"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministrite videokonverents, 15. juuni 2020
Peamised tulemused
ELi ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse ühtekuuluvuspoliitika rolli üle majanduse taastamisel pärast COVID-19 pandeemiat.
Ministritel paluti vahetada arvamusi selle üle, kuidas kõige paremini tagada õige tasakaal:
vahetute kriisile reageerimise meetmete ja pikaajaliste ühtekuuluvuseesmärkide vahel
riiklikul tasandil ette nähtud paindlikkuse ja sihipärase toetuse vahel, mida antakse vähim arenenud piirkondadele ja enim mõjutatud sektoritele
COVID-19 pandeemia majanduslikud tagajärjed asetavad ühtekuuluvuspoliitika majanduse taastamise meetmete seas tähtsale kohale, kuna see on peamine ELi poliitika, mis suudab kõige paremini ära hoida ebavõrdsuse suurenemist. Koroonaviiruse puhang võib suurendada piirkondlikke erinevusi, mis võivad juhul, kui nendega kiiresti ei tegeleta, kahjustada ühtse turu toimimist. Ühtekuuluvuspoliitika on suures osas kavandatud selleks, et pakkuda täiendavat toetust kõigile liikmesriikidele ja piirkondadele, eelkõige neile, kelle majandust on pandeemia eriti rängalt tabanud ja kelle suutlikkus taastuda on kõige väiksem.
Horvaatia regionaalarengu ja ELi vahendite minister Marko Pavić
Ministrid rõhutasid oma arutelus tervishoiuvaldkonna suurema toetamise tähtsust ning vajadust täielikult ära kasutada selliste kõige suuremat kahju saanud valdkondade nagu turismi- ja kultuurivaldkonna majanduslikku potentsiaali.
Kriisi silmas pidades kaalusid liikmesriigid võimalust suurendada paindlikkust vahendite ümbertõstmisel struktuuri- ja investeerimisfondides. Eesmärk oleks suurendada valmisolekut hädaolukordadeks ning edendada töökohtade loomist väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
Mõned liikmesriigid olid seisukohal, et on vaja täiendavalt kaaluda võimalust lisada ühtekuuluvuspoliitika raamistikku kiirreageerimismeetmed, mida saaks käivitada erandlikel ja erakorralistel asjaoludel.
Lõpuks leppisid ministrid kokku, et teevad tööd ühtekuuluvuspoliitika vahendite tugevdamiseks, et aidata ühiskonnal praegust olukorda hallata ning panna alus riikide majanduse kiirele ja kestlikule taastumisele.
Videokonverentsi juhatas Horvaatia regionaalarengu ja ELi vahendite minister Marko Pavić. Euroopa Komisjoni esindas volinik Elisa Ferreira.
Videokonverentsi lõpus avaldas eesistujariik Horvaatia pressiteate.
COVID-19 pandeemia majanduslikud tagajärjed asetavad ühtekuuluvuspoliitika majanduse taastamise meetmete seas tähtsale kohale, kuna see on peamine ELi poliitika, mis suudab kõige paremini ära hoida ebavõrdsuse suurenemist. Koroonaviiruse puhang võib suurendada piirkondlikke erinevusi, mis võivad juhul, kui nendega kiiresti ei tegeleta, kahjustada ühtse turu toimimist. Ühtekuuluvuspoliitika on suures osas kavandatud selleks, et pakkuda täiendavat toetust kõigile liikmesriikidele ja piirkondadele, eelkõige neile, kelle majandust on pandeemia eriti rängalt tabanud ja kelle suutlikkus taastuda on kõige väiksem.
