"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Ministrid pidasid esimese arvamuste vahetuse Euroopa Ülemkogu 16.–17. detsembri kohtumise üle, mil juhid tulevad tagasi selle juurde, mis puudutab COVID-19 pandeemiale reageerimise koordineerimist, ja teevad kokkuvõtte tööst, mida on teinud nõukogu, et parandada meie kollektiivset valmisolekut, reageerimisvõimet ja vastupanuvõimet tulevaste kriiside suhtes.
Nagu oktoobris kokku lepitud, käsitleb Euroopa Ülemkogu taas ka energiahindade puhul hiljuti toimunud arenguid.
Pärast mitteametlikku õhtusööki Brdos ja välisasjade nõukogu istungit annavad juhid suuniseid strateegilise kompassi kavandi ning ELi ja NATO koostöö kohta.
Vastavalt juhtide tegevuskavale teevad nad ettevalmistusi ELi ja ALi tippkohtumiseks.
Tähelepanelikult jälgitakse rändeolukorda ja arenguid Valgevene piiril ning vajaduse korral tulevad juhid Euroopa Ülemkogu tasandil selle juurde tagasi.
Järeldused vastupanuvõime ja kriisidele reageerimise kohta
Ministrid kiitsid heaks järeldused tulevaste kriiside suhtes valmisoleku, reageerimisvõime ja vastupanuvõime suurendamise kohta.
Hakkasime oma eesistumise esimesest päevast peale töötama selle nimel, et toestada ELi valmisolekut kriiside suhtes. Liikmesriikide poolt täna kokku lepitud järeldused on oluline samm edasi meie ühise eesmärgi poole, milleks on Euroopa vastupanuvõime suurendamine.
Sloveenia välisministeeriumi riigisekretär Gašper Dovžan
Euroopa Ülemkogu juunikuu kohtumisel kutsuti eesistujariiki üles jätkama nõukogus tööd, et parandada liidu kollektiivset valmisolekut, reageerimisvõimet ja vastupanuvõimet tulevaste kriiside suhtes ning kaitsta siseturu toimimist.
Euroopa asjade ministrid arutasid 23. juulil Brdo pri Kranjus toimunud mitteametlikul kohtumisel liidu vastupanuvõime tugevdamist ning toetasid eesistujariigi Sloveenia jõupingutusi kriisidele terviklikuma reageerimise suunas.
Eesistujariik jõudis järeldusele, et ta valmistab ministrite mõttevahetusele tuginedes üldasjade nõukogu jaoks ette järeldused.
Loodi ajutine töörühm spetsiaalselt nõukogu järelduste eelnõu ettevalmistamiseks.
Laienemine ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess
Ministrid tegid kokkuvõtte olukorrast ning pidasid arvamuste vahetuse laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi üle. Eesistujariik rõhutas laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga jätkamise tähtsust.
Meie kui eesistujariigi jaoks on esmatähtis püüda laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga edasi minna. ELi laienemispoliitika on peamine muutuste algatamise jõudu omav poliitika Lääne-Balkani piirkonnas. Seetõttu peab liikumine ELiga liitumise suunas jätkuma.
Sloveenia välisministeeriumi riigisekretär Gašper Dovžan
Ministrite arvamuste vahetus toimus pärast Lääne-Balkani tippkohtumist, komisjoni laienemispaketi esitamist ning välisasjade nõukogu arutelusid Lääne-Balkani teemal.
Ministrid arutasid, kuidas laienemisega oleks kõige parem edasi minna.
Nõukogu jõudis eelmisel poolaastal kokkuleppele, et Montenegro ja Serbia suhtes kohaldatakse uut laienemismetoodikat, mis võimaldas pidada juunis kummagi riigiga esimese valitsustevahelise poliitilise konverentsi.
Samuti andis nõukogu septembris oma lõpliku heakskiidu otsusele toetada Lääne-Balkani partnereid ja Türgit ligi 14,2 miljardi euro suuruse ühinemiseelse finantsabiga ajavahemikul 2021–2027.
