"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu (haridus, noored, kultuur ja sport), 15.–16. mai 2023
Peamised tulemused
Noored ja sport (esmaspäev, 15. mai)
Noorte- ja spordiministrid kohtusid Brüsselis, et arutada noorte sotsiaalset kaasamist Euroopas ja inimõiguste austamist rahvusvahelistel spordiüritustel. Samuti kiitsid nad heaks järeldused, milles käsitletakse kestliku Euroopa sotsiaalset mõõdet noorte jaoks, samuti resolutsioonid ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemuste, ELi noortestrateegia töökava (2022–2024) läbivaatamise ning ELi liikmesriikide esindatuse kohta Maailma Dopinguvastases Agentuuris (WADA).
Inimõiguste austamine rahvusvahelistel spordiüritustel
Spordiministrid arutasid vajadust tagada inimõiguste austamine suurte rahvusvaheliste spordiürituste korraldamisel. Ministrid rõhutasid vajadust hea juhtimistava järele spordis ning arutasid viise, kuidas kooskõlas ÜRO juhtpõhimõtetega suurendada läbipaistvust ja inimõiguste austamist rahvusvaheliste spordiürituste korraldajate valimisel ja ürituste korraldamisel ning samuti riiklike, Euroopa ja muude rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide tegevuses. Paljud ministrid tõstsid esile meetmeid, mida nende riigis on võetud inimõiguste kaitsmiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks laiemalt, sealhulgas toetades naissportlasi ja LGBT-sportlasi.
Rahvusvahelised spordiüritused peaksid esindama kõige paremaid inimväärtusi: ausus, vastastikune austus ja kogukonnatunnetus ning aus mäng. Me peame iga hinna eest võitlema nende põhimõtete vastu suunatud rünnakute vastu, olgu selle vormiks siis korruptsioon, ebaseaduslik doping, mainepesu spordi kaudu või inimõiguste rikkumine.
Rootsi sotsiaal- ja rahvatervise minister Jakob Forssmed
Arutelu käigus juhtisid ministrid tähelepanu hiljuti avaldatud neljandale avaldusele, mis on adresseeritud Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ning milles märgitakse, et Venemaal ei tohi lubada kasutada sporti selleks, et legitimeerida oma sissetungi Ukrainasse. Mitu ministrit võttis sõna, et väljendada solidaarsust Ukrainaga ja rõhutada oma tugevat vastuseisu Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemisele suurtel rahvusvahelistel spordiüritustel, nagu eelseisvad Pariisi olümpia- ja paraolümpiamängud. Arutelust võtsid osa Ukraina noorte- ja spordiministri asetäitja Andrei Tšesnokov ning Euroopa Nõukogu spordi laiendatud osalise kokkuleppe organisatsiooni (EPAS) täitevsekretär ja spordiosakonna juhataja Sophie Kwasny.
Nõukogus toimus poliitiline mõttevahetus vajaduse üle edendada noorte kaasamist ELi ühiskonda, keskendudes noortele ukrainlastele. Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas käsitleda „noorte“ kui rühma heterogeensust neid mõjutava poliitika kujundamisel. Nad juhtisid tähelepanu paljudele väljakutsetele, millega noored praegu silmitsi seisavad, ja arutasid viise, kuidas aidata neil need takistused ületada kooskõlas ELi noortedialoogi käigus esitatud soovitustega, rõhutades samal ajal ka selliste ELi programmide nagu „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus tähtsust. Samuti jagasid nad teavet oma riigis juba võetud meetmete kohta noorte, sealhulgas ajutiselt ümberasunud noorte ukrainlaste toetamiseks.
Arutelust võttis osa Ukraina noorte- ja spordiministri asetäitja Andrei Tšesnokov. Ta märkis, et ligikaudu 40% noortest ukrainlastest on praegu põgenikud ja paljud neist saavad ELis ajutist kaitset, ning tutvustas Ukraina prioriteete koostööks ELiga noortepoliitika valdkonnas. Nõukogu kuulas ära ka mõne 20.–22. märtsil Växjös toimunud ELi noortekonverentsil osalenud delegaadi sõnumid.
