolutsioonis kutsutakse liikmesriike, komisjoni ja asjaomaseid sidusrühmi üles toetama kvaliteetse noorsootöö ning noorsootööpoliitika arendamist ja elluviimist ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas tervikliku noorsootööpoliitika, alt-üles lähenemisviisi, noorsootöötajate koolitamise ning kõigile noortele võimestavate keskkondade ja võrdse noorsootööle juurdepääsu tagamise kaudu.

ELi 2024. aasta noortekonverentsi järelmeetmed

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse 2.–5. märtsil 2024 Gentis toimunud ja kaasavale ühiskonnale keskendunud ELi noortekonverentsi tulemuste järelmeetmete üle. Mõttevahetuse käigus arutasid ministrid viise, kuidas tõhustada ELi noortedialoogi tulemuste järelevalvet ja neid käsitlevat tagasisidet poliitilisel tasandil, et noorte vajadusi ja ootusi paremini arvesse võtta. Samuti arutasid nad rakendusmeetmeid, mida saaks kasutada noori kaasava ühiskonna soodustamiseks oma riigis.

Muud küsimused

„Muude küsimuste“ päevakorrapunkti all käsitleti järgmisi teemasid:

  • Toetus Ukraina noortele (teave eesistujariigilt)
  • ELi noortedialoogi mitteametlikul hommikusöögikohtumisel toimunud arutelu tulemused (teave eesistujariigilt)
  • Järgmise eesistujariigi tööprogramm (teave Ungari delegatsioonilt)

Haridus

Liikuvusvõimalused hariduse ja koolituse valdkonnas:

nõukogu võttis vastu soovituse „Liikuvus Euroopas – õpirände võimalused kõigile“. Soovitus seab eesmärgiks on julgustada rohkem inimesi kasutama välismaal õppimise võimalusi ning laiendab ELi õpirände raamistikku igas vanuses õppijatele, sealhulgas õpetajatele ja praktikantidele.

Liikuvus on pikka aega olnud ELi projekti keskmes. Välismaal õppimine võib pakkuda väärtuslikke oskusi ja tugevdada ELi ühiseid väärtusi. Tänane soovitus aitab laiendada igaühe võimalusi saada kasu tohututest eelistest, mida pakub väljaspool oma sünniriiki õppimine või koolitustel osalemine.

Caroline Désir, Belgia prantsuskeelse kogukonna haridusminister

Tehisintellekt hariduse ja koolituse valdkonnas

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse tehisintellekti rolli üle hariduses ja koolituses, keskendudes kolmele põhivaldkonnale:

  • kuidas saavad riiklikud haridus- ja koolitussüsteemid olla valmis tehisintellektist tulenevateks väljakutseteks, kasutades samal ajal maksimaalselt ära tehisintellekti pakutavaid võimalusi
  • mil määral tehisintellekt juba mõjutab riiklikke haridus- ja koolitussüsteeme
  • meetmed, mida võiks liikmesriikidega konsulteerides võtta Euroopa tasandil, et tehisintellekti hariduses ja koolituses maksimaalselt ära kasutada, tagades samal ajal kvaliteetse hariduse kõigile

Ministrid rõhutasid, kui oluline on kasutada ära tehisintellekti pakutavaid eeliseid, mis võiksid pakkuda personaalsemat õpikogemust, ning tutvustasid meetmeid, mida nad on võtnud riiklikul tasandil. Nad rõhutasid vajadust arendada õppijate digioskusi ja tugevdada õpetajate rolli ja pädevusi.

Nõukogu juhtis samuti tähelepanu selle uue tehnoloogiaajastuga kaasnevatele võimalikele ohtudele ning kutsus komisjoni üles kehtestama kogu ELi hõlmava ühise lähenemisviisi tehisintellekti kasutamise kohta hariduses ja koolituses.

Tõenditel põhinev haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevus

Ministrid kiitsid heaks järeldused, milles määratakse kindlaks mitu prioriteetset valdkonda tõenditel põhineva haridus- ja koolituspoliitika ning -tegevuse edendamiseks, eesmärgiga saavutada Euroopa haridusruum.

Muud küsimused

„Muude küsimuste“ päevakorrapunkti all käsitleti järgmisi teemasid:

  • Euroopa kraad (teave komisjonilt)
  • Õigusriigi kultuuri edendamine hariduse kaudu (teave komisjonilt)
  • Järgmise eesistujariigi tööprogramm (teave Ungari delegatsioonilt)

Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seotud ja muude A-punktide nimekirjas.

Kohtumisega seotud dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (haridus, noored, kultuur ja sport)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 14. jaanuar 2025