Ministrid pidasid iga-aastase õigusriigidialoogi raames riigipõhise arutelu, keskendudes olukorrale Horvaatias, Itaalias, Küprosel, Lätis ja Leedus. See oli riigipõhise arutelu kolmas voor, millele eelnesid 2020. aasta novembris ja 2021. aasta aprillis peetud voorud.
Õigusriigi põhimõte on meie õiguste ja vabaduste nurgakivi ja tagatis. See arutelu võimaldas meil käsitleda võimalikke mureküsimusi juba eos. Toetame jätkuvalt õigusriigidialoogi tugevdamist ja selle muutmist struktureeritumaks, austades täielikult objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja kõikide liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtteid. Riigipõhised arutelud annavad meile kõigile võimaluse vahetada parimaid tavasid.
Sloveenia välisministeeriumi riigisekretär Gašper Dovžan
Ministrid pühendasid ligikaudu pool tundi igale neist viiest liikmesriigist. Alguses tegi komisjon lühikese sissejuhatuse, milles tugines õigusriiki käsitleva 2021. aasta aruande riigipõhiste peatükkide lühikokkuvõtetele ja järeldustele. Siis esitlesid kõigi viie liikmesriigi delegatsioonid oma riigi õigusriigiraamistiku peamisi arenguid ja eripära. Seejärel toimus kommenteerimisvoor, milles teised delegatsioonid jagasid oma kogemusi ja parimaid tavasid seoses mainitud arengutega.
Euroopa asjade ministrid pidasid arvamuste vahetuse ELi ja Ühendkuningriigi suhete üle. Eelkõige keskendusid nad Ühendkuningriigiga peetavatele kõnelustele, mille käigus otsitakse Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli raames praktilisi lahendusi Põhja-Iirimaa elanike ees seisvatele probleemidele.
Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič teavitas ministreid viimastest arengutest, sealhulgas oma kohtumisest David Frostiga, mis leidis aset 19. novembril, ning ministrid väljendasid veel kord oma toetust Euroopa Komisjoni lähenemisviisile.
EL rõhutab vajadust muutuda tulemustele suunatumaks ja teha Põhja-Iirimaa sidusrühmade tõstatatud küsimustes edusamme. On väga oluline, et see hiljutine toonimuutus tooks nüüd kaasa ühised käegakatsutavad lahendused protokolli raames. Eesistujariik rõhutas ka, et liikmesriikide ühtsus on jätkuvalt ELi ja Ühendkuningriigi suhete ja läbirääkimiste nurgakivi.
Komisjon esitas oma 2022. aasta tööprogrammi. See on abiks 2022. aasta õigusloomeprioriteete käsitleva ühisavalduse koostamisel, milles kolm institutsiooni lepivad kokku selle aasta lõpuks.
Nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon leppisid 2016. aastal kokku liidu ühe- ja mitmeaastase programmitöö tugevdamises institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe kaudu.
Selle kokkuleppe järgi tuleks komisjonil pidada nõukogu ja Euroopa Parlamendiga dialoogi nii enne kui ka pärast oma iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist.
Nõukogu võttis pärast 16. novembril 2021 Euroopa Parlamendiga kokkuleppele jõudmist vastu ELi 2022. aasta eelarve. Järgmise aasta eelarve kulukohustuste kogusumma on 169,5 miljardit eurot ja maksete kogusumma 170,6 miljardit eurot. Järgmise aasta eelarve kajastab selgelt ELi peamisi prioriteete, mis on majanduse taastamine, võitlus kliimamuutuste vastu ning rohe- ja digipööre. Samuti jätab see 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärade piires alles piisavalt vahendeid, et EL saaks reageerida ettenägematutele vajadustele.
Hakkasime oma eesistumise esimesest päevast peale töötama selle nimel, et toestada ELi valmisolekut kriiside suhtes. Liikmesriikide poolt täna kokku lepitud järeldused on oluline samm edasi meie ühise eesmärgi poole, milleks on Euroopa vastupanuvõime suurendamine.