Ministrid kiitsid samuti heaks järeldused, milles käsitletakse kestliku Euroopa sotsiaalset mõõdet noorte jaoks, kus väidetakse, et EL peaks tegema rohkem selleks, et kaasata noori kestliku tuleviku poliitika väljatöötamisse, ning rõhutatakse noorte rolli peamiste osalejatena kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel.
Ministrid kiitsid noori käsitleval istungil heaks resolutsiooni, et tagada ELi noortedialoogi üheksanda tsükli tulemuste tunnustamine ja järelmeetmete võtmine asjaomaste sidusrühmade poolt. Samuti kiitsid nad heaks resolutsiooni ELi noortestrateegia töökava (2022–2024) läbivaatamise kohta.
Spordiministrid kiitsid heaks resolutsiooni, milles vaadatakse läbi ELi liikmesriikide esindatus Maailma Dopinguvastases Agentuuris (WADA) ja WADA tegevuse koordineerimine. Läbivaatamise eesmärk on hõlbustada ELi esindajate nimetamist ja asendamist WADA kohtumistel. Eelkõige ajakohastatakse nõukogu resolutsiooniga menetlust ELi esindajate valimiseks WADA haldusnõukogusse.
Muude küsimuste all käsitleti mitmeid päevakorrapunkte, sealhulgas ELi noortedialoogi mitteametlikul hommikusöögikohtumisel toimunud arutelu tulemused, Macolini konventsioon ning 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamängude Euroopa mõõde.
Nõukogu võttis aruteluta vastu punktid, mis on esitatud muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Kultuur, audiovisuaalvaldkond ja haridus (teisipäev, 16. mai)
Teisipäeval käsitles nõukogu kultuuri, meedia ja haridusega seotud küsimusi. Hommikune istung oli pühendatud arutelule Euroopa meediavabaduse määruse seisu üle, samal ajal kui pärastlõunal keskenduti lugemise tähtsusele sotsiaalse kaasatuse ja elukvaliteedi seisukohast. Ministrid kiitsid ka heaks järeldused ohus olevate ja ümber asuma sunnitud loovisikute kohta ning järeldused, mis käsitlevad hariduskvalifikatsioonide automaatset vastastikust tunnustamist ning resolutsiooni „Euroopa haridusruum: perspektiiv aastaks 2025 ja pärast seda“.
Lugemise tähtsus
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse lugemise tähtsuse üle õppimise, võrdsuse ja ühiskonnas aktiivse osalemise seisukohast. Nad tunnistasid, et lugemisel on otsustav roll paljudes eluvaldkondades, sealhulgas hariduses, töös ja ühiskonda integreerumises, samuti mõjus elukvaliteedile. Samuti rõhutasid nad, et lugemine on oluline tegur kaasava Euroopa haridusruumi saavutamisel 2025. aastaks.
Mitu ministrit võtsid sõna, et tutvustada laste ja noorte lugema innustamiseks oma riigis võetud meetmeid. Need hõlmasid lugemishuvi edendamist juba varases eas, juurdepääsu tagamist raamatukogudele ja keskendumist õpetajaharidusele. Nad märkisid ka, et esineb probleeme, mis tulenevad sellistest aspektidest nagu digiüleminek ja vajadus tunnustada füüsiliste raamatute tähtsust, sooliste erinevuste küsimus lugemisoskuse puhul ja rändetaustaga laste spetsiifilised probleemid.
Kui laps hakkab lugema, avanevad talle kogu universumi uksed. Juba varases eas lastes lugemise vastu huvi tekitamine on kui seemne külvamine, mis kannab vilja hiljem, siis kui lastest saavad aktiivsed kodanikud, kes oskavad kasutada oma demokraatlikke õigusi.
Rootsi koolide minister Lotta Edholm
Enne arutelu algust palus nõukogu Rahvusvahelise Haridustulemuslikkuse Hindamise Assotsiatsiooni tegevdirektoril dr Dirk Hastedtil tutvustada 2021. aasta rahvusvahelise lugemisoskuse uuringu (Progress in International Reading Literacy Study – PIRLS) tulemusi ning mitu liikmesriiki kasutas võimalust selle uuringu tulemuste üle arutleda.
