"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Üldasjade nõukogu (ühtekuuluvuspoliitika), 18. november 2021
Peamised tulemused
Ühtekuuluvuspoliitika on üks kõige tõhusamaid poliitikavaldkondi liidu peamiste eesmärkide saavutamiseks.
Nõukogu arutas ühtekuuluvuspoliitika programmide panust taastumisse, konkurentsivõimelisse kestlikkusse, rohe- ja digipöördesse, säilenõtkusse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse.
Ühtekuuluvuspoliitika on üks liidu kõige tõhusamaid ja olulisemaid poliitikavaldkondi. Kui puhkes COVID-19 pandeemia, osutus ühtekuuluvuspoliitika tõhusaks kriisile reageerimise mehhanismiks ning see tagab tasakaalustatud taastumise, eelkõige koostoimes taaste- ja vastupidavusrahastuga, jätmata kedagi kõrvale. Kuna kõne all on kodanike poolt ELi eelarvesse panustatud rahalised vahendid, peavad kodanikud neid vahendeid erinevate programmide ja projektide kaudu ka tagasi saama.
Nõukogu eesistujariigi Sloveenia arengu- ja Euroopa ühtekuuluvuspoliitika minister Zvonko Černač
Ministrid arutasid eelseisvate aastate väljakutseid ja võimalusi, keskendudes eesistujariigi aruteludokumendis kajastatud küsimustele.
Eelkõige käsitleti kahte küsimust:
Kuidas saab ühtekuuluvuspoliitikat kombineerida muude ELi vahenditega, et keskpikas ja pikas perspektiivis veelgi arenguerinevusi vähendada ja säilenõtkust suurendada?
Kuidas saab nõuetekohaselt arvesse võtta eri piirkondade ja territooriumide erinevaid vajadusi ning tuua ELi rahaliste vahendite kasutamise toetusesaajatele ja kodanikele lähemale?
Kõlas seisukoht, et COVID-19 pandeemia tagajärjed kujutavad endast tohutut väljakutset ELi territoriaalsele ühtekuuluvusele.
Euroopa ühtekuuluvusfondid aitavad märkimisväärselt kaasa piirkondliku arengu erinevuste vähendamisele ELis ja liikmesriikides.
Ministrid rõhutasid, et ELi kui terviku tugevdamine ja säilenõtkemaks muutmine on tõhus ainult siis, kui ühtegi piirkonda ei jäeta kõrvale.
Selleks et saavutada kestlik ja kaasav majanduse taastumine, mis toetab rohe- ja digipööret, peaksid liikmesriigid kasutama parimal viisil ära võimalusi, mida pakuvad taasterahastu „Next Generation EU“ ulatuslik finantsraamistik ja 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik.
Sellega seoses arutasid ministrid ülejäänud 2014.–2020. aasta ühtekuuluvusvahendite, REACT-EU algatuse, taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika uute 2021.–2027. aasta eraldiste, sealhulgas õiglase ülemineku fondi tõhusat rakendamist ja koordineerimist.
Järeldused San Marino kohta
Ühtlasi kiitsid ministrid heaks järeldused San Marino Vabariigi kaasamise kohta Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiasse (EUSAIR). See on makropiirkondlik strateegia, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 2014. aastal, ja ainus strateegia, millega viimastel aastatel on soovinud ühineda uued riigid.
Euroopa Komisjon muudab nüüd strateegiat nii, et sellesse on kaasatud ka San Marino Vabariik, ja esitab selle nõukogule. Kõik EUSAIRis osalevad liikmesriigid pidasid San Marino kaasamist väga tervitatavaks.
Mul on väga hea meel tervitada San Marino Vabariiki kui ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga ühinevat riiki. Piirkonna huve ja väljavaateid on võimalik täielikult realiseerida ainult suurema kaasatuse ja koostöö kaudu. Nüüdsest osaleb strateegias kümme riiki. See on selge tõend selle kohta, et piirkondlik koostöö on huvipakkuv ja tulemuslik.
Sloveenia arengu- ja Euroopa ühtekuuluvuspoliitika minister Zvonko Černač