Välisasjade nõukogu, 20. juuli 2023

Peamised tulemused

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni teemal.

Nõukogus toimunud arutelu eel tegi Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba videokonverentsi teel lühipöördumise ELi ministritele ning andis neile ülevaate viimastest sündmustest riigis ning Ukraina sõjalistest prioriteetidest ja vajadustest.

Nõukogu kinnitas ELi otsustavust jätkata agressori vastu suunatud Ukraina seadusliku kaitse toetamist, võttes arvesse ka hiljutisi rünnakuid Ukraina sadamate ja teraviljahoidlate vastu.

Seejärel keskenduti nõukogu arutelus julgeolekualastele kohustustele, mida ELil on võimalik Ukraina ees võtta, et muuta olemasolev toetus pikaajaliseks pühendumiseks Ukraina julgeolekule ja vastupanuvõimele.

Ministrid pidasid esimese arutelu kõrge esindaja algatuse üle tagada Ukrainale antava kaitseabi jätkusuutlikum ja prognoositavam rahastamine, luues selleks Euroopa rahutagamisrahastu raames eraldi meetme.

Andsin ministritele ülevaate meie algatusest tagada Ukrainale antava kaitseabi jätkusuutlikum ja prognoositavam rahastamine. Meie ettepanek on luua Euroopa rahutagamisrahastu raames eraldi meede, mille abil eraldada järgmise nelja aasta jooksul Ukraina kaitsevajaduste rahuldamiseks kuni 5 miljardit eurot aastas.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Seejärel käsitles nõukogu Musta mere teraviljaalgatuse lõpetamist Venemaa poolt ning kordas, et toetab Ukraina rahuvalemit, mis ELi arvates on ainus terviklik alus õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks.

Türgi

Nõukogus toimus arvamuste vahetus ELi ja Türgi suhete teemal Euroopa Ülemkogu 29.–30. juuni järelduste põhjal, milles kutsutakse kõrget esindajat ja Euroopa Komisjoni üles esitama Euroopa Ülemkogule aruanne ELi ja Türgi suhete seisu kohta.

Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kas EL peaks taasalustama kõnelused Türgiga ja tuginema ühistele huvidele, püüdes samal ajal ületada olemasolevaid erinevusi.

Püsiv pingete leevendamine Vahemere idaosas ning Küprose küsimusele lahenduse leidmine kooskõlas asjakohaste ÜRO resolutsioonidega aitaks suurendada kogu piirkonna stabiilsust ja julgeolekut.

Samuti peeti oluliseks Euroopa inimõiguste konventsioonis, mille osaline Ankara on, määratletud põhivabaduste ja -väärtuste kaitsmist.

Majandusliku julgeoleku välispoliitiline mõõde

Kõrge esindaja tutvustas nõukogule lühidalt Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja 20.  juuni 2023. aasta ühisteatist Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta, keskendudes selle välispoliitilisele mõõtmele.

Nõukogu arutab seda teemat tulevikus, et uurida võimalikke uusi viise ELi majandusjulgeoleku riskide juhtimiseks kiiresti arenevas ja keerulises geopoliitilises kontekstis ning kaaluda ühise välis- ja julgeolekupoliitika vahendite võimalikku kasutamist.

Päevakajalised küsimused

Päevakajaliste küsimuste raames teavitati nõukogu muu hulgas järgmistest teemadest: Hiina, ELi ja CELACi 17.–18. juuli tippkohtumine, Armeenia ja Aserbaidžaan ning Lähis-Ida rahuprotsess.

Mitteametlik mõttevahetus USA välisministri Antony Blinkeniga

ELi välisministrid vahetasid riigisekretär Blinkeniga arvamusi selle üle, kuidas tugevdada juba niigi tugevat ELi ja USA välispoliitilist koostööd ja selle koordineerimist, muu hulgas selle üle, kuidas teha koostööd üleilmsete probleemide lahendamisel, Hiina suhtes kohaldatava mõlema poole lähenemisviisi üle ja koostöö üle uute partneritega.

Tegemist oli neljanda korraga, kui riigisekretär Blinken osales pärast ametisse nimetamist välisasjade nõukogu istungil.

Pooled arutasid meie koostöö enneolematut taset vastuseks Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale – nii Ukraina toetamisel kui ka Putini sõja ülemaailmsete tagajärgede leevendamisel – ning arutasid koordineeritud teavitustegevust ja koostööd teiste partneritega kogu maailmas.

Nõukogu järeldused ja muud otsused

Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi prioriteetide kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ÜRO Peaassamblee 78. istungjärgul (september 2023 – september 2024).

• ELi prioriteedid ÜRO Peaassamblee 78. istungjärgul: nõukogu kiitis heaks järeldused (pressiteade, 20. juuli 2023)

Nõukogu võttis vastu otsuse Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) vahelise partnerluslepingu kui Cotonou lepingule järgneva ELi ja selle liikmesriikide ning 79 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigi vaheliste suhete uue õigusraamistiku, mis kehtestatakse järgmiseks kahekümneks aastaks, allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta.

• Cotonou lepingu jätkuleping: nõukogu andis rohelise tule uuele partnerluslepingule Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega (pressiteade, 20. juuli 2023)

Nõukogu:

• kehtestas seoses olukorraga Myanmaris/Birmas sanktsioonide seitsmenda paketi kuue isiku ja ühe üksuse suhtes

• Myanmar/Birma: EL kehtestas sanktsioonide seitsmenda paketiga piiravad meetmed kuue üksikisiku ja ühe üksuse suhtes (pressiteade, 20. juuli 2023)

• kehtestas uue sanktsioonirežiimi, mis võimaldab ELil kanda loetellu Iraani isikud ja üksused, kes vastutavad Ukraina-vastases agressioonisõjas Venemaale droonide näol sõjalise toetuse andmise eest, ning kandis loetellu kuus isikut, kelle suhtes kohaldatakse muid olemasolevaid sanktsioonirežiime.

• Iraan: EL võttis vastu uued piiravad meetmed seoses sõjalise toetuse andmisega Süüriale ja Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale (pressiteade, 20. juuli 2023)

• kandis loetellu 18 isikut ja viis üksust, kes vastutavad soolise vägivalla eest või on seotud Aleksei Navalnõi ja Vladimir Kara-Murza juhtumitega

• Inimõiguste rikkumised: EL kandis loetellu 18 isikut ja viis üksust, kes vastutavad soolise vägivalla eest ning on seotud Aleksei Navalnõi ja Vladimir Kara-Murza juhtumitega (pressiteade, 20. juuli 2023)

Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seotud ja muude A-punktide nimekirjas.