Nõukogus toimus eesistujariigi koostatud eduaruande ja taustteabe alusel poliitiline mõttevahetus kavandatava Euroopa meediavabaduse määruse üle. Ministrid väljendasid oma seisukohti ettepaneku nende osade kohta, mida nad pidasid oluliseks meediasektori tugevdamisel ja ajakirjanike sõltumatu tegutsemise toetamisel. Need hõlmasid kavandatava Euroopa meediateenuste nõukogu sõltumatuse kaitsmist, võttes arvesse kiireid muutusi digisektoris, ning ajakirjanike allikate kaitse tagamist.
Mitu liikmesriiki käsitles seoseid Euroopa meediavabaduse määruse ettepaneku ning muude ELi vahendite ja õigusaktide, sealhulgas digiturgude ja -teenuste uue õigusraamistiku ning kehtivate õigusriiki käsitlevate sätete vahel. Ministrid arutasid ka põhiküsimusi, mis on vaja veel lahendada enne üldise kokkuleppe saavutamist nõukogus, sealhulgas tasakaal riiklike julgeolekunõuete ning vajaduse vahel kaitsta ajakirjanikke ja nende allikaid, kajastades paremini liikmesriikide eripärasid ning vältides liigset halduskoormust.
Mitu ministrit võtsid sõna, et rõhutada oma jätkuvat pühendumust meedia mitmekesisuse ja ajakirjanike kaitse tagamisele hästi toimiva demokraatliku ühiskonna osana.
Nõukogu kiitis heaks järeldused ohus olevate ja ümber asuma sunnitud loovisikute kohta, milles märgitakse, et kunstnikel on oluline roll ühiskondade ja üksikisikute elus, arengus ja vastupanuvõimes, ning väidetakse, et nad peaksid saama oma tööd teha, säilitades samal ajal oma loovuse ja väljendusvabaduse. Järeldustes rõhutatakse vajadust kaitsta ja toetada neid nende loometöö tõttu ohustavate mis tahes ähvarduste või vägivalla eest. Näited meetmetest, mida võiks loovisikute kaitseks võtta, on nn pagulaslinnad, loomeisikute hädaolukorra elukohad ja jõupingutused aitamaks neil integreeruda kohalikesse kogukondadesse.
Ministrid kiitsid heaks resolutsiooni „Euroopa haridusruum: perspektiiv aastaks 2025 ja pärast seda“. Nõukogu resolutsioon on vastus komisjoni poolt 2022. aasta novembris avaldatud eduaruandele. Nõukogu kiitis samuti heaks järeldused, milles käsitletakse edasist tegevust, mille eesmärk on päriselt saavutada automaatne vastastikune tunnustamine hariduse ja koolituse puhul. Järeldustes hinnatakse komisjoni aruandes toodud järeldusi ja pakutakse välja mitu meedet, et aidata muuta hariduse ja koolituse automaatne vastastikune tunnustamine reaalsuseks. Nad rõhutavad, et sellise tunnustamise saavutamine sõltub sellest, kas liikmesriigid teevad koostööd vastastikuse usalduse ja läbipaistvuse edendamiseks.
Muude küsimuste all käsitleti mitmeid teemasid, sealhulgas toetus Ukraina kultuuri- ja loomesektoritele, avalikele raamatukogudele ja Ukraina pagulastele ning Évora nimetamine Euroopa kultuuripealinnaks 2027 (muude küsimuste täielik loetelu on esitatud taustteabes).
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Rahvusvahelised spordiüritused peaksid esindama kõige paremaid inimväärtusi: ausus, vastastikune austus ja kogukonnatunnetus ning aus mäng. Me peame iga hinna eest võitlema nende põhimõtete vastu suunatud rünnakute vastu, olgu selle vormiks siis korruptsioon, ebaseaduslik doping, mainepesu spordi kaudu või inimõiguste rikkumine.
Kui laps hakkab lugema, avanevad talle kogu universumi uksed. Juba varases eas lastes lugemise vastu huvi tekitamine on kui seemne külvamine, mis kannab vilja hiljem, siis kui lastest saavad aktiivsed kodanikud, kes oskavad kasutada oma demokraatlikke õigusi.