"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni teemal.
Nõukogu arutelu alguses andsid ELi ministrid hinnangu viimastele arengutele Venemaal seoses Wagneri grupi mässuga.
Olukord on endiselt keeruline ja ettearvamatu. Oleme jätkuvalt valvsad ja pühendunud tugevale koordineerimisele oma partnerite, 27 liikmesriigi ja naaberriikidega. Need sündmused on näidanud, et Vene riik ja Putini isiklik usaldusväärsus on nõrgenenud. Poliitiline süsteem on hakanud murenema. Varem oli Venemaa meile ohtlik seetõttu, et Venemaal on jõud ja suutlikkus rünnata rahumeelseid naabreid, nagu ta seda ka tegi. Nüüd tuleneb oht selle suure tuumariigi sisemisest poliitilisest ebastabiilsusest ja nõrkusest. Jätkuv Ukraina toetamine on olulisem kui kunagi varem.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba pöördus seejärel videokonverentsi teel ELi ministrite poole ning andis neile ülevaate viimastest arengutest kohapeal ning Ukraina sõjalistest prioriteetidest ja vajadustest nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.
ELi ministrid kinnitasid taas ELi pühendumust Ukraina toetamisele vasturünnaku ajal nii varustuse kui ka väljaõppe osas. Seoses viimasega teatas kõrge esindaja nõukogule, et ELi sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine) on andnud väljaõppe 24 000 Ukraina sõdurile, mis võimaldab ELil saavutada 30 000 väljaõppe saanud sõduri eesmärgi aegsasti enne 2023. aasta lõppu.
Nõukogu võttis vastu 3,5 miljardi euro suuruse lisatoetuse Euroopa rahutagamisrahastule, et tagada Euroopa rahutagamisrahastu rahaline jätkusuutlikkus ja prognoositavus pikemas perspektiivis ning jätkata Ukraina toetamist, säilitades samal ajal rahastu ülemaailmse geograafilise ulatuse.
Lõpetuseks arutas nõukogu ülemaailmset teavitustegevust, mida EL teeb selleks, et toetada Ukrainas tervikliku, õiglase ja püsiva rahu saavutamise plaane kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega.
ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna suhted
Välisasjade nõukogus peeti enne 17.–18. juulil Brüsselis toimuvat ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumist arutelu ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide partnerluse tugevdamise üle.
Eelkõige vahetasid ministrid arvamusi ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna vaheliste suhete uue tegevuskava üle, mille komisjon ja kõrge esindaja esitasid 7. juunil 2023.
Samuti arutasid nad ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumise prioriteete ning seda, kuidas sellest võiks saada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna üldise tegevuskava positiivse ümberkujundamise katalüsaator.
EL töötab selle nimel, et saavutada korrapärane ja struktureeritud kahe piirkonna vaheline dialoog eesmärgiga tagada ühist huvi pakkuvates valdkondades võetavate meetmete järelmeetmed ja rakendamine.
Digidiplomaatia
Nõukogu pidas oma iga-aastase arutelu digidiplomaatia üle ja kiitis heaks nõukogu järeldused selles küsimuses.
ELi ministrid leppisid kokku, et ELil peaks olema keskne roll elutähtsate tehnoloogiate ülemaailmse digikoodeksi kujundajana – alates isikuandmete kaitse üldmäärusest kuni tehisintellektini – ja juhtiva tehnoloogilise jõuna.
Lisaks peaks EL kasutama oma Euroopa tiimi lähenemisviisi, et paremini kaitsta oma inimkeskset digimudelit, kus digitaalsete normide üle otsustatakse mitmepoolsetes organites, nagu ÜRO, ITU, UNESCO ja OECD.
EL soovib teha koostööd usaldusväärsete partneritega ning kombineerida ELi mudeli edendamist, mida tehakse õigusnormide lähendamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu, investeeringutega digitaristusse ja võitlusega digitaalse ebavõrdsuse vastu. Global Gateway on selles osas peamine vahend.
Välisasjade nõukogus toimus mõttevahetus Belgradi ja Priština dialoogi teemal. Kõrge esindaja andis ELi ministritele ülevaate kohtumistest, mis ta pidas 22. juunil Brüsselis Serbia presidendi Aleksandar Vučići ja Kosovo* peaministri Albin Kurtiga, et leida lahendused praegusele kriisile. Liikmesriigid rõhutasid oma sügavat muret jätkuvate pingete pärast Kosovo põhjaosas ja rõhutasid, kui oluline on, et osapooled leevendaksid viivitamata pingeid, nagu on välja toodud ELi poolt 3. juunil tehtud avalduses.
Tervitasime kolme Belgradis kinni peetud Kosovo politseiniku vabastamist. Liikmesriigid võtavad vajaduse korral meetmeid, et suurendada Euroopa Liidu mõjuvõimu ja toetada olukorra normaliseerimise eesmärgil peetavat dialoogi. Lubage mul rõhutada, et valimised tuleb korraldada kõigis neljas riigi põhjapoolses omavalitsuses ning Kosovo serblased peavad saama neil tingimusteta osaleda ning mõlemad pooled peavad näitama üles valmisolekut dialoogist tulenevate kohustuste täitmiseks. Liikmesriigid on valmis võtma täiendavaid meetmeid, kui edusamme ei tehta. Nad rõhutasid õigesti, et ootame tulevastelt Euroopa Liidu liikmetelt euroopalikku käitumist.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Nõukogu vahetas arvamusi Tuneesia üle, võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi ning Itaalia ja Madalmaade peaministri hiljutist visiiti. Ministrid olid ühel meelel selles, et EL aitab jätkuvalt tegeleda riigi keerulise sotsiaalse ja majandusliku olukorraga. Tuneesia stabiilsuse tagamiseks pakkus EL terviklikku koostööpaketti, mille nõukogu peab nüüd heaks kiitma.
Lõpetuseks viitas kõrge esindaja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli käimasolevale tööle Armeenia ja Aserbaidžaani suhete normaliseerimiseks.
Nõukogu järeldused ja muud otsused
Nõukogu kiitis heaks järeldused Somaalia kohta ja järeldused Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta Rooma statuudi vastuvõtmise 25. aastapäeva puhul.
Nõukogu võttis samuti vastu üheksanda piiravate meetmete paketi, mis hõlmab seitset isikut, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Iraanis, ning otsused, millega pikendatakse missioonide EUBAM Libya, EUBAM Rafah ja EUPOL COPPS volitusi.
Olukord on endiselt keeruline ja ettearvamatu. Oleme jätkuvalt valvsad ja pühendunud tugevale koordineerimisele oma partnerite, 27 liikmesriigi ja naaberriikidega. Need sündmused on näidanud, et Vene riik ja Putini isiklik usaldusväärsus on nõrgenenud. Poliitiline süsteem on hakanud murenema. Varem oli Venemaa meile ohtlik seetõttu, et Venemaal on jõud ja suutlikkus rünnata rahumeelseid naabreid, nagu ta seda ka tegi. Nüüd tuleneb oht selle suure tuumariigi sisemisest poliitilisest ebastabiilsusest ja nõrkusest. Jätkuv Ukraina toetamine on olulisem kui kunagi varem.